Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Südalinna kultuurikeskus

Linnavarade osakond
Küüni 1 Tartu 51004
736 1292
 

Südalinna kultuurikeskus

Mis on südalinna kultuurikeskus?

Südalinna kultuurikeskuse keskse telje moodustavad riigile kuuluv Tartu Kunstimuuseum ja linna hallatav Tartu Linnaraamatukogu. Keskusest saab kõigile linnaelanikele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetne avalik ruum Tartu südames.

Südalinna kultuurikeskus:

  • Loob kaasaegsed tingimused Tartu Kunstimuuseumile, et võõrustada maailmatasemel külalisnäitusi Lõuna-Eestis ning eksponeerida kogudes peituvaid Eesti kunsti tippteoseid, mille väljapanekuks pole praegu sobivaid tingimusi.
  • Loob kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused Tartu Linnaraamatukogule tuua kirjandus ja lugemine igale inimesele käeulatusse ning edendada huviharidust, elukestvat õpet ja seltsitegevust.
  • Suurendab märkimisväärselt kultuurist osasaajate hulka, sest meelitab kunstimuuseumisse hinnanguliselt 6-10 ning raamatukokku 2 korda rohkem külastajaid. 
  • Toob Tartusse rohkem sündmusi, sest kuni 500 istekohaga multifunktsionaalses saalis saab korraldada kontserte, etendusi ja konverentse.
  • Toob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi hoone funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks.

Tartu linn esitas 30.  augustil 2020. aastal Riigikogu kultuurikomisjonile taotluse nimetada südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks, mis võiks ühe objektina saada riigilt rahalist tuge. Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille seast 2021. aasta esimeses pooles lõplik valik teha. Lähemalt.

Loe lähemalt südalinna kultuurikeskuse kontseptsiooni kohta Riigikogule esitatud taotlusest

Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on hoone jaoks reserveeritud maa-ala Tartu keskpargis, kus hoone kasutaks maksimaalselt 1/3 pargialast, ülejäänud osa säiliks pargina. Kliimaneutraalne puitmaterjalidest ehitatud hoone välisilme ja täpne paiknemine selguvad rahvusvahelise arhitektuurikonkursi käigus. Eesmärk on jõuda südalinna kultuurikeskuse arhitektuurikonkursi korraldamiseni aastal 2021.

Kultuurikeskuse planeerimist juhib linnavarade osakond.

Eeltöö südalinna kultuurikeskuse rajamiseks

Ettevalmistav uuring

 

Tartu linnavalitsuse tellimusel tegi HeiVäl Consulting kaks ettevalmistavat uuringut. Intervjuud ja uuring tehti 2018. aastal.

 

Parimate rahvusvaheliste kultuurikeskuste analüüs - osa 1

Parimate rahvusvaheliste kultuurikeskuste analüüs - osa 2

Intervjuud Tartu linna kultuurivaldkonna eestvedajatega

Ideekorje seminar

7. novembril 2018 toimus Tartu südalinna kultuurikeskuse ideekorje seminar, millest võttis osa kokku 27 Tartu kultuuriorganisatsiooni, -asutuse ja liikumise esindajat. Esindatud olid Tartu Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum. Tartu Linnavalitsus, Tartu Uus Teater, Voronja galerii, Tartu Linnamuuseum, SA Teaduskeskus AHHAA, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, SA Tartu Rahvaülikool, HeiVäl Consulting, Tartu Elektriteater, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Ülikool, Eesti Kunsti Akadeemia, Tartu Rahvaülikool, Tiigi Seltsimaja, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Lastekunstikool Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Tartu2024, Trükimuuseum, Tartu Linnavolikogu, Tartu Ülikooli muuseum, Teater Vanemuine ja Unistuste Agentuur OÜ.

Ideekorje seminari memo

Tartu linna saalide uuring

2019. aasta jaanuaris valmis HeiVäl Consulting poolt läbi viidud Tartu linna saalide uuring.

