Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Tartu linna eelarve

Tartu linna eelarves kavandatud tegevustega liigutakse samm-sammult edasi arengustrateegiast tuleneva visiooni poole, mille järgi on Tartu aastaks 2030 tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn, vaimupealinn ja traditsioonidega ülikoolilinn, kus loovus ja avatud mõtlemine toetavad arendustegevust, ettevõtlust ja innovatsiooni.

Rahandusosakond
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
736 1145 (üld)
736 1186 (raamatupidamine)

Eelarve 2026
Eelarve 2025
Eelarvestrateegia

Tartu linna eelarve 2026

Eelarve prioriteedid

2026. aasta eelarves kavandatud tegevusega liigutakse edasi Tartu linna arengustrateegiast „Tartu 2030“ tuleneva visiooni ning arengukavas 2025−2035 sätestatud eesmärkide poole, mis hoiavad silme ees sihti – parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui ka linna külalistele.

Tartu linna 2026. aasta eelarve prioriteetideks on vastutustundlik ja eelarvestrateegiast lähtuv kulu- ja investeerimispoliitika, investeeringud elukeskkonda (sh Sõpruse sild, kliimamuutuste mõju leevendamine), kultuurikeskus Siuru, hea hariduse kättesaadavus ja investeeringud haridusvõrku, kriisivalmiduse suurendamine, vajadusest lähtuv sotsiaalne kaitse ja aktiivne ennetustegevus, uute elu- ja arengualade kavandamine.

Eelarve üldnäitajad

2026. aasta eelarve maht koos I lisaeelarvega on 353,9 miljonit eurot, mis on 13% enam kui 2025. aastal. Linna eelarvesse kavandatud vahenditest 72% suunatakse põhitegevuskuludeks, 20% investeerimistegevusteks ning 8% finantseerimistegevuseks. Linna põhitegevuse tulem paraneb eelneva eelarveperioodiga võrreldes 5,9 miljoni euro võrra, jõudes 12,7 miljoni euroni. Eelarvedefitsiit on 31,2 miljonit eurot ning laenuraha kavandatakse kaasata 37,5 miljonit eurot, millest 29,3 miljonit kulub vanade laenude refinantseerimiseks ja uusi laene plaanitakse võtta summas 8,2 miljonit. Võlakohustiste teenindamiseks kavandatud kulud suurenevad 1 miljon euro võrra jõudes 6,1 miljoni euroni. Linna laenukohustised kokku on 2026. aasta lõpus 185,3 miljonit eurot. Netovõlakoormus on aasta lõpuks 159,3 miljonit eurot, mis moodustab põhitegevuse tuludest 60%. Sellega ollakse KOFS-is (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus) ajutiselt lubatud kõrgema netovõlakoormuse ülemmäära (70%) piires.

Tulud

Linna 2026. aasta põhitegevuse tulude eelarve on 266,8 miljonit eurot, mis eelneva eelarveaastaga võrreldes suureneb 7,1 miljoni euro võrra (3%). Linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mille eelarve on 155,5 miljonit eurot. Tulumaksu laekumine suureneb võrreldes 2025. aasta eelarvega 6,6 miljoni euro võrra (4%). Riiklikest maksudest laekub eelarvesse veel maamaks 5 miljonit eurot (+52%). Kohalikest maksudest laekub linna eelarvesse reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu, sissetulekud neist jagunevad vastavalt 1 miljon eurot (+4%), 170 tuhat eurot (42%) ning 1,5 miljonit eurot (2%). Linna kaupade ja teenuste müügitulu on 31,8 miljonit eurot, mis võrreldes varasemaga kasvab 1,3 miljonit eurot (4%). Saadavaid toetuseid tegevuskuludeks on 2026. aastaks planeeritud 70,6 miljonit eurot (-4%) ning muid tulusid 1,1 miljon eurot (-9%).

Linna investeerimistulusid on eelarve perioodiks kavandatud 26,6 miljonit eurot, mis on aasta varasemaga võrreldes kasvanud 8,9 miljonit eurot (50%). Põhivara soetuseks saadavat sihtotstarbelist toetust on kavandatud 20,1 miljonit eurot (58%), põhivara müügitulu 4,7 miljonit eurot (2%) ja finantstulu 1,1 miljonit eurot (240%).

