Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Südalinna kultuurikeskus

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Üldine tutvustus
Arhitektuurivõistlus
Info ja kaasa rääkimine
Uuringud
KKK
Meediakajastused

Südalinna kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo OÜ Kolm Pluss Üks võistlustööga „Paabel“, mille autoriteks on Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Jana Pärn, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur. Maastikuarhitektuuri osa tegi Kino Maastikuarhitektid.

VAATA LÄHEMALT VÕISTLUSTÖID

Mis on südalinna kultuurikeskus?

Südalinna kultuurikeskuse keskse telje moodustavad riigile kuuluv Tartu Kunstimuuseum ja linna hallatav Tartu Linnaraamatukogu. Keskusest saab kõigile linnaelanikele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetne avalik ruum Tartu südames.

Südalinna kultuurikeskus:

  • Loob kaasaegsed tingimused Tartu Kunstimuuseumile, et eksponeerida kogudes peituvaid Eesti kunsti tippteoseid, mille väljapanekuks pole praegu sobivaid tingimusi, ning võõrustada maailmatasemel külalisnäitusi Lõuna-Eestis.
  • Loob kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused Tartu Linnaraamatukogule tuua kirjandus ja lugemine igale inimesele käeulatusse ning edendada huviharidust, elukestvat õpet ja seltsitegevust.
  • Suurendab märkimisväärselt kultuurist osasaajate hulka, sest meelitab kunstimuuseumisse hinnanguliselt 6-10 ning raamatukokku kaks korda rohkem külastajaid. 
  • Toob Tartusse rohkem sündmusi, sest multifunktsionaalses saalis saab korraldada kontserte, etendusi ja konverentse.
  • Toob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi hoone funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks.

Vaata lühivideodest, mida ootavad südalinna kultuurikeskusest mitmed tuntud tartlased:

Kristiina Ehin
Sandra Vabarna
Marju Lauristin
Urmas Klaas

Riiklikult tähtis kultuuriehitis

Tartu linn esitas 30.  augustil 2020. aastal Riigikogu kultuurikomisjonile taotluse nimetada südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks, mis võiks ühe objektina saada riigilt rahalist tuge.

Riigikogu kultuurikomisjon tegi 2020. aasta 16. detsembril riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekute eelvaliku, kuhu jäid 11 ehitist, sh ka südalinna kultuurikeskus.

19. mail 2021 toimus Riigikogu täiskogus otsuse esimene lugemine ja 13. septembril 2021 eelnõu lõpphääletus, millega  kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida, kus esimesel kohal on Tartu südalinna kultuurikeskus. Lähemalt.

Loe lähemalt südalinna kultuurikeskuse kontseptsiooni kohta Riigikogule esitatud taotlusest

Kultuurikeskuse rahastamine

Riigikogu 13. septembri 2021. a tehtud otsuse kohaselt on Tartu südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas esimesel kohal. Vastavalt sellele pingereale jaotab Eesti Kultuurkapital riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise rahastamise vahendeid.

Tartu linnavolikogu andis 8. detsembril 2022 linnavalitsusele loa sõlmida Eesti Kultuurkapitaliga leping südalinna kultuurikeskuse väljaarendamise toetuse saamiseks. Kultuurkapital finantseerib keskuse rajamist 67% ulatuses, Tartu linna panus on 33%. Kultuurikeskuse hinnanguline maksumus 1. jaanuari 2022 seisuga on 73,7 miljonit eurot (koos käibemaksuga 88,4 miljonit eurot). Hinnangulist maksumust korrigeeritakse ehitushinnaindeksiga enne kultuurikeskuse ehitamise lepingu sõlmimist, mis tänase kava kohaselt on 2026. aasta teises pooles. Lisaks tasub Eesti Kultuurkapital enda toetuse ulatuses võetava sildfinantseeringuga kaasneva kulu.

Vaata täpsemat infot volikogu eelnõust.

Asukoht Tartu kesklinna pargis

Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on hoone jaoks reserveeritud maa-ala Tartu kesklinna pargis (Uueturu-Küüni- Poe-Vabaduse pst vaheline ala), kus üldplaneeringu järgi peab säilima vähemalt pool pargiala, mis tuleb rekonstrueerida koos tulevase kultuurikeskusega terviklikuks avalikuks ruumiks. Eesmärk on säilitada võimalikult palju kõrghaljastust, suurendada pargiala ökoloogilist mitmekesisust ning rajada kliimaneutraalne hoone.