Kultuuriüritusteks kasutatavate saalide analüüs Tartus

Majandusanalüüsid

Tartu südalinna kultuurikeskuse majandusliku toimetuleku hindamiseks on koostatud kaks teineteisest sõltumatut majandusanalüüsi.

Kahe analüüsi kokkuvõte ja järeldused

Civitta Eesti AS

BDA Consulting OÜ

Ideekorje seminar
Ideekorje seminar

Keskpark Tartu linna üldplaneeringus

Aktiivsed arutelud Tartu parkide hoonestamise küsimuses toimusid 2015.–2016. aastal Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise käigus. Parkide osas oli arvamusi palju ja erinevaid. Leiti nii seda, et tänaste parkide aladele lubatakse liiga palju uusi ehitisi kui ka seda, et linn on ennesõjaaegse hoonestustihedusega võrreldes tagasihoidlik. Arutelu tulemusel korrigeeris linnavalitsus planeeringulahendust, otsustades jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise haljasala ning vähendada Holmi pargi võimalikku hoonestuse mahtu. Lähtudes aga linna poolt seatud strateegilistest suundadest tugevdada Tartu kui regiooni keskuse ja üleriigilise kultuurikandaja rolli ja selle tõttu tihendada kesklinna, otsustati jääda nii keskpargi kui ka Holmi pargi hoonestamise juurde. Valitud teed toetas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Pärast pikki vaidlusi kehtestas Tartu Linnavolikogu kesklinna üldplaneeringu 20. juunil 2016. Loe lähemalt linnavolikogu otsusest.

2017. aastal kinnitati Tartu linna üldplaneering 2030, kuhu juurde liideti varem koostatud kesklinna üldplaneering. Üldplaneeringuga saab tutvuda siin.

Mõlemas planeeringus on ette nähtud keskpargi osaline hoonestamine, rajades sinna Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone.

Keskpargi (Uueturu-Küüni- Poe-Vabaduse pst vaheline ala) pindala on 21 400 m2. Sellest tohib üldplaneeringu järgi hoonestada mitte rohkem kui 8840 m2. Seega säilib üldplaneeringu järgi pargist üle poole. Planeeritaval rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel selgub hoone välisilme ja täpne paiknemine. Eesmärk on säilitada võimalikult palju kõrghaljastust ning rajada kliimaneutraalne hoone.

Üldplaneeringu väljapanek Poe tänaval
Üldplaneeringu väljapanek Poe tänaval

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas linlaste arvamus ei loe? 

Linlaste arvamus on Tartus olnud alati oluline ja on väga oluline ka südalinna kultuurikeskuse küsimuses. Tartu linn ongi läbi mitme üldplaneeringu küsinud linnaelanike arvamust raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone arenguperspektiivide ning tulevase asukoha kohta. See on olnud süsteemne töö, kestnud aastaid ja käsitlenud linna arengut tervikuna.

Arutelu rahulikult jätkata on igati õige, kuid eksitavate piltide ja liialdusi või suisa valeinformatsiooni sisaldavate petitsioonidega see head tulemust ei anna.

Aktiivsed arutelud parkide hoonestamise osas leidsid aset 2015.-2016. aastal Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise ja menetlemise raames. Aastate jooksul on põhjalikult kaalutud paljusid asukohti ja lõpptulemusena on jõutud ikka samale tulemusele: selleks, et olla parim raamatukogu ja parim muuseum tartlastele ja Tartu külalistele, peab see ühishoone olema südalinnas. Ka praegu on linnaraamatukogu ja kunstimuuseum kesklinnas, kui need tartlastele väga olulised organisatsioonid viia äärelinna, siis on veelgi vähem põhjust kesklinna tulla ja siia jäävadki peamiselt vaid kaubanduskeskused.

ASUKOHT:

Kas üle jõe, Atlantise kõrval asuv park pole selleks sobivam paik? Miks ei võiks südalinna kultuurikeskust üldse Atlantise asemele ehitada?