Kulud

Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 254,2 miljonit eurot, mis moodustab 72% eelarvest. Linna põhitegevuse väljaminekud suurenevad 2026. aastal 5% ehk 12,1 miljonit eurot. Eelarvemahust üle poole (52%) moodustavad tööjõukulud, selleks on vahendeid kavandatud 132,8 miljonit eurot (7% kasvu võrreldes 2025. aastaga). Linna majandamiskuludeks on eelarvelisi vahendeid 84,3 miljonit eurot (3%) ning antavateks toetusteks 36,5 miljonit eurot (4%). Muudeks tegevuskuludeks on planeeritud 524 tuhat eurot (-19%), millest enamiku moodustab linna reservfond 500 tuhat eurot (-17%).
Põhitegevuse kulud jagunevad valdkonniti: haridus 56%, sotsiaalne kaitse 12%, majandus 11%, kultuur ja vaba aeg 7%, keskkonnakaitse 5%, üldvalitsemine 5% ning elamu- ja kommunaalmajandus 2%.

Investeeringuteks planeeritakse väljaminekuid 70,1 miljonit eurot, aasta varasemaga võrreldes suurenevad kulud 10,7 miljonit eurot (22%). Suuremad investeerimisobjektid on seotud majanduse, hariduse ning kultuuri- ja vaba aja valdkondadega. Suuremad investeeringud 2026. aastal on Tartu kultuurikeskus Siuru, Sõpruse silla renoveerimine, Miina Härma Gümnaasiumi (Tõnissoni 3) osaline rekonstrueerimine, sotsiaalüürimajade rajamine (Tüve 6). Linna laenude teenindamiseks kavandatavad vahendid moodustavad investeerimistegevusest 6,1 miljonit eurot.

Tartu linna 2026. aasta esialgse eelarve seletuskiri

Lühiülevaade Tartu linna 2026. a esialgsest eelarvest

Tartu linna 2026. a eelarve

Tartu linna 2026. a I lisaeelarve

Eelarve täitmine ja reservfondi eraldised (Microsoft Power BI)

Kassajääk

Sõpruse silla ehitus. Foto: Peeter Paaver
Sõpruse silla ehitus. Foto: Peeter Paaver

Toetuste taotlemine Tartu linna eelarvest ja reservfondist

Reservfondist toetuse taotlemine

Reservfondi kasutatakse ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ning mille katmise vajaduse näeb ette õigusakt. Reservfondi suurus on 2026. aastal 500 000 eurot.

Taotlus reservfondist

Eelarvest toetuse taotlemine

Eelarvest toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus Tartu linnaportaalis

Linnaportaali sisenedes toimub toetuse taotleja ja tema esindaja andmete kontroll äriregistrist.

Kui toetust taotledes tekib küsimusi, palume ühendust võtta Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Meelis Luhtiga (telefon 736 1148, e-post [email protected]).

Loe lähemalt eelarvest toetuse taotlemisest

Tartu linna eelarvest on õigus toetust taotleda juriidilisel isikul, kui vastav õigus on juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga või linnavolikogu otsusega antud.

Toetust on õigus saada juriidilisel isikul, kui:
1) tal puudub riiklike ja kohalike maksude või maksete võlgnevus;
2) tal puudub muu võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
3) ta on tagastanud varasemal perioodil kasutamata jäänud toetuse;
4) ta on esitanud varem Tartu linnalt saadud toetuse kohta nõuetele vastava aruande, kui aruande esitamise tähtaeg on saabunud.

Toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotletava toetussumma suurust ja selle kasutamise otstarbe kirjeldust;
2) sündmuse või tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki, milleks toetust taotletakse;
3) kasusaajate arvu;
4) eeldatavat sündmuse või tegevuse kasulikkust Tartu linnale;
5) sündmuse või tegevuste ajakava;
6) sündmuse või tegevuste tulemuslikkuse hindamise mõõdikuid;
7) nägemust riskide maandamise kohta, kui toetust antakse taotletust väiksemas mahus.

Toetuse saajaga määruse nr 69 kohaselt enam lepinguid ei sõlmita, kuid toetuse saaja kohustub täitma järgmisi nõudeid:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik määruses nr 96 nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid (vastav kinnitus tuleb anda linnaportaali kaudu);
2) toetuse kasutamisel järgima oma tegevuses kehtivaid õigusakte;
3) taotluses nimetatu täielikult ellu viima, kui toetus anti täismahus;
4) kasutama toetust taotluses nimetatud sündmuse või tegevuse elluviimisega seotud kulude katmiseks eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult;
5) eristama toetuse oma raamatupidamises muudest tuludest ja kulud muudest kuludest;
6) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
7) taotlema tegevusvaldkonnale vastava struktuuriüksuse heakskiitu taotluses esitatud sündmuses või tegevustes olulises osas muudatuste tegemiseks;
8) informeerima viivitamata tegevusvaldkonnale vastavat struktuuriüksust asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine, meeskonna lagunemine vms), mis tingivad sündmuse või tegevuste osalise või täies mahus ärajäämise;
9) sündmuse või tegevuste osalisel või täies mahus ärajäämisel tagastama toetuse vastavalt osaliselt või täies mahus hiljemalt kolme kuu möödumisel ajast, mil ilmnes tegevuste osaline või täies mahus ärajäämine;
10) esitama toetuse kasutamise kohta aruanded tähtajaks (aruanded tuleb esitada linnaportaali kaudu);
11) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle.