Kesklinna park on asukohaks valitud pikkade arutelude ja analüüside tulemusel ning on kinnitatud mitmes kehtestatud üldplaneeringus. Kesklinna parki ehitatav südalinna kultuurikeskus toob kultuuri ja kunstid tagasi linnasüdamesse, mis praegu on pigem ärihoonete päralt. Uus keskus ühendab tervikuks nii vanalinna ja uuema keskuse kui ka südalinna ja Emajõe. Selline sümbolehitis vajab enda ümber ka avalikku väliruumi ja nii saab arhitektuurivõistluse kaudu anda uue hingamise ka hoonet ümbritsevale pargialale ning tuua sinna senisest mitmekesisemat haljastust ja tegevusi. Kogu alast Küüni tänavast kuni Emajõeni saab mõnus aastaringne olemise koht, hoone ja park sulatatakse ühtseks tervikuks, kus kasvab rohkelt elurikkust.

Üldplaneeringu arutelud

Aktiivsed arutelud Tartu parkide hoonestamise küsimuses toimusid 2015.–2016. aastal Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise käigus. Parkide osas oli arvamusi palju ja erinevaid. Leiti nii seda, et tänaste parkide aladele lubatakse liiga palju uusi ehitisi, kui ka seda, et linn on ennesõjaaegse hoonestustihedusega võrreldes tagasihoidlik. Arutelu tulemusel korrigeeris linnavalitsus planeeringulahendust, otsustades jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise haljasala ning vähendada Holmi pargi võimalikku hoonestuse mahtu. Lähtudes aga linna poolt seatud strateegilistest suundadest tugevdada Tartu kui regiooni keskuse ja üleriigilise kultuurikandaja rolli ja selle tõttu tihendada kesklinna, otsustati jääda nii keskpargi kui ka Holmi pargi hoonestamise juurde. Valitud teed toetas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Pärast pikki vaidlusi kehtestas Tartu Linnavolikogu kesklinna üldplaneeringu 20. juunil 2016. Loe lähemalt linnavolikogu otsusest.

2017. aastal kinnitati Tartu linna üldplaneering 2030, kuhu juurde liideti varem koostatud kesklinna üldplaneering. Üldplaneeringuga saab tutvuda siin.

Järgmist üldplaneeringut hakati tegema 2018. aastal seoses haldusreformiga, mis liitis Tartu linnaga ka endise Tähtvere valla. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 7. oktoobril 2021. Loe lähemalt.

Kõigil kolmes planeeringus on ette nähtud kesklinna pargi osaline hoonestamine, rajades sinna Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone.

Detailplaneering

Tartu linnavolikogu algatas 8. detsembril 2022 Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mille eesmärk on muuta planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks, anda ehitusõigus kultuurikeskuse rajamiseks, rekonstrueerida Vabaduse pst, Uueturu, Poe ja Küüni tänav ning leida kogu alale terviklahendus koos Emajõe-äärse rohealaga.

Keskkonnasõbraliku ja miljöösse sobiva linnaruumilise terviklahenduse leidmiseks ja kõrgeima arhitektuurikvaliteedi tagamiseks korraldatakse rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mis kuulutatakse välja 2023. aasta alguses. Samuti tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine, et välja selgitada kavandatava tegevusega kaasneda võivad mõjud keskkonnale ning töötada välja meetmed nende leevendamiseks ja võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje jätmiseks.

Vähemalt pool pargist peab säilima rohealana. Kaaluda tuleb võimalusi alal kasvavate väärtuslike puude säilitamiseks, leida lahendused asendusistutuseks ja tagada rohevõrgustiku elementide omavaheline sidusus.

Rohkem infot volikogu otsuse eelnõus

Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem
Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem

Arhitektuurivõistlus

Tartu linnavalitsus ja Eesti arhitektide liit viisid 2023. aasta esimeses pooles läbi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse südalinna kultuurikeskuse rajamiseks. Arhitektuurivõistluse võitis töö "Paabel", mille autorid on 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid. Vaata lähemalt siit

Viimati muudetud 12.11.2023

Tartu südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistlus

Arhitektuurivõistlus

2. jaanuaril 2023 kuulutas Tartu linnavalitsus koostöös Eesti arhitektide liiduga välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse südalinna kultuurikeskuse rajamiseks.

Avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida südalinna kultuurikeskuse hoone ja väliruumi rajamiseks parim arhitektuurilahendus, mis sobituks etteantud asukohta ja miljöösse ning looks terviku Emajõe-äärse linnaruumiga. Osalejate ülesandeks oli projekteerida hoone linnaraamatukogu, kunstimuuseumi, multifunktsionaalse black-box'iga sündmuskeskuse ja teiste kultuurikeskust toetavate ruumide jaoks koos elurikka ja mitmekesise pargimaastiku ning inimmõõdulise avaliku ruumiga.

16. jaanuaril  toimus arhitektuurivõistluse avaseminar, kus tutvustati võistluse eesmärke ja tingimusi. Seminar oli eelkõige mõeldud võistlusel osalevatele arhitektidele, kuid oli avatud ka teistele huvilistele. Ülekanne.

Arhitektuurivõistlusele esitati 5. maiks 2023 kokku 105 pakkumust 107 tööga. 28 võistlustööd oli Eestist ja 79 välisriikidest. Töid esitati 26 riigist.

14. juulil 2023 kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks töö "Paabel" ning jagati ka ülejäänud auhinnad.

Žürii protokoll

Auhinnalised võistlustööd
Kõik võistlustööd
Fotod võidutööde välja kuulutamiselt

Ülekanne võidutöö välja kuulutamiselt

Võidutöö "Paabel"
Võidutöö "Paabel"

Paabel

Vaata võidutööd "Paabel"

"Paabeli" autorid:

  • 3+1 arhitektid: Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Jana Pärn, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur.

  • Kino maastikuarhitektid: Karin Bachmann, Kaisa Masso, Liis Pihl, Liina-Kai Raivet, Kristjan Talistu, Mirko Traks, Juhan Teppart.

 

Žürii: „Paabel“ eristub teistest töödest selgelt oma terviklikult läbi mõeldud arhitektuurilahendusega. Töö suudab kõige paremini tabada võistluse eesmärke ning lahendada need elegantse arhitektuurikeele ja professionaalse tehnilise teostusega. Hoone sobitub väga hästi linnaruumi, siseruumi lahendus on efektne ja maitsekas ning väliruum on põhjalikult ja tasakaalustatult läbi töötatud, täites kõiki olulisi eesmärke nii elurikkuse kui ka linnaruumi praktilise kasutuse seisukohast. 

Autorid: Linna kontekstis disainides käsitleme tervet linna kui ruumi, öeldes krundipiiridest sümboolselt lahti. Olles kõigi mõjurite keskpunktis, tuleb neid adresseerida vastavalt. Asetsedes vana ja uue linna vahel, leiame lahenduse kvartaalsuse taasloomises, defineerides sisemuse hoone südamena. Tagame kõigist külgedest ligipääsu ja aktiivse suhtluse ümbritseva keskkonnaga.

Võidutöö autorid
Võidutöö autorid

14.07.2023

Viimati muudetud 30.11.2023

Info saamine ja kaasa rääkimise võimalused

Kust saada infot südalinna kultuurikeskuse rajamise kohta?

Avalik arutelu on südalinna kultuurikeskuse kavandamisel olnud algusest peale väga aktiivne. Toimunud on erinevas formaadis arutelusid, tutvustusi ja ideekorjeid. Kõige parema ülevaate sellest saab siitsamast kodulehelt.

Avalikud arutelud on vastavalt planeerimisseadusele kavas ka Vanemuise 1 detailplaneeringu koostamise protsessis. Detailplaneeringu esimene avalik arutelu on kavas 2024. aasta kevadel ja teine avalik väljapanek 2025. aasta alguses.

NB! Kui soovite saada infot südalinna kultuurikeskuse rajamise kohta, registreerige oma huvi siin.

 

Info- ja kaasamisüritused

Võidutöö tutvustus

30. oktoobril kell 18 tutvustasid Tartu südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö „Paabel“ autorid Tartu Linnaraamatukogu suures saalis (Kompanii 3/5, IV korrus) kõikidele huvilistele võidutöö kavandit ja Tartu Linnavalitsus rääkis järgmistest sammudest kultuurikeskuse rajamisel.

Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid tutvustasid lähemalt võidutöö lahenduse sisu: milline hakkab hoone välja nägema, kuidas toimivad hoones erinevad asutused, milline on väliruum ning kuidas kogu lahendus olemasoleva linnaruumiga tervikuks saab. Seejärel räägib kultuurikeskuse kavandamise edasistest sammudest Tartu abilinnapea Elo Kiivet.

Kõik huvilised olid oodatud ja nii saalis kui veebiülekandes oli võimalus ka küsimusi esitada.

Veebiülekanne
Fotod ürituselt

Võidutöö avalik välja kuulutamine

14. juulil 2023 kuulutati Autovabaduse puiesteel välja arhitektuurivõistluse võidutööd.

Võitjaks osutus võistlustöö "Paabel", mille autorid on 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid. Jagati ka ülejäänud auhinnad. Ürituselt toimus ka otseülekanne.

Arhitektuurivõistluse avaseminar

Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse avaseminar toimus 16. jaanuaril 2023 kell 13 Tartus hotell Lydia sündmuskeskuses.

Seminaril tutvustati võistlusest osa võtta soovivatele arhitektidele ja teistele huvilistele võistlustingimusi. Seminarile eelnesid kell 12 ekskursioonid võistlusalal, mida juhtis Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus koos oma meeskonnaga. Seminarilt toimus ka otseülekanne. Seminar oli eesti keeles ingliskeelse sünkroontõlkega.

Infoõhtu südalinna kultuurikeskuse projekti seisust

12. detsembril 2022 kell 17 olid kõik huvilised oodatud Tartu linnaraamatukogu saali (IV korrus), kus räägiti südalinna kultuurikeskuse projekti praegusest seisust ja tulevastest sammudest.

Infoõhtu avasõnad ütles Tartu linnapea Urmas Klaas, kultuurikeskuse visioonist ja linna laiemast strateegilisest vaatest rääkis linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektuurivõistluse ülesannet tutvustas südalinna kultuurikeskuse projektijuht Elo Kiivet. Sai esitada küsimusi kavandatavate plaanide kohta.

Fotod infoõhtust (fotod: Mana Kaasik)

Foto: Mana Kaasik
Foto: Mana Kaasik

Ideekorje

Kuigi südalinna kultuurikeskuse peamine funktsioon linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühise koduna on teada, on siiski veel palju võimalusi, mida uus keskus pakkuda võiks. Seetõttu oli kõigil huvilistel võimalik 31. märtsis 30. aprillini 2022 kaasa mõelda ja rääkida,  milline võiks olla üks unistuste kultuurikeskus ja millest tuntakse puudust praegustes hoonetes. Samuti oodati mõtteid, kuidas muuta hoonet ümbritsev väliruum kutsuvaks ja atraktiivseks.

Vastata sai nii Tartu linna kodulehel kui ka Tartu Kunstimuuseumis ja Tartu Linnaraamatukogus, kus mõlema maja teisel korrusel olid infostendid ja paberiankeedid vastamiseks. Kokkuvõte parimatest ideedest lisati arhitektuurivõistluse lähteülesande juurde ja oli arhitektidele oluliseks sisendiks oma võistlustöö tegemisel.

Loe ideekorje kokkuvõtet

Koosloome töötoad

Tartu südalinna kultuurikeskuse ettevalmistuse käigus toimus aprillis 2022 kaks koosloome töötuba. Mõlemas toimusid aktiivsed arutelud, elav küsimuste voor ja inspireeriv mõttevahetus - huvi Tartu linna ühise ruumi paremaks kujundamise vastu on suur ja arvamusi kogunes palju.

11. aprillil 2022 Lodjakojas koosloome töötuba „Liikuvus ja parkimine“

Töötoas keskenduti liikuvusele ja parkimisele ja otsiti vastust küsimusele, millist linnasüdant aastal 2029 tahame. Soojenduseks tutvustas Tõnis Savi Liikuvusagentuuri koostatud südalinna kultuurikeskuse parkimisvajaduse analüüsi, Kristi Grišakov Tallinna tehnikaülikoolist Spin Uniti Tallinna parkimispoliitika arengusuundade analüüsi ja linnaarhitekt Tõnis Arjus Tartu linna suuremaid plaane.

