Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-5°
-5°

SmartEnCity projekti toel renoveeritud kortermajadest on saanud Eesti kõige energiatõhusamad rekonstrueeritud korterelamud

Tartu Linnavalitsuse pressiteade

Lutsu 16 maja termopilt Foto: Erkki Jõgi

27. mai 2021 / SmartEnCity projekti raames renoveeritud „hruštšovkadest“ on saanud energiatõhusad hooned – seda kinnitavad nii majadest tehtud termopildid kui ka kogutud andmed.

Esialgsed võrdlusandmed näitavad, et energiavajadus on hoonetes vähenenud keskmiselt 43 protsenti.

"Projekti toel on rekonstrueeritud 17 Tartu kesklinna piirkonna asuvat kortermaja, millest nüüdseks on saanud kõige energiatõhusamad rekonstrueeritud kortermajad Eestis," ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm. "Märkimisväärselt on paranenud ka hoonete sisekliima, millesse annab olulise panuse kõigis neis hoonetes toimuv uudne CO2-põhine ventilatsioonijuhtimine.“

Lisaks tavapärasest paksemale soojustuskihile said kõik elamud ka nõudluspõhise soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ja katusele päikeseelektrijaama. Renoveerimise käigus vahetati kõik aknad välja kolmekihiliste akende vastu ning vähendati akende ümbruse külmasildu. Nii on enne renoveerimist tehtud termopiltidelt näha, et suuremad soojuskaod olid elamutes akende ümbruses, radiaatorite asupaigas akende all ja paneelivuukides. Renoveeritud majadest tänavu veebruaris tehtud termopildid näitasid aga ühtlaselt värvunud fassaade, mis tähendab, et soojalekked enamasti puudusid. Mõnel üksikul juhul paistsid silma väiksemad temperatuurierinevused.

Renoveeritud majade 2020. aasta energiakasutusest saab praeguseks kokkuvõtte teha veidi enam kui pooltest elamutest kogutud andmete põhjal. Esialgsed andmed energiakasutuse kohta näitavad, et rekonstrueeritud elamutes on  energiavajadus vähenenud varasemaga võrreldes keskmiselt 43 protsenti. Võrguelektrit on kasutatud 27% ja maagaasi 58% vähem. Kaugküttesoojust on kasutatud 43% vähem. Tegelikult kulub otseselt küttele veelgi vähem, sest osa kaugküttesoojusest läheb nüüd ka tarbevee soojendamisele, mida varem tehti gaasi või elektriga.

„Need ei ole lõplikud andmed, sest mitmes vaatluse all olnud hoones lõppes renoveerimine aasta või vähem aega tagasi. Lõplik energiasääst saavutatakse aasta või kaks pärast ehituse lõppemist – see on seotud tehnosüsteemide optimeerimise ja ehitusaegse niiskuse väljakuivamisega aga ka elanike harjumisega uute süsteemidega,“ selgitas Tartu Regionaalse Energiaagentuuri insener Kalle Virkus. Ta lisas, et kõige rohkem mõjutab energia säästmist elanike endi käitumine ning see, kuidas hooldatakse majade tehnosüsteeme.

Nutika linnaosa ehk SmartEnCity projekt algas Tartus 2016. aastal ja sellega on ühinenud 18 kortermaja, millest ehitustööd on lõppenud 17s. Projekti toel tekib Tartu kesklinna tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa, kus on kasutusel uuenduslikud lahendused kaugküttes, tänavavalgustuses ja taastuvenergia kasutamises.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020 ja see kestab 2021. aasta juulini.

Lisainfo: abilinnapea Raimond Tamm, tel 7361 213, 515 4738.

Enne renoveerimist tehtud termopiltidel ebaühtlaselt värvunud fassaadid näitavad seina välispinna ebaühtlast temperatuuri ja kinnitavad fakti, et 50-60 aastat vanade majade seinad ja aknad lasevad rohkelt sooja läbi. Pärast renoveerimist tehtud fotodel on fassaadid ühtlasema värviga, mis näitab, et suuri soojakadusid enam ei ole. Erkki Jõgi termopildid

Kalevi 10 termopildid-vaike.jpg

Kalevi 10

Tähe 2 termopildid-vaike.jpg

Tähe 2

 

Helle Tolmoff

avalike suhete osakond
kommunikatsioonispetsialist

Tel: 736 1336
Mob: 529 4297

Viimati muudetud 27.05.2021