Eelarvest maalähedaselt

Ühe suhteliselt suure omavalitsuse eelarvega tutvumine on inimesele, kes pole finantsküsimustega väga palju kokku puutunud, üpris keerukas ülesanne. See dokument on täis keerulist finantsterminoloogiat, numbreid, protsente, tabeleid. Siia lehele oleme eelarve erinevaid teemasid pisut lahti kirjutanud, et ka võhiku jaoks neid teemasid pisut lahti muukida.

Eelarve olemusest
Eelarve tasakaalust
Eelarve ülesehitusest
Eelarvestamise põhimõtted
Finantsautonoomiast
Tuludest
Võlast

Varasemad eelarved

Tartu kodulehel on võimalik tutvuda linnaeelarvete ja majandusaasta aruannetega alates 2006. aastast. Iga aasta kohta on kättesaadav põhieelarve, lisaeelarved, reservfondi eraldised, aastaaruanne jm info.

Tutvu varasemate aastate eelarvete ja muude dokumentidega siin.

Viimati muudetud 30.06.2026

Tartu linna eelarve 2025

Eelarve prioriteedid

2025. aasta esialgse eelarve maht on 291,0 miljonit eurot, Tartu linna I lisaeelarvega suurenes linnaeelarve 23,2 miljonit eurot moodustades 2025. aasta täpsustatud eelarveks 314,3 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta täpsustatud eelarvega väheneb linnaeelarve 4% (2024. aastal 326,3 miljonit eurot). Eelarve mahu vähenemine tulenes tegevuskulude ja sihtotstarbeliste toetuste arvelt tehtavate kulude vähenemisest.

2025. aasta eelarve keskmes on elukeskkonna parandamine – arendatakse turvalist ja kaasaegset tänavaruumi, rekonstrueeritakse Sõpruse silda ning investeeritakse lasteaedade ja koolihoonete uuendamisse.

Uue eelarveaasta suurimaks investeeringuks on Sõpruse silla ümberehitus, kuhu 2025. aastal on planeeritud 10,3 miljonit eurot (objekti kogumaksumus kolmeks ehitusaastateks on 18,5 miljonit). Põhjalikult ehitatakse ümber Tähtvere, Tuglase ja Õnne tänavad ning Vabaduse puiestee (Kaarsilla ja Vabadussilla vahelisel lõigul) ning uuendatakse Kroonuaia tänavalahendust. Ühiseks nimetajaks on kõikidel tänavatel jalakäijate ning ratturite liikumisvõimaluste parandamine ning ohutuse tagamine kõikidele liiklejagruppidele. Tänavate ja sildade ehitusse, remonti ning projekteerimisse investeeritakse kokku pea 21,5 miljonit eurot.

Haridusse suunatakse põhitegevuskuludest 56% ehk 133,9 miljonit eurot. Tartu jätkab võrdsete kohatasude poliitikat lasteaedades, mis tähendab, et lapsevanema jaoks on kohatasu summa sama suur nii munitsipaal- kui eralasteaedades – vahe maksab kinni linn. Vastavalt Tartu linna ja haridustöötajate vahelisele kollektiivlepingule tagatakse üldhariduskoolide õpetaja töötasuga võrdne palk ka lasteaia ja huvihariduse õpetajatele ning tugispetsialistidele.

Lasteaedade rekonstrueerimisse investeeritakse 7,8 ja üldhariduskoolide tingimuste parandamisse 2,9 miljonit eurot. Lõpetatakse Tähtvere lasteaia rekonstrueerimine ja alustatakse töödega Meelespea lasteaias. 850 tuhande euro eest uuendatakse Miina Härma Gümnaasiumi staadionit ning tehakse vajalikke remonttöid teistes koolides.

Keskkonnakaitses on fookuses jäätmemajanduse korraldamine, linnalooduse tervis ja kliimamõjudega toimetulek. Alustatakse ringmajanduskeskuse projekteerimisega ja looduspõhise sademeveelahenduse loomisega Sadamaraudtee lähedusse. LIFE projekti Tartu ROHEring raames rajatakse Jaamamõisa oja ümbrusesse uus matkarada ning jätkatakse kohalike liikide kaitsega.