Holmi kvartalis, kus asub Atlantise maja, ei ole piisavalt linnale kuuluvat maad. Kvartali ala jaguneb kokku viie omaniku vahel: kinnistud kuuluvad riigile, kolmele eraomanikule ja väikeses osas linnale (tänane parkla ala). Ka Atlantise hoone on eraomanduses.

Miks ei võiks südalinna kultuurikeskust ERMi kõrvale ehitada?

Aastate jooksul, raamatukogule ja kunstimuuseumile erinevaid asukohti kaaludes, on lõpptulemusena jõutud ikka samale tulemusele: selleks, et olla parim raamatukogu ja parim muuseum tartlastele ja Tartu külalistele, peab ühishoone olema võimalikult linna südames. Ka praegu asuvad ju linnaraamatukogu ja kunstimuuseum kesklinnas ning kui need tartlastele olulised organisatsioonid viia äärelinna, jäävadki kesklinna peamiselt vaid kaubandus- ja büroopinnad.

Raamatukogu ja kunstimuuseum võiksid olla kohad, kuhu satutakse ka juhuslikult, mitte ainult ei planeerita sinna minekut.

Miks ei ehitata südalinna kultuurikeskust Vabaduse puiesteele, Magistri tänava parkla kohale?

Lühidalt öeldes see hoone sinna ei mahu. Kümmekond aastat tagasi seda prooviti ja tulemuseks oli sisuliselt läbi kukkunud arhitektuurikonkurss. Juba ainuüksi rahvusvahelistele nõuetele vastav esimese korruse näitusesaal ning kõigile avatud raamatukogu lugemissaalid ning teenindusalad ei mahu antud kinnistule ära. Suur osa tegevusest peaks endiselt jätkuma ajaloolistes hoonetes, mis ei ole etteantud otstarveteks rajatud ja ei vasta kaasaegse raamatukogu ja kunstimuuseumi vajadustele. Rääkimata sellest, et hoonesse oleks võimalik mahutada saal ja muud ruumid, mis praeguseks hetkeks on saanud oluliseks oluline osaks raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone terviklikust lahendusest.

Miks on vaja südalinna kultuurikeskus ehitada just keskparki?

Südalinna kultuurikeskuse üks mõte on, et rajaksime Eesti esimese linnasüdame, mille keskmes on kultuur ja kogukonnad, mitte äri- ja kaubanduspinnad. Uued  linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ruumid täidaksid selle funktsiooni täiuslikult ning tulemuseks oleks kvaliteetne avalik ruum, mis kujuneb loomulikuks kohtumiste ja koosolemise paigaks. Seejuures vajab selline sümbolehitis enda ümber avalikku ruumi, et tegevus algaks juba enne peaust ja ulatuks laiemalt linnaruumi. Just sellisele avalikule ruumile ongi kõige mõjusam asukoht vanalinna ja n-ö uue keskuse vaheline ala, aktiivse Küüni tänava ja Emajõe kõrval.

Südalinna kultuurikeskust rajades on plaanis mitmeetapiline arhitektuurivõistlus ja arendus, mis tegeleb alaga Ülikooli tänavast Emajõeni. Täna lõikab Vabaduse puiestee selle territooriumi osadeks, kuid südalinna kultuurikeskusega tekib tervik, mis ka jõe südalinnaga tihedalt seob.

HOONE:

Miks peavad linnaraamatukogu, muuseum ja konverentsikeskus üheskoos olema?

Muuseumi ja linnaraamatukogu toomine ühe katuse alla võimaldab tekitada erinevate kultuurivaldkondade vahel sünergiat ning arengut. Lisaks rikkalikule ja unikaalsele kunstikogule on Tartu kunstimuuseumis ka muljetavaldav erialakirjanduse kogu. Modernne raamatukogu ei ole aga ainult raamatute laenutamise koht, seal toimub ka erinevaid üritusi, töötubasid jms. Seega need kaks asutust täiendavad üksteist suurepäraselt. Lisaks kahele suurele asutusele (linnaraamatukogu ja kunstimuuseum)  pakub keskus ruume ka väiksematele kultuuritegijatele ja -organisatsioonidele/ettevõtetele. 

