Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
10°

Lõuna päästekeskus tuletab meelde ohutusnõudeid veekogude ääres

Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo pressiteade

26. mai / Käesoleval aasta maikuu keskpaiga seisuga oli Eestis uppunud juba 19 inimest, mida on kaheksa inimese võrra rohkem kui mullu samal ajal. Lõuna-Eestis uppus neist seitse, mida on aastatagusega võrreldes kahe inimese võrra rohkem. Enim inimesi on uppunud Jõgevamaal (3) ja Võrumaal (2). Põlva- ja Valgamaal on uppunud üks inimene. Uppunutest kuus olid mehed ja üks naine.

Kahjuks on traagilisi veeõnnetusi põhjustava tegurina esil jätkuvalt alkohol. Lõuna-Eesti uppunutest kolm inimest oli uppumise ajal alkoholijoobes. Lisaks avaldasid tänavu mõju tavalisest soojemad ilmaolud, mille tõttu temperatuurid ja sajuhulgad olid kõrgemad. See tõi kaasa lume- ja jäävaba talve, veekogude ja kraavide kõrge veetaseme, mille ääres pehmed ja libedad kaldad, libedad trepid, sillad ja purded. Lõuna-Eesti veeõnnetustes seitsmest hukkunust kuus sattusid vette just libastumisel või kukkumisel. Viie juhtumi puhul oli uppumissurma paigaks tiik ja kahel korral kraav. Seitsmest hukkunust kuus olid üle 60 aasta vanad, seejuures üks neist ka tõsiste liikumisraskustega.

Lõuna-Eesti omapäraks on erinevate veekogude paljusus, sealhulgas ka kodutiikide rohkus maapiirkondades. Seetõttu paneb päästeamet eakatele südamele, et nii avalike kui ka koduste veekogude ääres liikudes tuleb olla ettevaatlik ja ohutusele tähelepanu pöörata. Päästeamet kutsub kogukondi ja perekondi märkama oma eakamaid liikmeid või sugulasi, vestlema nendega ohtudest ning ühtlasi jälgima, et kodukoha veekogude ümbrus ning ligipääsud oleksid ohutud. Ootamatute vette kukkumiste vältimiseks tuleks kodused veekogud võimalusel piirata aiaga ning libastumiste ärahoidmiseks puhastada kaldad lehtedest, heinast ja prügist. Lahtised kaevud tuleks kindlalt kinni katta. Vee hankimiseks tuleks võtta kasutusele ohutumad lahendused. Et vanemaealised ei peaks tiigist või kaevust kummardades kastmisvett võtma, tuleks sinna paigaldada pump. Veekogu äärde viivale trepile, sillale või seda ületavale purdele on võimalus lisada piirde- ja käetugesid, millest kinni hakates  tasakaalu hoida.

Suvise suplushooaja alguses tuletab päästeamet veelkord meelde:

  • Kui jood, ära uju! Joobes hukkunute osakaal on aasta-aastalt kasvanud. On üldine reegel, et ujumine ja alkohol ei käi kokku ning oma joobes sõpra tuleb vette minemise eest takistada. Uppumisohtu kasvatab ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi mõju all olev inimene väsib kiiresti ja tal võivad tekkida reflektoorsed südamevereringesüsteemi häired, mille tõttu ujujat tabab alajahtumine, jäsemete verevarustuse halvenemine ning krambid.
  • Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma koos sõbra või pereliikmega. Üksteist tuleks vees jälgida, et vajadusel abi anda või abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi lubada ujuma lapsi, kes nõrga ohutunnetuse tõttu lihtsamini õnnetustesse satuvad.
  • Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht! Kõige turvalisem on ujuda ametlikus valvega rannas.
  • Uju kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks! Ära ülehinda oma ujumisoskust. Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima lihaskramp või terviserike, ei satu te madalas vees ujumisel kohe uppumisohtu.
  • Vest päästab veest! Paadiga sõitma minnes kanna alati päästevesti. Ära paati üle rahvasta, et see manööverdamisel uppumisohtu ei satuks. Vali riietus vastavalt ilmale, et tulla toime ootamatu ilmamuutuse või rikke tekkimisel pikemalt veekogule jäämisega.

Jaanipäeva ohutusplakat.jpg

Viimati muudetud 26.05.2020