Varasemast rohkem raha suunatakse ka julgeolekusse ja kriisivalmidusse. Strateegilised hooned saavad juurde elektrigeneraatoreid ning korrastatakse varjumiskohti.

2025. aasta eelarves on oluline roll ka tulevikku vaataval planeerimistegevusel. Siuru kultuurikeskuse, selle ümbruse ja tehnosüsteemide projekteerimiseks ning sellega seotud tegevusteks on eelarves 3,9 miljonit eurot. Arenguvisioonid koostatakse Jaamamõisa ja Ropka-Teguri piirkodandele, mis loovad võimalused multifunktsionaalse linnaruumi ning heade elutingimuste tekkeks.

Linna pikaajalise finantsvõimekuse tagamiseks on põhitegevuse kulusid kärbitud 12,9 miljoni võrra. 2025. aastaks on külmutatud linnavalitsuse palgafond, sealhulgas ka linnajuhtide palgad. Tegevuskulude vähendamisse on panustanud kõik valdkonnad ligikaudu 10%.

314,3 miljoni euro suurusest eelarvest kasutatakse 76% põhitegevuse kuludeks, 18% investeerimis- ning 5% finantseerimistegevuseks. Linna põhitegevuse tulem jõuab 2025. aasta täpsustatud eelarvega 17,7 miljoni euroni. Linna põhitegevuse tulud jõuavad 256,9 miljoni euroni kasvades aastaga 3% võrra. Enim suureneb tulu- ja maamaksu laekumine, kuid kohalike maksude osakaal linna tulubaasis on endiselt väike. Põhitegevuse kulud on 239,2 miljonit eurot.

Laenukoormus suureneb 12,1 miljonit eurot, aasta lõpuks on laene 181 miljonit eurot. Intresside maksmiseks kulub 6,7 miljonit eurot ning linna netovõlakoormuse piirmääraks kujuneb 62%, mis on oluliselt madalam seadusega lubatud 75% piirist.

Tartu linna 2025. a seletuskiri

Lühiülevaade Tartu linna 2025. a eelarvest

Tartu linna 2025. aasta eelarve eelnõu

Tartu linna 2025. aasta I lisaeelarve

Kassajääk

Eelarve täitmine ja reservfondi eraldised (Microsoft Power BI)

Tartu linna 2025. a majandusaasta aruanne

Vaade ümberehitatavale Sõpruse sillale. Autor: Selektor
Vaade ümberehitatavale Sõpruse sillale. Autor: Selektor

Toetuste taotlemine Tartu linna eelarvest ja reservfondist

Eelarvest toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus Tartu linnaportaalis

Linnaportaali sisenedes toimub toetuse taotleja ja tema esindaja andmete kontroll äriregistrist.

Kui toetust taotledes tekib küsimusi, palume ühendust võtta Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Meelis Luhtiga (telefon 736 1148, e-post [email protected]).


Reservfondi kasutatakse ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ning mille katmise vajaduse näeb ette õigusakt. Reservfondi suurus on 2025. aastal 600 000 eurot.
Taotlus reservfondist

Lähemalt toetuse taotlemisest EELARVEST

Tartu linna eelarvest on õigus toetust taotleda juriidilisel isikul, kui vastav õigus on juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga või linnavolikogu otsusega antud.

Toetust on õigus saada juriidilisel isikul, kui:
1) tal puudub riiklike ja kohalike maksude või maksete võlgnevus;
2) tal puudub muu võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
3) ta on tagastanud varasemal perioodil kasutamata jäänud toetuse;
4) ta on esitanud varem Tartu linnalt saadud toetuse kohta nõuetele vastava aruande, kui aruande esitamise tähtaeg on saabunud.

Toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotletava toetussumma suurust ja selle kasutamise otstarbe kirjeldust;
2) sündmuse või tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki, milleks toetust taotletakse;
3) kasusaajate arvu;
4) eeldatavat sündmuse või tegevuse kasulikkust Tartu linnale;
5) sündmuse või tegevuste ajakava;
6) sündmuse või tegevuste tulemuslikkuse hindamise mõõdikuid;
7) nägemust riskide maandamise kohta, kui toetust antakse taotletust väiksemas mahus.

