Kaasav eelarve

Avaliku raha kasutamine on teema, mille vastu kodanikud alati suurt huvi tunnevad ning ka otsuste tagajärgi kõige selgemini tunnetavad. Selleks et avada kohaliku eelarve kujundamine kodanike osaluseks, on kasutusele võetud kaasav eelarvemenetlus. Kaasava eelarve läbiviimine varieerub riigiti, kuid selle põhimõte on selge ja arusaadav: kohalik volikogu otsustab mingi osa omavalitsuse eelarvest eraldada otsustamiseks kohalikule kogukonnale.

Tartu alustas 2013. aastal esimese omavalitsusena kaasava eelarve korraldamist. Kolmel esimesel aastal said tartlased otsustada 140 000 euro üle, 2016. aastal tõstis Tartu linnavolikogu kaasava eelarve summat 150 000 euroni ning 2018. aastal 200 000 euroni.

Tartus on kaasava eelarve protsessi kavandades võetud arvesse muu maailma kogemust, eRiigi Akadeemia juhendmaterjali ja paljude huvigruppide arvamusi. 2013. aastal toimunud pilootprojektist saadud õppetunde kasutades planeeriti 2014. aastaks uus mudel, mida täiendati edaspidi veelgi. Kaasav eelarve ongi muutuv ja täienev protsess.

Tartu eeskujul võtsid kaasava eelarve kasutusele paljud Eesti linnad ja vallad: Viljandi, Pärnu, Haapsalu, Elva, Kuressaare, Jõgeva, Tõrva, Rapla, Tapa jpt.

Kaasavat eelarvet korraldab Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakond. Tartut nõustab kaasava eelarve ettevalmistamisel ja läbiviimisel e-Riigi Akadeemia.

Loe kaasava eelarve korraldamise soovitusi eRiigi Akadeemia koostatud juhendmaterjalist "Kaasav eelarvemenetlus kohalikes omavalitsustes" (2012).

2019. aasta alguses valmis Rahandusministeeriumis omavalitsustele mõeldud kaasava eelarve juhend. Tutvu juhendiga siin.

• Participative Budget in Tartu
• Народный бюджет в Тарту

Lisainfo:

avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht

Lilian Lukka 

736 1212, 516 4592 

[email protected]

2013

Heli-, valgus-, kino- ja lavatehnikat osteti Laia tänava kultuurikvartalis asuvatele kultuuriasutustele (Tartu Uus teater, Genialistide klubi, Tartu Elektriteater, kogukonnaõu Uus Õu). Idee viidi ellu 2014. aasta jooksul.

2014

• Madalaks tehti 47 ülekäigukohta, et mugavam oleks liigelda nii jalgratta, lapsevankri kui ka ratastooliga. Idee viidi ellu 2015. aastal.
• Rajati turvaline kaldapiire Emajõe äärde Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele osale. Idee viidi ellu 2015. aastal.

2015

• Multifunktsionaalse spordi- ja kultuurihalli Arena eskiisprojektid valmisid 2017. aasta alguseks. Täpsemalt loe siit.
• Elleri kooli istumisala ehitamine Toomemäe nõlvale jäi tegemata, kuna projekt osutus lõpuks tunduvalt kallimaks.

2016

• Aparaaditehase taskupark avati pidulikult 16. juunil 2017. Taskupargi muudab omapäraseks tema ajalooline taust ja asukoht - endise tehasehoovina oli tegemist tööstusmaastikuga, mis on tänaseks saanud täiesti uue näo. Lisaks erinevatele kõvakatetele on Taskupargis olulisel kohal rohelus - leidub nii murukatet ja teisaldatavaid peenrakaste, hoovi istutatakse viljapuud ning juba on koha leidnud kasvuhoone. Külastajaid ootab palju erinevaid tasapindu istumiseks ja pinksilauad aktiivseks tegevuseks. Väiksemate rõõmuks on Taskupargis liivakastikompleks ja tehislombid.
• Ajaloolise ratsatalli katuse remont valmis suvel 2017. Rekonstrueerimistööde käigus eemaldatakse olemasolev eterniidist katusekate koos roovidega ning paigaldatakse tsingitud terasplekist kate koos aluskihtidega. Katusetööde käigus asendati pehkinud kandekonstruktsioonid ning remonditi tulemüür, hoone otsafassaadid, eenduvad frontoonid ja telliskarniisid. Katusele ehitati uued tuulutuskorstnad, katuseuugid ja paigaldati vihmaveerennid koos vihmaveetorudega. 1913. aastal valminud hoone on Tartu linnaarhitekti Arved Eichhorni projekti järgi ehitatud tallihooneks – Eestis ja Baltikumis ainuke omalaadne säilinud ehitis. Tartu linnale kuuluvas hoones tegutseb Tartu Ratsakool.
   

