Transport

Alates 1. jaanuarist 2020 sõidavad Tartu linnaliinide kõik 64 bussi taastuvkütusega - biometaani ehk rohegaasiga

Tartu on üks vähestest keskmise suurusega linnadest Euroopas, kus linna kogu ühistranspordisüsteem on viidud üle taastuvkütusele.

Tartu linnaliinide busse varustab biometaaniga energiaettevõte Alexela ja seda Tartus Ringtee 25 aadressil asuvas piirkonna suurimas avalikus gaasitanklas.

2020 suvel plaanitakse Ilmatsalus käivitada biometaani tootmine ja selle tehase toodang tarvitatakse olulises osas ära Tartu linnaliinibussides. See on hea näide, kuidas piirkondlike biojäätmete ümbertöötlemine võimaldab arendada keskkonnasõbralikke teenuseid samas piirkonnas ning luua „rohelisi“ töökohti.

Rohegaasi ehk biometaani toodetakse biogaasist. Biogaas on käärimisprotsesside tulemusena eralduv gaas, mis on meie elukeskkonna tavapärane osa, koosnedes peamiselt metaanist ja süsihappegaasist.

Biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab vähendada saasteainete emissiooni transpordisektoris ja samuti parandada Eesti energiajulgeolekut.

Biometaani kasutuselevõttu Tartu linnaliinide bussides toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ca 2,2 miljoni euroga.

Lisainfo: linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm, tel 5850 6742; abilinnapea Raimond Tamm, tel 515 4738.

Euroopa Liit ja Eesti on võtnud pikaajaliseks strateegiliseks suunaks taastuvenergia osakaalu tõstmise transpordis – eesmärk on aastaks 2020 kasutada transpordis 10% ulatuses taastuvkütuseid. Selle saavutamiseks määratakse kohustus segada vedelate kütuste hulka 5–7% biokütuseid, viiakse ühistransport üle taastuvale energiale ja transpordis hakatakse kasutama alternatiivseid taastuvaid energiaallikaid.

E-sõidukite, sh elektribusside kasutamine aitab nende suundade poole liikumisel kaasa, st vähendab fossiilkütuste tarbimist, kui jätkatakse suunda, et elektrisõidukites kasutatav elekter peab 100% pärinema taastuvatest allikatest.

Elektrisõidukid on just selline valdkond, mille kasutuselevõttu ja arendamist on enamik teisi Euroopa riike ja linnu juba mõnda aega soosinud ja toetanud. Ühelt poolt aitavad elektrisõidukid saavutada puhtamat elukeskkonda ja teiselt poolt on tegemist ka kiirelt areneva ärivaldkonnaga.

Elektrisõiduk on oma ehituselt väga lihtne ja nii on ka tema ülalpidamis- ja hoolduskulud madalad. Keskmiselt on elektrimootoris umbes viis liikuvat ja kuluvat osa, tavasõiduki mootoril seevastu sadu osi. Elektrisõidukil pole tarvis õlivahetust ega käigukastihooldust. Ainuke kulu on seotud akuga.

Elektrisõiduki eelised:

• Puuduvad heitgaasid

• Tekitab vähem müra
• Väike sõidukulu
• Väike energiakulu
• Töökindel
• Suur kasutegur
• Peaaegu hooldusvaba
• Lihtne kasutada
• Pikk kasutusiga
• Tasuta parkimise võimalus

Eesti riigi saastekvootide eest ostetud poolest tuhandest sotsiaaltöötajatele mõeldud elektriautost tuli 2011. aastal Tartusse 30 autot. Lisaks on linnavalitsus soetanud linnaametnikele tööülesannete täitmiseks veel neli elektrisõidukit.

Elektriautode tulek linnavalitsuse käsutusse tõi endaga kaasa linnakodanikele pakutavate teenuste parema kättesaadavuse ja seda eelkõige sotsiaal- ning linnamajanduse valdkondades.

Tänu riiklikule elektromobiilsuse programmile (ELMO) on Tartus 11 elektrisõidukite kiirlaadimispunkti. Euroopa Komisjoni rahastatava SmartEnCity projekti käigus rajatakse kesklinna piirkonda täiendavalt veel viis kiirlaadimisjaama..