Südalinna kultuurikeskusesse ei ole planeeritud klassikaline konverentsikeskus, vaid multifunktsionaalne vastavalt vajadusele liigendatav saal, mis teenindaks igapäevaselt nii muuseumi kui ka raamatukogu vajadusi ning pakuks võimalusi ka teistele kontsertide, konverentside jm ürituste korraldajatele.

Nii linnaraamatukogu kui ka kunstimuuseum vajavad kaasaegseid ruume, et täita oma funktsioone sellisel viisil, nagu seda peaksid tegema muuseum ja raamatukogu 21. sajandil. Riiklik kunstimuuseum ja päriselt kõiki kaasav ja nõuetele vastav raamatukogu väärivad täielikult neile pühendatud ruume, mis on parimate spetsialistide koostöös läbi mõeldud ja vormitud. Uus südalinna keskus annaks kõigile külastajagruppidele ligipääsuvõimaluse - see saab olema avatud hoone külastajatele ja paljudele üritustele. 

Mis kasu on pargis hoonest, mis on õhtuti suletud?

Südalinna kultuurikeskus ei ole maja, mis oleks õhtul külastajatele suletud. Uued tehnilised vahendid avavad raamatukogu lugejatele 24/7. Muuseumi võimalused on ilmselt pisut piiratumad, aga siiski on raske ette kujutada põhjusi, miks vähemasti osa ruume ei võiks olla lahti ka seitse päeva nädalas ja õhtuti pisut kauem. Kindlasti on majas ka kohvikud, kuhu õhtul tulla. 

Miks on vaja parki mingi betoonkolakas ehitada?

Betoonkolakast rääkimine on täiesti vale. Eesmärk on ehitada parki sobituv puidust kliimenautraalne hoone. Need pildid, mis täna meedias või sotsiaalmeedias ringlevad, on meelevaldsed ja eksitavad.

Arhitektuurivõistluse üks suuri väljakutseid on see, et väliruumid ja siseruumid on hästi kokku seotud nii, et pargikasutus oleks rikkalik ja võimalusi kõigile. Linn ei tee allahindlust arhitektuurikonkursi ega ehituse kvaliteedilt, vaid tahab luua Eestisse hoone, mis võiks püstitada uue linnaehitusliku standardi. Seda nii ökoloogilisest kui ka ruumikasutuslikust küljest. 

Üldplaneeringus on kultuurikeskuse jaoks reserveeritud pool pargialast, kuid hoone mahuhinnangute järgi planeeritav keskus nii suur ei tule. Üldplaneeringus toodud maksimaalset võimalikku ehitusala ei saa võrdsustada hoone tegeliku mahuga. 

Kui suur see maja olema saab, kui üldplaneering näeb ette 50% pargi mahust?

Üldplaneering lubaks kasutada kultuurikeskuse jaoks tõesti kuni 50% pargialast, kuid südalinna kultuurikeskuse projektiga on hoone mahuks planeeritud mitte rohkem kui 1/3 pargialast. Seejuures säilitatakse võimalikult suures mahus pargi kõrghaljastust ja see fikseeritakse ka arhitektuurikonkursi tingimustes. Majandus- ja mahuanalüüsidest selgus, et suuremat hoonet lihtsalt pole vaja ja üldplaneering ei kohusta seda mahtu täis ehitama.

Hoone täpne asukoht pargis ei ole veel otsustatud, see tegevus on alles ees. Arhitektuurivõistluse käigus jagatakse vajalikud ruutmeetrid korruste peale võimalikult kompaktselt ära, et ehitatava hoone saaks pargis olemasolevate puude vahel kõige sobivamasse kohta paigutada.

Kas alal on detailplaneering?

Üldplaneeringul märgitud ala on vaid näitlik. Detailplaneeringut antud alale koostatud pole. Detailplaneeringu menetlus algatatakse pärast rahastusotsust koos arhitektuurivõistluse korraldusega. Sellega pannakse paika ka hoone täpne asukoht ja suurus pargis. 