2017

• Liikumisrajad Emajõe kaldal ja Tähtvere dendropargis. 2018. aasta sügiseks tehti Emajõe äärde liikumisrajad ning korrastati dendropargis paiknev kinnikasvanud tiik, mille serva paigaldati ka pingid.
• Mart Reiniku kooli liikuma kutsuv hoov. Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2019 avati Mart Reiniku kooli kahe maja vahelisel alal uus avalikku kasutusse jääv spordi- ja mänguväljak. Koolihoovi rajatud väljak pakub sportimisvõimalusi nii korvpalliplatsil kui ka lauatennise välilaudadel. Lisaks on mänguplatsil väiksematele lastele mõeldud kiiged, turnimisatraktsioon ja batuudid. Hoovi uued pinnavormid ja välimööbel loovad õuest paljude võimalustega keskkonna, kus igaüks saab oma mängu ise välja mõelda: saab tasakaalu hoida, hüpata, rippuda, kõõluda, kombineerida teekondi, korraldada võistlusi. Ümber ja üle erinevate elementide on muu hulgas märgitud maha 300 sammu pikkune rada, kus saab liikumise üle arvet pidada ning iseenda ja teistega mõõtu võtta. Kui koolimajade ümber parajasti sõidukeid ei liigu ega pargi, on avar asfaltpind mõeldud ratta-, rula- ja tõukerattasõiduks: platsi servas on künkaid ja hüppamiseks sobivaid kõrgeid servi.

2018

• Tartu Kesklinna Kooli liikuma kutsuv õueala. Avalikku kasutusse jääv Kesklinna kooli õueala avati 24. septembril 2019. Koolihoovi rajatud väljakul on tartaankattega multispordiala, mis sobib nii võrk- kui ka sulgpalli mängimiseks, eraldi on korvpalli mängimise, täpsusvisete ja kaugushüppealad, Twister ning labürint. Kooli õuealal on veel platvormidega slackline`i rada, treeningkeskus jõuharjutuste tegemiseks ning tõukerataste rambid. Lisaks on nõlvale rajatud  liutorude ja  turnimismuhkudega tartaankattega ala. Uuel mängu- ja spordiväljakul jagub mitmekesist tegevust igas vanuses lastele ja noortele.

• Annelinna spordiväljaku renoveerimine. Annelinnas, Hansa kooli ja Descartes´i kooli vahelisel alal  avalikku kasutusse jääv spordiväljak 24. septembril 2019. Pallimängude alal rekonstrueeriti asfaltkate, millele paigaldati uus plastkärgkate. Lisaks sai spordiväljak viis välijõuseadet.

2019

• Eeskujulikud rattateed (1840 häält). Võiduidees sooviti korrastada Tartu olemasolevaid rattateid, et kõigil ratturitel oleks julgem ja mugavam liigelda. Kaasava eelarve toel ehitati Soola tänavale jalgratta- ja jalgtee. Ehitustööde käigus rajati Soola tänava lõigule Väike-Turu tänavast kuni Turu tänavani jalgratta- ja jalgtee koos kommunikatsioonide, kõnnitee, ülekäiguradade ja valgustusega. Teele rajatakse rattaparkla koos varjualusega ning parandati liiklusohutust ristmike ja mahasõitude ehitamisega.  Kergliiklustee ehitamine läks maksma 199 505 eurot, millest 100 000 eurot finantseeriti kaasavast eelarvest.
   