Laudkondade arutelus toodi välja, et mõistlik oleks maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid parkimiskohti ja lähedal asuvaid parkimismaju ning südalinna peab kiiremas korras muutma jalakäijasõbralikumaks (alustades Riia-Turu ristmiku ümberehitusest ja kõvakattega pindade vähendamisest). Leiti, et kultuurikeskuse alune parkla suurendab südalinnas autode arvu, kuid siin peaks seda hoopis vähendama. Oldi nõus, et tänavatel olevaid parkimiskohti tuleb kindlasti vähendada, aga küsimuseks jäi, kas need peab ka kuskil asendama ja kui jah, siis kus on seda kõige mõistlikum teha. Sõidukite parkimise puhul on oluline eristada vajadust ja mugavust.

Vaata fotosid töötoast

25. aprillil 2022 Lodjakojas koosloome töötuba „Pargid ja elurikkus“

Töötoa teemaks oli pargid ja elurikkus ning põhiküsimuseks, kuidas loodus ja inimesed linna ning parki ära mahuksid nii, et üks ei tõrjuks teist. Alustuseks tutvustasid Aveliina Helm vastvalminud kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüsi, Merle Karro-Kalberg projekti „Kureeritud elurikkus“ põhimõtteid ja parkide kasutamise uurimisvõimalusi ning Anna-Liisa Unt vaatles Tartu linna roheruumi.

Laudkondades arutati, milline on hea park, mida inimesed pargis teha tahavad, millist loodust seal näha ja kogeda soovivad ning kuidas südalinna kultuurikeskuse projektiga elurikkust toetada. Kõlama jäi, et ootused uue kultuurikeskuse väliruumile ja maastikuarhitektuurile on suured, nii võiks seal näha ka vertikaal- ja katusehaljastust, integreerida park paremini jõeäärega, suurendada selle mitmerindelisust (põõsaid jm kõrgeid rohttaimi) ja vaheldusrikkust. Inimesed tahaksid pargis mõnusalt olla ja end vabalt tunda: lugeda selg vastu puud raamatuid, kõndida paljajalu murul, grillida ja piknikku pidada, välilugemissaali või joonistusklassi kasutada. Tartus peaks parke olema kõigile, aga kõik ei pea olema ühes pargis – nii jääbki arhitektuurivõistluse ülesandeks kõik hea ja vajalik ära mahutada, aga jätta piisaavalt ruumi iseolemiseks ja puutumatuks looduseks.

Vaata fotosid töötoast

Unistuste muuseum

See, milline uus muuseum nii seest kui väljast välja nägema hakkab, on veel vaba kõikvõimalikele ideedele. Tartu Kunstimuuseum kutsub kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Unistuste muuseum“. Parimatest töödest koostatakse muuseumisse näitus.

Täpsem info asub siin

Konkursi tulemused

Tuleviku raamatukogu

Tartu Linnaraamatukogu kuulutab raamatukogude aasta puhul välja raamatukoguteemalise omaloomingukonkursi Tartu linna ja maakonna koolide õpilastele. Kaastööd oodatakse muuhulgas ka teemal "Tuleviku raamatukogu", mis aitab ka südalinna kultuurikeskuse planeerimisel laste soove mõista ja arvesse võtta.

Konkursi tulemused

Viimati muudetud 04.03.2024

Eeltöö südalinna kultuurikeskuse rajamiseks

Ettevalmistav uuring (2018)

 

Tartu linnavalitsuse tellimusel tegi HeiVäl Consulting kaks ettevalmistavat uuringut.

 

Parimate rahvusvaheliste kultuurikeskuste analüüs - osa 1

Parimate rahvusvaheliste kultuurikeskuste analüüs - osa 2

Intervjuud Tartu linna kultuurivaldkonna eestvedajatega

Ideekorje seminar (2018)

7. novembril 2018 toimus Tartu südalinna kultuurikeskuse ideekorje seminar, millest võttis osa kokku 27 Tartu kultuuriorganisatsiooni, -asutuse ja liikumise esindajat. Esindatud olid Tartu Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum. Tartu Linnavalitsus, Tartu Uus Teater, Voronja galerii, Tartu Linnamuuseum, SA Teaduskeskus AHHAA, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, SA Tartu Rahvaülikool, HeiVäl Consulting, Tartu Elektriteater, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Ülikool, Eesti Kunsti Akadeemia, Tartu Rahvaülikool, Tiigi Seltsimaja, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Lastekunstikool Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Tartu2024, Trükimuuseum, Tartu Linnavolikogu, Tartu Ülikooli muuseum, Teater Vanemuine ja Unistuste Agentuur OÜ.