Tartu linna transpordi arengukavas 2012–2020 on elektrisõidukite leviku ja kasutuse soodustamiseks plaanitud mitu tegevust:

• alusuuringud elektri- ja elektrihübriidbusside kasutuselevõtu otstarbekuse hindamiseks;

• sobivusel elektri- ja elektrihübriidbusside soetamine ja kasutuselevõtt Tartu linnaliinidel;

• munitsipaalse bussidepoo rajamine;
• elektromobiilsuse edendamise tegevuskava koostamine;
• teadlikkuse tõstmine elektromobiilsusest (infopäevad linnakodanikele ja ettevõtetele, info kodulehel);
• elektrijalgrataste ja -rollerite kasutamise soodustamine (jalgrattahoidlate rajamine koos e-jalgrataste ja e-rollerite laadimisvõimalustega, kasutajatele mobiilirakenduse loomine.
• elektrisõidukite laadimispunktide rajamine;
• elektri- ja gaasisõidukitele parkimissoodustuse väljatöötamine.

Tartu linn on viimaste aastate jooksul teinud suuri jõupingutusi kergliikluse ja eriti jalgrattaliikluse arendamiseks. Kui 2010. aastal oli jalgrattaga liiklejate arv 1–1,5% kõigist liiklejatest, siis siis 2016. aasta lõpuks oli nende osakaal tõusnud juba 4,6%-ni kõigist liiklejatest.

Kergliiklusteede võrk Tartus 2014/2016:

Kõvakattega jalgteede pikkus (km) 177/186
Kergliiklusteede pikkus (km) 59/75

2016. aasta eesmärgid:
19 km kahesuunalise segaliiklusega kergliiklusteed ühel pool teed;
3 km jalgrattaradu (võimaldavad jalgratturil sõita kahesuunalisel tänaval).

Käimasolevad Tartu kergliiklusteede arendusprojektid: uued kergliiklusteed 2016

Täpsema ülevaate saamiseks kergliiklejatest paigaldati 2016. aastal uutele kergliiklusteedele kaks automaatset loendurit ja neid lisandub tulevikus veelgi.

Jalgrattakasutuse elavdamiseks linnaliikluses kavandab Tartu linn rajada jalgrataste rendisüsteemi ning siduda see muu ühistranspordiga. Jalgrataste rendisüsteemi loomise eesmärk on saavutada rohelisem ja puhtam linnakeskkond, propageerida kergliiklust, parandada elanike liikumisvõimalusi ja tervist, kasutada säästlikumat transpordisüsteemi ning arendada tänapäevane tark linnaruum.

Linnapiirkonnnad on olulised majandusliku arengu vedajad Läänemere piirkonnas. Samal ajal põhjustavad linnad ka suurema osa kasvuhoone-gaaside (sh. ka CO2) tekkest. Vastavalt EL-i valge raamatu andmetele on üldisest saastest 25% põhjustatud transpordisektori poolt. Et saavutada ELi 2020. aasta heitkoguste eesmärke peavad linnad hakkama muutma oma transpordi-lahendusi, vähendamaks kasvuhoonegaaside heitmeid. Traditsiooniliste transpordilahenduste järkjärguline asendamine keskkonnasõbralikega on oluliseks vahendiks EL-i kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Boonusena aitavad need muudatused oluliselt vähendada kohalikku õhu- ja mürasaastet ning seega ka parandada elukvaliteeti linnapiirkondades.

Elektritranspordi arendamine on antud olukorras üheks efektiivseimaks vahendiks asendamaks fossiilkütuste kasutamist linnatranspordis ja panustades seeläbi oluliselt säästlike ja keskkonnasõbralike linnatranspordi süsteemide rakendamisele Läänemere piirkonnas.

BSR Electric projekti eesmärgiks on suurendada e-liikuvuse rolli linnatranspordis Läänemere piirkonnas. Eesmärgi saavutamiseks uuritakse senini kasutamata e-liikuvuse võimalusi ja demonstreeritakse erinevaid juba eksisteerivaid lahendusi. Sel viisil aidatakse kaasa e-sõidukite aktiivsemale kasutuselevõtule ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja linnapiirkondade elukeskkonna parandamisele.

Projekti eesmärgiks anda soovitusi planeerijatele ja ettevõtjatele e-lahenduste rakendamiseks linnatranspordi strateegiate loomisel.

Pilootprojektide kaudu näidatakse, kuidas on praktiliselt võimalik e-lahendusi linnatransporti integreerida.