• Tartu Katoliku kooli Tähtpere Aed (1273 häält). Kõigile elanikele avatud mängukeskkond avatakse Tähtveres, Tartu Katoliku kooli juures, kus saavad kokku liikumine, mänguline teadus ja linnaloodus. Koolirahvas ja ümbruskonna pered leiavad Tähtpere Aiast aktiivset tegevust majaesisel väljakul ning aia pargiosas on rahulik mõtisklemiskoha igaühele.

2020

• Raadi rohelise jalgpallipargi tribüünihoone (1311 häält). Idees soovitakse rajada puitkonstruktsioonil põhinev ainulaadse arhitektuurilise lahendusega tribüün Eesti Rahva Muuseumi vahetus lähetuses rajatavale jalgpallistaadionile.
• Liikuma kutsuva ala loomine Veeriku kooli õuealale (1202 häält). Ideed soovitakse rajada Veeriku kooli juurde liikuma kutsuv õueala, mis arvestab erinevas vanuseastmes koolinoorte huvide ja vajadustega.

2021

• Sadamaraudtee muutmine kergliikluse rohekoridoriks (1451 häält). Viidi ellu 2022. aastal.
• Emajõe vabaujula kaasajastamine (951 häält). Viiakse ellu 2022.-2023. aastal.

K: Kas üks inimene võib esitada mitu ideed?
V: Jah, üks inimene või organisatsioon võib esitada mitu ideed.

K: Kes otsustab, milline idee viiakse ellu?
V: Otsustavad tartlased rahvahääletusel, mis toimub oktoobris. Eelnevalt aga arutatakse ideid teemagruppides, mis koosnevad vastava valdkonna ekspertidest ja ideede esitajatest. Arutelugruppides sõelutakse välja tugevamad ideed, mis lähevad hääletusele. Eesmärk on, et hääletusel oleks hääletajate jaoks hoomatav hulk ideid. Esimese aasta kaasava eelarve kogemus, kus hääletusele jõudis 74 ideed, näitas, et selline vahesõel on vajalik. Alates 2014. aastast on olnud hääletusel 20-25 ideed.

K: Kas on võimalik ka, et mitu ideed viiakse ellu?
V: Kindlasti viiakse ellu vähemalt kaks ideed. Kui võiduideed maksavad vähem, on võimalik, et viiakse ellu ka nimekirjas järgmine idee, mis mahub ülejääva rahasumma sisse.

K: Kas ma saan ideid pakkuda ja neid hääletada, kui ma ei ole ametlikult Tartusse registreeritud, kuigi elan Tartus?
V: Ideid võivad pakkuda kõik, kellele Tartu asjad korda lähevad. Hääletuses saavad osaleda kõik vähemalt 14-aastased isikud (kuni aastani 2018 oli vanusepiiriks 16 eluaastat), kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel küsitluse väljakuulutamise kuupäeva seisuga Tartu linn. Nii et kui soovite osaleda, jõuate end veel tartlaseks registreerida.

K: Kui meie pakutud idee saab rahastuse, kas peame selle siis ise ellu viima?
V: Kaasava eelarve protsessi saab esitada investeeringute ideid ja nende elluviimise eest vastutab linnavalitsus. Samas võib linnavalitsus idee elluviimise delegeerida ka mõnele teisele organisatsioonile, kellel on vastav oskus olemas. Küll ootaks ideede esitajatelt aktiivset osalust oma idee tutvustamisel.

K: Kas ma saan esitada idee ka siis, kui ma ei tea idee maksumust?
V: Jah, idee esitage ikka, kuigi soovitame eelnevalt proovida ligikaudset maksumust hinnata. Kui teie idee maksumus on märkimisväärselt kõrgem kui kaasavasse eelarvesse esitatavate ühe idee ülempiir, siis võib idee arutluse alt välja jääda. Võimalik on ka variant, et eksperdid soovitavad idee mahtu vähendada, nt soovitud teelõiku lühendada või panna 20 pingi asemel 15 (see on illustreeriv näide).