1/3 pargi krundi pindalast on 7111 m2, teater Vanemuise ehitisealune pind on 5201 m2. Miks see ehitis nii suur peab olema?

Ehitusalune pind lähtub raamatukogu ja kunstimuuseumi ruumivajadustest. Praegune Tartu linnaraamatukogu on kõige suurem rahvaraamatukogu Eestis (Tallinnas on palju harukogusid), Tartu kunstimuuseum on Kumu järel suuruselt teine kunstimuuseum, mis saab oma kogudest eksponeerida hetkel vaid väikest osa. Raamatukogu ja kunstimuuseum on suured ja olulised institutsioonid, mille tegevusest võidame kõik, kui neil on ka vajalik ruum oma põhitegevuseks.

Miks on südalinna vaja suurt parkimismaja, see ju kutsub inimesi rohkem autoga sõitma?

Kuni kaht maa-alust parkimiskorrust on vaja nii keskuse enda vajaduste jaoks (mõlemas asutuses käib ju praegugi väga palju inimesi) kui ka kesklinna tänavatel parkimise koormuse vähendamiseks, et jalakäijatele ja kergliiklejatele jääks rohkem ruumi. 

PARK:

Miks on Süku vaja ehitada just parki?

Oluline on mitte vastandada parki ja maja. Üks kandev eesmärk on justnimelt pargiala rikastada ja lisaks on ju tegemist avalike funktsioonidega, mis täiendavad pargikasutust veel enam. Hoonet on võimalik sinna asukohta rajada ka nii, et oluline osa pargist säilib, aga ka park ise vajab kaasajastamist ja muutusi, mistõttu muutub ka pargikeskkond. Kindlasti säilib pargis praegugi väga populaarne laste mänguväljak. 

Otstarbekas on vaadata kogu seda ala tervikuna - Barclay pargist ja Küüni tänavast kuni Emajõeni välja. Pargis saab ka edaspidi korraldada laatu, hansapäevi, lastekaitsepäevi, koertenäitusi, kontserte, aiapidusid, teatrietendusi, ülikooli lõpuaktusi. Ja erinevalt praegusest saab seal olema suur ja korralik siseüritusi võimaldav kultuurikeskus.

Miks te tahate pargipuud maha raiuda? Linnad vajavad rohealasid, puud on linnade kopsud.

Kindlasti ei ole linnal soovi puid maha raiuda, vaid säilitada nii palju kõrghaljastust kui võimalik, et majast ja pargis moodustuks terviklik ja kvaliteetne avalik ruum, mida inimesed soovivad ja saavad aktiivselt kasutada. Kogu südalinna kultuurikeskuse üks alustaladest on pargi, haljastuse ja hoone terviklik lahendamine.

Võite ju puid säilitada, aga ehituse käigus saavad puujuured ikka kahjustada.

Säilitatavale kõrghaljastusele luuakse ümber puhveralad, et neid kahjustuste eest hoida.

Kas parki ääristavad puud plaanitakse ka maha võtta ja majaga suletakse roheline vöönd?

Nii kaua, kuni pole olnud arhitektuurikonkurssi, ei tea me, kus maja pargis paiknema hakkab. Arvestades olemasolevaid väärtusi, saab hoonet paigutada ja liigendada kogu pargi ulatuses. Need pildid, mis täna meedias või sotsiaalmeedias ringlevad, on meelevaldsed ja eksitavad. Hoonet on võimalik rajada ka nii, et oluline osa pargist säilib, aga ka park ise vajab kaasajastamist ja muutusi, mistõttu muutub ka pargikeskkond. Kindlasti säilib pargis praegugi väga populaarne laste mänguväljak. 

Meediakajastused

Kokku on kogutud meediakajastused aastaid kestnud avalikust diskussioonist, kus kõne all südalinna kultuurikeskuse ehk Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone ehitamine Tartu keskparki.  Meediakajastuste loetelu.

Viimati muudetud 26.03.2021