Elektribussi pilootprojekti analüüs ja tasuvusarvutuse mudel (failid on ingliskeelsed).

Projekti lõpparuanne elektribusside kasutuselevõtmise kohta
Kontrollleht ja soovitused elektritranspordi laialdaseks kasutuselevõtmiseks

Projekti tulemused ja väljundid leiab sellelt leheküljelt: www.bsr-electric.eu/results

Partnerid
Hamburg University of Applied Sciences (Saksamaa)
ATI Küste GmbH (Association for technology and innovation) Saksamaa
Hoje-Taastrup Municipality (Taani)
Lindholmen Science Park AB (Rootsi)
Zero Emission Resource Organisation (ZERO) (Norra)
Turku University of Applied Sciences (Soome)
Green Net Finland (Soome)
Helsinki Region Environmental Services Authority HSY (Soome)
Ardenis Ltd. (Läti)
Riga City Council (Läti)
City of Gdansk (Poola)
Electrotechnical Institute Gdańsk Branch (Poola)
Balti Uuringute Instituut (Eesti)
Tartu linn (Eesti)

Projekti eelarve on 290 000 eurot ja seda rahastatakse osaliselt ERDF Läänemere programmist.

Inimeste liikumisharjumused on hakanud viimaste aastate jooksul oluliselt muutuma. Senine paradigma - erasõiduautode , kui peamise transpordivahendi kasutamine on muutunud paindlikumaks ning omandamas nõudlusele orienteeritud mobiilsuse mustreid. Autode kõrval kaalutakse alternatiivina ka jalgrattasõitu, kõndimist ning ühistransporti. See muutus on seotud peamiselt inimestega, kes ei oma autot ja otsustavad oma liiklemist planeerides mitmesuguste jagamissüsteemide kasuks (autode- ja jalgrataste jagamine). Uued arengud pakuvad võimaluse muuta liikuvus säästvamaks, nt asendades individuaalsõidukid elektriautode jagamise teenustega või optimeerides reisi marsruuti ja vähendades seeläbi ummikuid ning ühtlasi luues rohkem kergliikluseks sobivat linnaruumi.Igapäevane pendelränne tekitab linnades mitmeid täiendavaid tõkkeid - ebaratsionaalne ühistranspordi liinivõrk, kergliikluse taristu puudulikkus, ja puudulik erinevate transpordiviiside seostatus (buss + raudtee-, auto + raudtee, jalgratas + raudtee, jalgratas + buss). Säästvamate liikuvusvõimaluste loomine pendelrändajatele aitavad hoida linnakeskkonda puhtamana.

Projekti eesmärgiks on:

• toetada selliste uute liikuvusmustrite juurutamist
• tõsta transpordi planeerijate pädevust
• kaasajastada partnerlinnade transpordi-poliitika dokumente
• parandada linnade ja lähialade koostööd integreeritud transpordilahenduste kavandamisel ja juurutamisel.

Projekti raames valminud Regionaalse ühistranspordi- ja multimodaalsete transpordilahenduste tegevuskava (CMP) leiab: siit

Partnerid
BEF - Balti Keskkonnafoorum DE (Saksamaa)
DLR Berlin (Saksamaa)
Swedish Society for Nature Conservation Växjö (Rootsi)
Växjö linn (Rootsi)
BEF - Balti Keskkonnafoorum EE (Eesti)
Tartu linn (Eesti)
BEF - Balti Keskkonnafoorum Latvia (Läti)
Riia linn (Läti)
Läti Jalgratturite Assotsiatsioon (Läti)
Olsztyni linn (Poola)
Fundacja Ziemia i Ludzie PL (Poola)
Helsingi linn (Soome)
Šiauliai linn (Leedu)

Projekti eelarve on 176 000 eurot ja seda rahastatakse osaliselt ERDF Läänemere programmist.

Projekt keskendub tiheasustusega kesklinna piirkondadele mis pakuvad häid võimalusi säästva liikuvuse (inimeste- ja kaupade liikumine) arendamiseks. Üha kasvav elanike arv sellistes piirkondades ja kaubanduse kasvust tulenev kaubavedude mahu kasv on toonud kaasa autostumise kõrge taseme kesklinnades. Projekt annab hea lähtepunkti minna autodele orienteeritud liikluskorralduse planeerimisest üle liikuvuse planeerimisele ja juhtimisele.