K: Mis on investeering?
V: Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus (allikas: Vikipeedia). Kasu võib selles kontekstis olla ka emotsionaalset laadi, nt mingi kunstiline objekt, mis rikastab linnaruumi. Investeering on seotud mingite kindlate objektidega.

K: Kas võib esitada ka ürituste ideid?
V: Ürituste ideid sai pakkuda 2014. aastal, kuid pärast põhjalikku analüüsi otsustati, et need jäetakse edaspidi siiski kõrvale. Leidsime, et see põhjustab korraldajate ebavõrdset kohtlemist, sest teisi kultuuriprojekte rahastatakse kordades väiksemate summadega kui on kaasava eelarve summa. Samuti ei saa head ja kvaliteetset üritust korraldada nii lühikese ajaga (rahastus selgub ju alles oktoobris).

K: Kas on võimalik ideedega tutvuda ka enne hääletust?
V: Ideed on kõik avalikud ja nendega saab tutvuda kogu protsessi vältel. Hääletusele minevaid ideid tutvustame koostöös idee esitajatega kindlasti põhjalikumalt.

K: Kuidas toimub hääletamine?
V: Hääletamine toimub elektroonilisena ID-kaardi või mobiil-ID abil. Lisaks on linna infokeskuses (raekoda, I korrus) võimalus hääletamiseks ka neile, kes ise kodus hääletada ei saa või ei taha. 

K: Miks ei ole lisaks veebihääletusele planeeritud erinevatesse linnaosadesse hääletuspunkte?
V: Linnavalitsuse infokeskuses on meie töötajad, arvutid ja vajalikud ruumid juba olemas ja seetõttu on lihtne seal kaasava eelarve hääletust korraldada. Linnaosades hääletamise korraldamiseks on vaja lisaressursse - töötajaid, lisaarvuteid, ruume, mis tähendab päris suuri kulusid. Me ei pea mõistlikuks teha kaasava eelarve projekti korraldamiseks ebamõistlikult suuri kulutusi. Jagatav rahasumma ja selle jagamise kulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis. Liiatigi on Tartu linn piisavalt väike ja hääletuperiood küllalt pikk, et jõuda raekojas ära käia.

K: Kellest koosnevad arutelugrupid?
V: Arutelugruppides on nii ideede esitajad kui ka oma ala eksperdid. Eksperdiks võib olla linnavalitsuse valdkonna spetsialist kui ka asjatundjad väljastpoolt. Arutelugrupid kutsutakse kokku siis, kui on selgunud, millised ideed on sellel aastal esitatud. 

K: Mis saab neist ideedest, mis kaasava eelarve rahastust ei saa?
V: Ülejäänud ideed on heaks täiendavaks infoallikaks linnavalitsusele selle kohta, millised on linlaste soovid ja prioriteedid. Kasvõi selles mõttes on hääletusest osavõtt väga oluline, et väljendada oma tahet ja soove. Paljud esimeste aastate ettepanekutest on ka juba linnavalitsuse tööplaanides või lausa tehtud. Mõne asja tegemiseks andiski inspiratsiooni kaasava eelarve protsess, mõne puhul saadi sellest tuge juurde. Nii rajati 2014. aastal Maaülikooli ja Supilinna vaheline kergliiklustee, mis sai alguse kaasava eelarvest. Kindlasti avaldas mõju ka kaasavasse eelarvesse tehtud kolm ettepanekut Anne kanali tualeti rajamise kohta - 2014. a suplushooaja alguseks sai seegi tehtud. 2015. aastal ehitati ka Jaamamõisa linnaossa mänguväljak ja korrastati Pauluse kalmistul asuv Vabadussõjas langenute mälestusväljak. Selliseid näiteid on veel ja veel.

Igal aastal üksikisiku tulumaksu ja muid linnale makstavaid makse makstes ei mõtle kodanik tavaliselt Tartu linna eelarvele ja selle koostamise protsessile. Ometi on just linnaeelarve see dokument, mille kaudu saab linlane teada, kuidas tema maksuraha kasutatakse.

