Igal aastal üksikisiku tulumaksu ja muid linnale makstavaid makse makstes ei mõtle kodanik tavaliselt Tartu linna eelarvele ja selle koostamise protsessile. Ometi on just linnaeelarve see dokument, mille kaudu saab linlane teada, kuidas tema maksuraha kasutatakse.
Järgnevalt selgitame eelarve kujunemise käiku ja kodanike võimalusi selles protsessis osaleda. Läbimõeldud ja targalt koostatud eelarve on linna eduka toimimise alus, mis annab lõpptulemusena tunda igale tartlasele. Küsimustest-vastusest saab põgusalt teada ka muudest linna rahandust puudutavatest teemadest.
Sagedamini esitatavad küsimused
Mis on eelarve?
Eelarve on kindla perioodi (üldjuhul aasta) tulude ja kulude plaan. Eelarves on kirjas kõik plaanitavad tegevused ja nendeks kavandatavad rahasummad. Kui tulud on kuludest suuremad, siis öeldakse, et eelarve on ülejäägis. Kui tulud on kuludest väiksemad, siis on eelarve defitsiidis. Tulude ja kulude võrdsuse korral on eelarve tasakaalus.
Miks koostavad omavalitsused eelarvet?
Eelarve aitab konkreetseid tegevusi planeerida ja rahaliselt piiritleda. Linnaeelarve kinnitab volikogu ja valitsus peab vastavalt eelarve piires tegutsema, sest kõik tegevused on koos nendeks määratud summaga eelarves kirjas. Eelarve aitab otsustada, millistesse valdkondadesse kui palju raha suunata, ning hallata omavalitsuse rahavoogusid. Eelarve aitab ka tuvastada ebaratsionaalseid kulutusi, kohanduda kiirelt ümbritseva finantskeskkonnaga (majanduskriisi saabudes suutis Tartu oma võimalused kiirelt ja adekvaatselt ümber hinnata ning vältida finantsprobleeme) ning saavutada soovitud finantseesmärke.
Kust tulevad linna tulud?
Suurima osa linna tuludest moodustavad maksutulud, millest lõviosa moodustab üksikisiku tulumaks. Teise suure tulugrupi moodustavad saadud toetused – siia kuuluvad nii riigieelarvest eraldatud summad kui projektide läbiviimiseks rahastajatelt saadud toetused. Lisaks teenib linn tulu veel mitmesuguste teenuste (nt tulud kultuuri- ja sotsiaalasutuste tasulistelt teenustelt; teistelt valdadelt, kus elavad lapsed käivad Tartus koolis või lasteaias; riigilõivutoimingutelt) ning varade müügist ja linnale kuuluvate pindade väljaüürimisest.
Milline on linnaeelarve ülesehitus?
Eelarve ülesehitus on määratud "Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses" ning Tartu Linnavolikogu 11.10.2012 määruses.
Eelarve koosneb 6 osast:
1. põhitegevuse tulud
2. põhitegevuse kulud
3. investeerimistegevuse tulud
4. investeerimistegevuse kulud
5. finantseerimistegevus
6. likviidsete varade muutus
Põhitegevuse all mõeldakse linna igapäevast tegevust. Need on tavapärased kulutused linna kohustuste täitmiseks – näiteks haridusasutuste ülalpidamine nõuab umbes poole maksutuludest. Suuremad summad kuluvad veel ka sotsiaal- ja kultuurivaldkonnale.
Põhitegevuse tulud on eelkõige linnale laekuvad maksud, mis võimaldavad nende kulutuste tegemist.
Investeerimistegevusest saadavad tulud on näiteks – maa ja varade müük, erinevad toetused, mis saadakse teatud projektide elluviimiseks.
Investeerimiskulud on seotud konkreetsete objektidega, nt uue koolimaja või muu hoone ehitus, tänavate rekonstrueerimine jms.
Finantseerimistegevus hõlmab olemasolevate laenude tasumist ning uute võtmist.
Likviidsete varade muutuse eelarveosa näitab linna rahareservi muutust: kui palju on aasta jooksul muutunud linna rahaline seis ja kui suur on rahajääk eelarveaasta lõpuks.
Millised on linnavalitsuse ja -volikogu seadusjärgsed kohustused seoses eelarve koostamisega?
Linnavalitsus esitab volikogule kinnitamiseks eelarve eelnõu koos seletuskirjaga hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Volikogu võtab eelarve vastu enne uue eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib linnavolikogu eelarvet muuta lisaeelarve(te) vastu võtmisega.
Milline on eelarve menetlemise ajakava?
Eelarve koostamise ajakava kinnitatakse iga aasta 23. juuniks.