Projektis rakendatakse kahte peamist lähenemisviisi probleemistiku lahendamiseks:

• multimodaalsed linnakvartalid : säästvate transpordiliikide arendamine (kõndimine, jalgrattasõit, ühistransport, autode ühiskasutus) nendes kvartalites ja erinevate liikumisviiside omavaheline sidumine.
• liikuvuse juhtimine: liikuvuskäitumiste suunamine.

Urbaniseerumise kiire kasv on paratamatult põhjustanud liiklustiheduse tõusu ja ummikud linnatänavatel.

Projekti eesmärgiks on:

• leida lahendused tiheasustatud piirkondade liikuvus- ja transpordiprobleemide lahendamiseks
• tõsta linnade elukeskkonna atraktiivsust ning parandada keskkonnatingimusi linnade tiheasustatud piirkondades.

Cites Multimodal keskendub järgmiste probleemide lahendamisele:

• suur liikluskoormus kesklinnade piirkonnas - ummikud, müra, õhu kvaliteet, liiklusohutus parkimiskohtade nappus
• prioriteedid (linnakeskustes on autod sageli eelistatud seisundis võrreldes teiste ja säästlikemate transpordiliikidega)
• ühistranspordi kättesaadavus ja integreerimine teiste liikumisviisidega
• kergliikluse ja autode jagamissüsteemide eelistamine.

Partnerid
Tax Office Rostock - Saksamaa
Schleswig-Holsteini Liidumaa Jalgratturite Assotsiatsioon - Saksamaa
Berliini Tehnikaülikool - Saksamaa
Karlskrona kommuun - Rootsi
Kalmari kommuun - Rootsi
Kalmar Länstrafik - Rootsi
Aarhusi kommuun - Taani
Guldborgsundi kommuun - Taani
Gdanski linn - Poola
Szcecini linn - Poola
Polish Union of Active Mobility - Poola
Vilniuse linn - Leedu
Susisiekimo paslaugos - Leedu
Tartu linn - Eesti
Balti Uuringute Instituut - Eesti
Baltimere Linnade Liit - Soome
Riia linn - Läti

Projekti eelarve on 110 000 eurot ja seda rahastatakse osaliselt ERDF Läänemere programmist.

https://www.cities-multimodal.eu/

Miks projekt ellu kutsuti?

Kogu Euroopas põhjustab transpordisektor umbes 20 protsenti kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest, ligi pool sellest langeb reisijateveole. Selleks, et vähendada transpordisektori ökoloogilist jalajälge tuleb arendada ühistranspordi kvaliteeti ja kättesaadavust eriti linnade äärealadel ning maapiirkondades. Kuna taristu ühistranspordi arendamiseks on reeglina olemas, siis omab valdkonna edendamisel üha tähtsamat rolli kohapealne poliitika ja administratiivne võimekus. Seega on erinevate keskkonnasäästlike liikumisviiside sidumine, paremad piletimüügi võimalused, IKT kasutamine, integreeritud graafikud, parem reisijate mugavus võtmeks ühistranspordi kuvandi kujundamisel ja selle atraktiivsuse tõstmisel.

Projekti eesmärgid

Projekti üldeesmärgiks on ühistranspordi osakaalu suurendamine linnade ja nende äärealade liikuvuses.

Alameesmärkideks on:

• suurendada transpordikorraldajate võimekust ühistranspordi kavandamisel ja korraldamisel;
• võtta vastu tegevuskavad ühistranspordi teenuse arendamiseks ning tutvustada uudseid lahendusi ühistranspordi kvaliteedi tõstmiseks;
• tõsta linnaelanike teadlikkust ning suunata avalikku arvamust eesmärgiga suurendada keskkonnasäästlike liikumisviiside kasutust linna territooriumil.

Tartu linna osas on spetsiifilistemateks eesmärkideks ühistranspordi teenustaseme (kättesaadavus, transpordivahendite spetsifikatsioon ja kvaliteet, liinide optimeerimine peale liinivõrgu uuendamiskava heakskiitu, hinnastuspoliitika, integreeritud maksevõimalused, IKT lahendused) tõstmiseks vajalike tegevuste kirjendamine, nende esmane finantsmajanduslik hindamine ning ühistranspordi ja teiste säästlike liikumisviiside sidumiseks vajalike tegevuste väljatöötamine.
Projekti tulemused

Projekti peamiseks väljundiks on tegevuskava ühistranspordi kui liikumisviisi atraktiivsuse tõstmiseks ja selle jätkusuutliku arengu tagamiseks. Projekti oodatavaks tulemuseks on säästlike liikumisviiside populaarsuse kasv ja transpordist tulenevate negatiivse keskkonnamõju vähendamine linnas.