Järgnevalt selgitame eelarve kujunemise käiku ja kodanike võimalusi selles protsessis osaleda. Läbimõeldud ja targalt koostatud eelarve on linna eduka toimimise alus, mis annab lõpptulemusena tunda igale tartlasele. Küsimustest-vastusest saab põgusalt teada ka muudest linna rahandust puudutavatest teemadest.

Sagedamini esitatavad küsimused

Mis on eelarve?

Eelarve on kindla perioodi (üldjuhul aasta) tulude ja kulude plaan. Eelarves on kirjas kõik plaanitavad tegevused ja nendeks kavandatavad rahasummad. Kui tulud on kuludest suuremad, siis öeldakse, et eelarve on ülejäägis. Kui tulud on kuludest väiksemad, siis on eelarve defitsiidis. Tulude ja kulude võrdsuse korral on eelarve tasakaalus.

Miks koostavad omavalitsused eelarvet?

Eelarve aitab konkreetseid tegevusi planeerida ja rahaliselt piiritleda. Linnaeelarve kinnitab volikogu ja valitsus peab vastavalt eelarve piires tegutsema, sest kõik tegevused on koos nendeks määratud summaga eelarves kirjas.  Eelarve aitab otsustada, millistesse valdkondadesse kui palju raha suunata, ning hallata omavalitsuse rahavoogusid. Eelarve aitab ka tuvastada ebaratsionaalseid kulutusi, kohanduda kiirelt ümbritseva finantskeskkonnaga (majanduskriisi saabudes suutis Tartu oma võimalused kiirelt ja adekvaatselt ümber hinnata ning vältida finantsprobleeme) ning saavutada soovitud finantseesmärke.

Kust tulevad linna tulud?

Suurima osa linna tuludest moodustavad maksutulud, millest lõviosa moodustab üksikisiku tulumaks. Teise suure tulugrupi moodustavad saadud toetused – siia kuuluvad nii riigieelarvest eraldatud summad kui projektide läbiviimiseks rahastajatelt saadud toetused. Lisaks teenib linn tulu veel mitmesuguste teenuste (nt tulud kultuuri- ja sotsiaalasutuste tasulistelt teenustelt; teistelt valdadelt, kus elavad lapsed käivad Tartus koolis või lasteaias; riigilõivutoimingutelt) ning varade müügist ja linnale kuuluvate pindade väljaüürimisest.

Milline on linnaeelarve ülesehitus?

Eelarve ülesehitus on määratud "Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses" ning Tartu Linnavolikogu 11.10.2012 määruses.
Eelarve koosneb 6 osast:
1.    põhitegevuse tulud
2.    põhitegevuse kulud
3.    investeerimistegevuse tulud
4.    investeerimistegevuse kulud
5.    finantseerimistegevus
6.    likviidsete varade muutus
Põhitegevuse all mõeldakse linna igapäevast tegevust. Need on tavapärased kulutused linna kohustuste täitmiseks – näiteks haridusasutuste ülalpidamine nõuab umbes poole maksutuludest. Suuremad summad kuluvad veel ka sotsiaal- ja kultuurivaldkonnale.
Põhitegevuse tulud on eelkõige linnale laekuvad maksud, mis võimaldavad nende kulutuste tegemist.
Investeerimistegevusest saadavad tulud on näiteks – maa ja varade müük, erinevad toetused, mis saadakse teatud projektide elluviimiseks.
Investeerimiskulud on seotud konkreetsete objektidega, nt uue koolimaja või muu hoone ehitus, tänavate rekonstrueerimine jms.
Finantseerimistegevus hõlmab olemasolevate laenude tasumist ning uute võtmist.
Likviidsete varade muutuse eelarveosa näitab linna rahareservi muutust: kui palju on aasta jooksul muutunud linna rahaline seis  ja kui suur on rahajääk eelarveaasta lõpuks.

Millised on linnavalitsuse ja -volikogu seadusjärgsed kohustused seoses eelarve koostamisega?