Iga allasutuse juht (koolid, lasteaiad jm asutused) koostab oma asutuse eelarve ning esitab selle struktuuriüksuse juhile (LV osakondade juhid), kes koostab struktuuriüksuse koondeelarve. Näiteks haridusosakonna juhataja koostab kogu haldusala (sh koolid, lasteaiad) koondeelarve ning esitab selle rahandusosakonnale. Haldusala koondeelarve esitamise tähtaeg on septembri keskel (täpne kuupäev otsustatakse igal aastal eelarve koostamise ajakava kinnitamisel).
Rahandusosakond valmistab ette linna kui terviku esialgse eelarve eelnõu 1. oktoobriks. Seejärel toimub eelnõu menetlemine, mille käigus peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide, linnavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna vahel.
Hiljemalt 18. novembriks esitab linnavalitsus eelarve eelnõu linnavolikogule esimeseks lugemiseks. Eelarve eelnõud arutab linnavolikogu vähemalt kahel lugemisel ja võtab selle vastu hiljemalt enne uue eelarveaasta algust.
Eelarve aruteludega kaasnevad tavaliselt teravad poliitilised vaidlused, mille käigus püütakse jõuda kõiki osapooli rahuldavate kompromissideni.
Miks algab eelarveaasta aasta alguses?
Eestis ühtib eelarveaasta periood kalendriaastaga, aga see ei pea niimoodi olema. Näiteks USAs algab eelarveaasta 1. oktoobril ja lõpeb 30. septembril.
Mis juhtub, kui tegelikud kulud või tulud on oodatust suuremad või väiksemad?
Kui selgub näiteks, et esialgselt eelarves planeeritud summad osutuvad ebatäpseteks (näiteks laekub tulusid planeeritust rohkem või vähem), siis saab ja tulebki eelarvet muuta. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.
Milline roll linnaeelarve kujunemises on linna arengukaval?
Arengukava on eelarve koostamise aluseks - seal on välja toodud prioriteedid, millest eelarve koostamisel juhindutakse. Arengukava on selline dokument, kus kõige laiemalt väljenduvad linlaste soovid ja tahe, sest see koostatakse tihedas koostöös erinevate huvigruppidega. Erinevatel aruteludel saavad oma ettepanekuid esitada kõik linlased.
Mida kujutab endast kaasav eelarve?
Kaasav eelarve tähendab, et üks osa linnaeelarvest jäetakse otseselt tartlaste otsustada. Tartus on see summa 150 000 eurot, mis on umbes üks protsent linna investeeringute eelarvest. Selle summa kasutamiseks saavad ideid esitada kõik linlased ning parema idee hääletusel võivad osaleda kõik vähemalt 16-aastased tartlased.
Kaasava eelarve eesmärgiks on tuua tartlased kokku ühiselt tegutsema ning teha teoks mõni vahva idee või investeering, mis valmistaks rõõmu võimalikult paljudele linnaelanikele. Lisaks saavad selle protsessi kaudu linlased aimu ka eelarve koostamise põhimõtetest ja keerulisest kompromisside kunstist olukorras, kus kõigeks soovituks ei jätku raha.
Kuidas saab tavakodanik lisaks kaasavale eelarvele kaasa rääkida eelarve koostamisel?
Tartu linna juhtimine on avatud ja kodanikel on kindlasti võimalik suhelda ka linnavolinike, linnavalitsuse liikmete ning ametnikega kogu aeg. See annab ka võimaluse oma ideede ja ettepanekute tegemiseks jooksvalt ning heade ja teostatavate ettepanekutega tuleb ikka arvestada ja võimalusel leiavad need ka tee eelarvearuteludesse. Ka arengukavade arutelude kaudu jõuavad linnakodanike mõtted eelarvesse.
Millised varad on Tartu linnal?
Tartu linnal on põhivarasid ligi 260 miljoni euro väärtuses, millest enamuse moodustavad hooned ja rajatised (nt koolid, lasteaiad jmt). Aktsiaid ja osalusi on linnal üle 30 miljoni euro.
Kas linnal on võlgu ja kui palju on Tartu linnal võimalik laenu võtta?
Tartu linnal on laenu 59 miljonit eurot. See moodustab linna põhitegevuse tuludest 47%. Lubatud laenukohustuste maksimaalseks määraks on lihtsustatult 60% põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt).
Kas linn saab kehtestada kohalikke makse ja kui saab, siis millised maksud on Tartu kehtestanud?
Kohalike maksude seaduse alusel saab omavalitsus kehtestada järgmiseid makse: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Tartu linnas on kehtestatud 3 kohalikku maksu: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu.