Toetuse saajaga määruse nr 69 kohaselt enam lepinguid ei sõlmita, kuid toetuse saaja kohustub täitma järgmisi nõudeid:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik määruses nr 96 nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid (vastav kinnitus tuleb anda linnaportaali kaudu);
2) toetuse kasutamisel järgima oma tegevuses kehtivaid õigusakte;
3) taotluses nimetatu täielikult ellu viima, kui toetus anti täismahus;
4) kasutama toetust taotluses nimetatud sündmuse või tegevuse elluviimisega seotud kulude katmiseks eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult;
5) eristama toetuse oma raamatupidamises muudest tuludest ja kulud muudest kuludest;
6) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
7) taotlema tegevusvaldkonnale vastava struktuuriüksuse heakskiitu taotluses esitatud sündmuses või tegevustes olulises osas muudatuste tegemiseks;
8) informeerima viivitamata tegevusvaldkonnale vastavat struktuuriüksust asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine, meeskonna lagunemine vms), mis tingivad sündmuse või tegevuste osalise või täies mahus ärajäämise;
9) sündmuse või tegevuste osalisel või täies mahus ärajäämisel tagastama toetuse vastavalt osaliselt või täies mahus hiljemalt kolme kuu möödumisel ajast, mil ilmnes tegevuste osaline või täies mahus ärajäämine;
10) esitama toetuse kasutamise kohta aruanded tähtajaks (aruanded tuleb esitada linnaportaali kaudu);
11) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle.

Eelarvest maalähedaselt

Ühe suhteliselt suure omavalitsuse eelarvega tutvumine on inimesele, kes pole finantsküsimustega väga palju kokku puutunud, üpris keerukas ülesanne. See dokument on täis keerulist finantsterminoloogiat, numbreid, protsente, tabeleid. Siia lehele oleme eelarve erinevaid teemasid pisut lahti kirjutanud, et ka võhiku jaoks neid teemasid pisut lahti muukida.

Eelarve olemusest
Eelarve tasakaalust
Eelarve ülesehitusest
Eelarvestamise põhimõtted
Finantsautonoomiast
Tuludest
Võlast

Varasemad eelarved

Tartu kodulehel on võimalik tutvuda linnaeelarvete ja majandusaasta aruannetega alates 2006. aastast. Iga aasta kohta on kättesaadav põhieelarve, lisaeelarved, reservfondi eraldised, aastaaruanne jm info.

Tutvu varasemate aastate eelarvete ja muude dokumentidega siin.

Viimati muudetud 01.07.2026

Tartu linna eelarvestrateegia

Tartu linna juhtimise lähtealuseks on pikaajalisi arengueesmärke ja tegevussuundi kajastav arengukava aastani 2035. Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

Arengukava koos eelarvestrateegiaga on aluseks kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

Tartu linna eelarvestrateegia 2026-2029

Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Lisaks annab see asjakohase ja võimalikult täpse hinnangu linna rahanduse arenguväljavaadetest majandusprognoosi ja tehtud eelarvepoliitiliste otsuste valguses.

Eelarvestrateegia fookused:

  • tagada linna rahanduse ja eelarvepoliitika tasakaalukas ja jätkusuutlik areng põhitegevuse tulemi parandamisega, et suurendada linna säilenõtkust ning investeerimisvõimekust;
  • lähtuda konservatiivsest kulupoliitikast, liikuda eelarve tasakaalu suunas ja taastada kriiside eelne tugev finantsvõimekus;
  • linna netovõlakoormuse teadlik juhtimine, et võimaldada olulisi investeeringuid haridusse, kultuuri ja linnaruumi kogu eelarvestrateegia perioodi vältel.

Eelarvestrateegia aastateks 2026-2029
Volikogu määrus eelarvestrateegia heakskiitmise kohta (18. september 2025)
Eelarvestrateegia põhinäitajad

Tartu linna eelarvestrateegia 2025-2028

Eelarvestrateegia on koostatud kolmandat aastat jätkuva majanduslanguse tingimustes ning Euroopa ja maailmamajandus tervikuna ei näita veel taastumise märke. Rahandusministeerium ja Eesti Pank ennustavad lähiaastateks majanduse paremat käekäiku, kuid riigieelarve ja Euroopa Liidu eelarvereeglite täitmise meetmed ja reeglid vähendavad oluliselt Tartu linna tulubaasi ning suurendavad uute maksumäärade ja kohalikule omavalitsusele (KOV) pandud täiendavate ülesannete tõttu tegevuskulusid. Endiselt käib meie lähedal sõda ja keeruline geopoliitiline olukord mõjutab oluliselt kogu piirkonna toimetulekut.

Eelarvestrateegia aastateks 2025-2028

Volikogu määrus eelarvestrateegia heakskiitmise kohta (7. november 2024)

Eelarvestrateegia põhinäitajad

Tartu linna eelarvestrateegia 2024-2027

Viimati muudetud 20.10.2025