Linnavalitsus esitab volikogule kinnitamiseks eelarve eelnõu koos seletuskirjaga hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Volikogu võtab eelarve vastu enne uue eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib linnavolikogu eelarvet muuta lisaeelarve(te) vastu võtmisega.

Milline on eelarve menetlemise ajakava?

Eelarve koostamise ajakava kinnitatakse iga aasta 23. juuniks.
Iga allasutuse juht (koolid, lasteaiad jm asutused) koostab oma asutuse eelarve ning esitab selle struktuuriüksuse juhile (LV osakondade juhid), kes koostab struktuuriüksuse koondeelarve. Näiteks haridusosakonna juhataja koostab kogu haldusala (sh koolid, lasteaiad) koondeelarve ning esitab selle rahandusosakonnale. Haldusala koondeelarve esitamise tähtaeg on septembri keskel (täpne kuupäev otsustatakse igal aastal eelarve koostamise ajakava kinnitamisel).
Rahandusosakond valmistab ette linna kui terviku esialgse eelarve eelnõu 1. oktoobriks. Seejärel toimub eelnõu menetlemine, mille käigus peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide, linnavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna vahel.
Hiljemalt 18. novembriks esitab linnavalitsus eelarve eelnõu linnavolikogule esimeseks lugemiseks. Eelarve eelnõud arutab linnavolikogu vähemalt kahel lugemisel ja võtab selle vastu hiljemalt enne uue eelarveaasta algust.
Eelarve aruteludega kaasnevad tavaliselt teravad poliitilised vaidlused, mille käigus püütakse jõuda kõiki osapooli rahuldavate kompromissideni.

Miks algab eelarveaasta aasta alguses?

Eestis ühtib eelarveaasta periood kalendriaastaga, aga see ei pea niimoodi olema. Näiteks USAs algab eelarveaasta 1. oktoobril ja lõpeb 30. septembril.

Mis juhtub, kui tegelikud kulud või tulud on oodatust suuremad või väiksemad?

Kui selgub näiteks, et esialgselt eelarves planeeritud summad osutuvad ebatäpseteks (näiteks laekub tulusid planeeritust rohkem või vähem), siis saab ja tulebki eelarvet muuta. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.

Milline roll linnaeelarve kujunemises on linna arengukaval?

Arengukava on eelarve koostamise aluseks - seal on välja toodud prioriteedid, millest eelarve koostamisel juhindutakse. Arengukava on selline dokument, kus kõige laiemalt väljenduvad linlaste soovid ja tahe, sest see koostatakse tihedas koostöös erinevate huvigruppidega. Erinevatel aruteludel saavad oma ettepanekuid esitada kõik linlased.

Mida kujutab endast kaasav eelarve?

Kaasav eelarve tähendab, et üks osa linnaeelarvest jäetakse otseselt tartlaste otsustada. Tartus on see summa 150 000 eurot, mis on umbes üks protsent linna investeeringute eelarvest. Selle summa kasutamiseks saavad ideid esitada kõik linlased ning parema idee hääletusel võivad osaleda kõik vähemalt 16-aastased tartlased.
Kaasava eelarve eesmärgiks on tuua tartlased kokku ühiselt tegutsema ning teha teoks mõni vahva idee või investeering, mis valmistaks rõõmu võimalikult paljudele linnaelanikele. Lisaks saavad selle protsessi kaudu linlased aimu ka eelarve koostamise põhimõtetest ja keerulisest kompromisside kunstist olukorras, kus kõigeks soovituks ei jätku raha.

Kuidas saab tavakodanik lisaks kaasavale eelarvele kaasa rääkida eelarve koostamisel?

Tartu linna juhtimine on avatud ja kodanikel on kindlasti võimalik suhelda ka linnavolinike, linnavalitsuse liikmete ning ametnikega kogu aeg. See annab ka võimaluse oma ideede ja ettepanekute tegemiseks jooksvalt ning heade ja teostatavate ettepanekutega tuleb ikka arvestada ja võimalusel leiavad need ka tee eelarvearuteludesse. Ka arengukavade arutelude kaudu jõuavad linnakodanike mõtted eelarvesse.