Partnerid

Projekti OptiTrans partneriteks on lisaks Tartu linnale veel Baia Mare (Rumeenia), Granada (Hispaania), Thessaly (Kreeka), Zadar (Horvaatia) ja Abruzzo (Itaalia). Juhtpartneriks on Thüringeni Liidumaa Infrastruktuuri- ja Põllumajanduse Ministeerium (Saksamaa).
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Interreg Europe programmist.

Rohkem teavet projekti kohta saab linnamajanduse osakonna projektijuhilt Jaanus Tammelt e-posti aadressil [email protected]

Projekti OptiTrans raames koostati Tartu regiooni ühistranspordi alusuuring. Töö raames sooviti leida vastused järgmistele küsimustele:

1. Millised on tänased väljakutsed seoses ühistranspordiga maalistes ning Tartu linna lähi-tagamaa piirkondades?
2. Millised on toetused säilitamaks või tõstmaks ühistranspordi teenuse kvaliteeti?
3. Kes/mis on põhilised arengu mõjutajad?
4. Milline on reisijaveo modaaljaotus? Uuringu raames koostati ka regiooni ühistranspordi riskianalüüs ja viidi läbi avalik küsitlus. Uuringu aruanne.

Miks projekt ellu kutsuti?

Transpordi valge raamatuga on EL määratlenud ambitsioonika eesmärgi vähendada transpordisektori keskkonnamõju 2050. aastaks (-60% kasvuhoonegaase võrreldes 1990. aastaga). Praegu ei ole areng kaugeltki rahuldav. Komisjon leiab et vaja on intermodaalseid kontseptsioone, mis keskenduvad teenuste parandamisele.
Projektis käsitletakse kuidas hinnata jalgrattakasutuse praegust olukorda erinevates piirkondades ning töötada välja poliitika ja abimeetmete kujundamise metoodika, et suurendada jalgrattakasutust linnades. Keskendutakse neljale valdkonnale: taristu, poliitika, planeerimine ja teenused.

Projekti eesmärgid

Projekti peamiseks eesmärgiks on edendada jalgrattasõitu kui efektiivset vahendit säästva linnalise liikumiskeskkonna loomiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks kohalikul tasandil.

Projekti tulemused

Viies linnas: Tartu (EE), Riia (LV), Varssavi (PL), Velika Gorica (HR), Vrilissia (GR) töötatakse välja strateegiad linnatranspordi liikuvuse edendamiseks. Samuti esitatakse soovitused riiklikul tasemel, kuidas jalgrattasõitu toetada. Projekti käigus korraldatakse seminare ja töötubasid metoodikate ja strateegiate väljatöötamiseks ning kogemuste ja ideede levitamiseks.

Partnerid

Projekti CyclUrban partneriteks on lisaks Tartu linnale veel Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt (Saksamaa), Balti Keskkonnafoorum (Eesti), Baltic Environmental Forum Latvia (Läti),
Latvian Cyclists Union (Läti), Society for Sustainable Development Design (Horvaatia),
Velika Gorica (Horvaatia), National Observatory of Athens (Kreeka), Ecocity (Kreeka)
National Technical University of Athens (Kreeka),
Earth and People Foundation (Poola), Varssavi (Poola). Juhtpartneriks on Baltic Environmental Forum Deutschland(Saksamaa).

Projekti rahastatakse Euroopa Kliimaprogrammist (Europäische Klimaschutzinitiative -EUKI).

Rohkem teavet projekti kohta saab linnamajanduse osakonna projektijuhilt Jaanus Tammelt e-posti aadressil [email protected]

Projekti flaieri leiab siit: EUKI_flyer_v1_final.pdf

Projekti raames valminud infomaterjalid:

Kastirataste tutvustus eraisikule

Kastirataste tutvustus ettevõtetele

Soovitused omavalitsusele ja riigile kastirataste kasutuse soodustamiseks

Introduction of cargo-bikes for private users

Introduction of cargo-bikes for businesses

Recommendations for municipalities and state