Ideekorje seminari memo

Tartu linna saalide uuring (2019)

HeiVäl Consulting viis läbi  Tartu linna saalide uuringu.

Kultuuriüritusteks kasutatavate saalide analüüs Tartus

Majandusanalüüsid (2020, 2022)

Tartu südalinna kultuurikeskuse majandusliku toimetuleku hindamiseks koostati 2020. aastal kaks teineteisest sõltumatut majandusanalüüsi. 2022. aastal koostas Civitta uuendatud majandusanalüüsi.

Kahe analüüsi kokkuvõte ja järeldused (2020)

Civitta Eesti AS (2020)

BDA Consulting OÜ (2020)

Civitta Eesti AS (2022) NB! Analüüs on tehtud enne Eesti Kultuurkapitali ja Tartu linna kokkuleppeid rahastustingimuste osas.

 

Kontserdikorraldajate tagasiside (2021 ja 2022)

Südalinna kultuurikeskuse saalide visioonidokument (Music Estonia) kogub kokku kontserdikorraldajate kogemuse ja nägemuse Tartusse uute saalide rajamise osas – kas ja millist saali on vaja, milline saal leiaks võimalikult palju kasutust, kuidas tõmbaks saal ligi korraldajaid ning suudaks pakkuda mitmekülgselt programmi ja end hästi ära majandada.

Kontserdikorraldajate tagasiside

Kontserdikorraldajate visioonidokumendi jätkumonitooring (Live Music Estonia 2022) täpsustab põhimõtteid ja lisaruumide vajadusi ning uurib kontserdi- ja sündmuspaikade operaatoritelt, mis on täpsemad tingimused suure saali haldamiseks.

Jätkumonitooring

Südalinna kultuurikeskuse näitusepindade uuring (2021)

Südalinna kultuurikeskuse näitusepindade uuringuraporti (Maarin Ektermann, Hanna-Liis Kont, EKA) eesmärk on analüüsida linnagaleriide ja rahvusvahelistele nõuetele vastava täiendava näitusesaali vajalikkust, kaardistada Tartu ja Lõuna-Eesti (kunsti)näituste vajadused, võimalused ja arengusuunad. Raporti hinnangul uues kultuurikeskuses täiendavat näituseruumide vajadust ei ole.

Uuringu lühikokkuvõte
Uuringu täisversioon

 

Muinsuskaitse eritingimused (2021)

Südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused (Artes Terrae maastikuarhitektid) on aluseks ka rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele. Planeeringualal on ligi kolmandiku ulatuses Tartu vanalinna muinsuskaitseala ja enam kui poole ulatuses ehitismälestis Tartu linnakindlustus (linnamüüri, vallikraavi, muldkindlustuste ja kaitseehitiste säilmed).

Muinsuskaitse eritingimused

 

Parkimisvajaduse analüüs (2021)

Tartu südalinna kultuurikeskuse parkimisvajaduse analüüs (Liikuvusagentuur) annab soovitusi hoonega seotud parkimiskohtade arvu osas nii autodele kui jalgratastele lähtudes säästva liikuvuse poliitika eesmärkidest ja Põhjamaade analoogsetest näidetest.

 

Parkimisvajaduse analüüs

 


Toitlustusteenuste uuring (2022)

Südalinna kultuurikeskuse toitlustusteenuste uuring (Civitta 2022) analüüsib toitlustuse vajadusi ja võimalusi, et saada teada, mis kontseptsiooni järgi valida toitlustuspindade rentnikke ning kuidas toitlustus toetaks kultuurikeskuse toimimist, sh hoone kasutamisaja pikendamist.