Millised varad on Tartu linnal?

Tartu linnal on põhivarasid ligi 260 miljoni euro väärtuses, millest enamuse moodustavad hooned ja rajatised (nt koolid, lasteaiad jmt). Aktsiaid ja osalusi on linnal üle 30 miljoni euro.

Kas linnal on võlgu ja kui palju on Tartu linnal võimalik laenu võtta?

Tartu linnal on laenu 59 miljonit eurot. See moodustab linna põhitegevuse tuludest 47%. Lubatud laenukohustuste maksimaalseks määraks on lihtsustatult 60% põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt).

Kas linn saab kehtestada kohalikke makse ja kui saab, siis millised maksud on Tartu kehtestanud?

Kohalike maksude seaduse alusel saab omavalitsus kehtestada järgmiseid makse: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Tartu linnas on kehtestatud 3 kohalikku maksu: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu.

* - Sulgudes on toodud protsent, kui suur on hääletusel osalenud tartlaste arv kõigist hääleõiguslikest tartlastest.

• 2013-2017 oli hääleõiguslike tartlaste arv u 80 000 (16 aasta vanused ja vanemad tartlased).
• Alates 2018. aastast on arvestatud ka endise Tähtvere valla elanikega ning protsendi arvutamiseks kasutati aasta alguse hääletusõiguslike elanike arvu 80 400.
• Alates 2019. aastast langetati hääletajate vanusepiiri 14.  eluaastani. Samas vähenes 2019. aasta alguse seisuga elanike arv seoses uue rahvastikuregistri seaduse kehtima hakkamisega, millega kaotasid omavalitsuse täpsusega elukohaandmed kehtivuse. Seega oli 2019. aasta kaasava eelarve hääletuse ajal hääleõiguslikke tartlasi u 79 000.

** - Alates 2014. aastast oli kõigil hääletajatel kuni 3 häält. Keskmiselt kasutatakse ühel hääletusel 2 häält.

Vaata veel

Täpsem statistika kaasava eelarve kohta aastatel 2013-2019

Raportid

e-Riigi Akadeemia aruanne "Kaasav eelarve Tartu linnas 2015. 3. aasta kogemused". Detsember 2015

e-Riigi Akadeemia aruanne "Kaasav eelarve Tartu linnas 2014. Teine aasta: muudatused, kogemused, ettepanekud"

e-Riigi Akadeemia aruanne "Kaasav eelarve Tartu linnas 2013"

Lühiülevaade kaasava eelarve 2013. aasta pilootprojektist

Õigusaktid

Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord (Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020 määrus nr 96)

Tartu Linnavolikogu 15.02.2018 määrus nr 11 "Tartu Linnavolikogu 21. detsembri 2017. a määruse nr 6 "Tartu linna 2018. aasta eelarve" muutmine"
Tartu Linnavolikogu 24. aprilli 2014 määrus nr 16 "Kaasava eelarve menetlus Tartu linna 2015. aasta eelarve koostamisel

Tartu Linnavolikogu kaasava linnajuhtimise ajutise komisjoni koosoleku protokoll (17. aprill 2014)

Tartu Linnavolikogu kaasava linnajuhtimise ajutise komisjoni koosoleku protokoll (13. märts 2014)

Informatsioon linnavolikogu revisjonikomisjonile kaasava eelarve kogemustest ja põhimõtetest (8. jaanuar 2014)

Tartu Linnavalitsuse 24. septembri 2013 korraldus nr 962 "Kaasava eelarve menetluse läbiviimise raames esitatud ideede läbitöötamise ekspertrühma moodustamine"

Tartu Linnavolikogu 27. juuni 2103. a määrus nr 95 "Kaasava eelarve menetluse rakendamine Tartu linna 2014. a eelarve koostamisel"  

Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2012. a määrus nr 74 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord"

Logojuhend

Veebifailid

Värviline    Must     Valge

Värviline    Must     Valge

Trükifailid

Värviline CMYK     Värviline PMS     Must