Toitlustusteenuste uuring

Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs (2022)

Tartu kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs (Nordic Botanical 2022) annab ülevaate Keskpargi (ka Kaubahoovi pargi) ja sellega piirneva Vabaduse puiestee elurikkuse seisukorrast ning hindab Südalinna kultuurikeskuse rajamisel tekkivaid võimalikke mõjusid pargi erinevatele otstarvetele. Analüüs sõnastab ka printsiibid ja võtted, mida arhitektuurivõistluse tööd haljastuse osas peavad järgima, ning soovitused jõeäärse linnamaastiku kujundamiseks.

Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs

Puittaimestiku hinnang (2022)

Seletuskiri
Puittaimede seisundi tabel
Dendrohinnangu joonis

Ideekorje seminar 7. novembril 2018
Ideekorje seminar 7. novembril 2018

Viimati muudetud 15.03.2024

Korduma kippuvad küsimused

Miks on südalinna kultuurikeskust vaja?

Mille poolest on südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtis kultuuriehitis?

Südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist Eesti esimese suurema kultuuriehitisega, kus on eesmärk tuua erinevad kultuurivaldkonnad ja nende sünergia ühe katuse alla kokku. Koostöö mitme valdkonna vahel loob soodsad tingimused kultuuriinnovatsioonile. Eesti suuruselt teise linna raamatukogu saab kaasaegse ruumilahenduse ja võimaluse pakkuda kõigile avatud, multifunktsionaalset tarbimisvaba ruumi. Hoone annab võimaluse eksponeerida riigile kuuluva Tartu kunstimuuseumi hindamatuid kogusid ja võõrustada erinevate kultuurivaldkondade maailmatasemel tippe ka Lõuna-Eestis. Kvaliteetse avaliku ruumi ja kaasaegsete võimaluste abil kasvab kordades kultuurist osasaajate arv.

Miks peavad linnaraamatukogu ja kunstimuuseum ühes hoones koos olema?

Kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu toomine ühe katuse alla on selle projekti kõige olulisem väärtus ja võimaldab sünergia tekkimist erinevate kultuurivaldkondade vahel. Nagu kaasaegne raamatukogu ei ole ainult raamatute laenutamise ruum, ei ole ka kaasaegne kunstimuuseum ainult rikkalik kunstikogu ja näitused. Mõlemad on lisaks kohtumispaigad, mis kutsuvad avastama, õppima, katsetama, suhtlema ja inspiratsiooni ammutama – selleks annab uus hoone koos jagatud ruumidega suurepärase võimaluse. Kunst ja kirjandus asuvad teineteisele nii lähedal, et ühte majja kokku tuues täiendavad ja toetavad need üksteist veel võimsamalt.

Miks on Tartule vaja veel ühte näitusepinda?

Südalinna kultuurikeskusesse ei tule uusi näitusepindasid, vaid praegused saavad avaramad ruumid. Tartu Kunstimuuseumi kogu on Eesti kultuuriloos kirjeldamatu väärtusega. Tänased tingimused viltuses majas ei võimalda seda kõike eksponeerida. Lisaks on palju näitusi, mida siin ei saa võõrustada, sest ruumid ei vasta nõuetele või mis lihtsalt ei mahu ära. Uued ruumid looksid ka Lõuna-Eestisse need tingimused, mis täna on vaid Tallinnas. Seega me ei räägi uuest näitusepinnast, vaid uusi võimalusi loovast arenguhüppest ehk parematest ruumidest. Näiteks Hollandis asuva u 120 000 elanikuga Leeuwardeni linna uues kunstimuuseumis korraldatud Escheri näitus tõi kokku üle riigi ja riigipiiride sadu tuhandeid inimesi, toetades seeläbi kogu linna ettevõtlust. Just sellistes mastaapides peaksime mõtlema ka Tartus.

Südalinna kultuurikeskusele tuuakse tihti eeskujuks Oodi, aga samas on Oodi väiksem kui planeeritav südalinna kultuurikeskuse? Kas Tartut on tabanud suurusehullustus?

Oodit saab tõepoolest kasutada näitena ühest äärmiselt inspireerivast kaasaegsest raamatukogust ja kogukonnakeskusest. Samas on kahe maja funktsioonid, vajadused ja taustsüsteem siiski väga erinevad. Oodi on üks Helsingi linnaraamatukogu süsteemi (Helmet-süsteem) kuuluvast 37 raamatukogust, mis on meie mõistes sisuliselt haruraamatukogu. Oodis on raamatuid üsna vähe, aga südalinna kultuurikeskusesse kolib Tartu linnaraamatukogu peamaja, mille kogu on Oodi omast üle kolme korra suurem. Klassikalises mõttes toimib Oodis raamatukoguna ainult ühe korruse suur saal. Mõlemas raamatukogus pannakse rõhku lisategevustele ehk kogukonna- ja kultuurikeskusena toimimisena. Südalinna kultuurikeskusesse tuleb lisaks raamatukogule ka kunstimuuseum, sündmuskeskus, väärtfilmikino jm.

Miks on raamatukogule vaja nii suurt pinda, kui raamatud võiksid olla hoidlas? Mitte kuskil mujal maailmas ei ole sellist asja?

Selline suund, et raamatud on suures osas avariiulitel, on maailmas võetud juba vähemalt viimasel 20 aastal ja seda võib näha paljudes Tartule eeskujuks olevates raamatukogudes üle maailma. See annab lugejatele palju avastamisvõimalusi ja suurendab loetavate raamatute hulka. Samas on iseteenindus end tõestanud ka tööjõu kokkuhoiukohana. Linnaraamatukogu jaoks on uues keskuse planeeritud 7116 m2, mis on 1,6 korda rohkem kui praeguses raamatukogus. Lisaks rohkematele avariiulitele annab avaram pind ka võimaluse luua mugavaid ja eriilmelisi istumis- ja töökohti, mida praeguses raamatukogus on vähe.

Miks on Tartule vaja veel ühte saali juurde?

Kultuurikeskuse saal ei dubleeri olemasolevaid saale, vaid loob uusi võimalusi. Uuringud näitavad, et Tartus on puudus suurematest nüüdisaegsetest saalidest ning see piirab mitmete ürituste korraldamist Tartus ja Lõuna-Eestis. Olemasolevad saalid on kas seotud konkreetse asutusega ja nende laiem kasutus on seetõttu piiratud, neis on keeruline eripalgelisi sündmusi korraldada, kuna need on algselt mõeldud muuks otstarbeks (nt kirikute saalid) või ei vasta kaasaegsetele nõuetele. Südalinna kultuurikeskuse saal peab olema universaalne ja sobima eri suurusega publikule ja erinevate ürituste korraldamiseks.

Kõik planeeritav on ju ERMis olemas?

ERM on etnoloogilise suunaga kultuuriloomuuseum, mille uurimisvaldkonnad ja tegevused ei kattu ei Tartu Kunstimuuseumi ega Tartu Linnaraamatukoguga. ERMis on suurepärased ruumid ürituste ja näituste jaoks, kuid see ei lahenda kuidagi linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi tänaseid ruumiprobleeme. Lisaks vajab kesklinn kvaliteetset avalikku ruumi (s.h siseruumide näol) ja südalinna kultuurikeskus pakub seda kvaliteedis, mida täna Tartus ei ole. Kõige rohkem külastatakse tulevases keskuses kindlasti raamatukogu ja selleks ERM-is täna võimalust pole. Tartu muuseumite külastuste statistika on kinnitanud, et ükski uus muuseum ei ole leidnud oma külastajaid olemasolevate arvelt, vaid lisandunud on uusi külastajaid ja kokkuvõttes on võitnud kõik.

Ma ei käi raamatukogus ega kunstimuuseumis, mis kasu mina sellest saan?

Südalinna kultuurikeskuses saab olema lisaks raamatutele ja kunstile väga palju erinevaid tegevusvõimalusi. See on demokraatlik avalik ruum igas vanuses inimestele. Kes lugeda või näitusi vaadata ei taha, saab olla mõnusas tarbimisvabas keskkonnas, kuhu kõik on oodatud. kohtuda sõpradega, pidada koosolekut, suhelda lastega Skype’is jne.

Raamatuid ju enam ei loeta. Milleks seda hoonet ikka vaja on?

Raamatukogu lugejate hulk ei ole langevas trendis. Tartu inimesed laenutavad 1/3 Eesti rahvaraamatukogudest laenutatavatest raamatutest. Lisaks ei ole uus hoone vaid raamatute laenutamise koht nagu praegu, vaid see on ka kogukonnakeskus ja kooskäimiskoht, kus teha kõiki neid asju, mida ühes kaasaegses raamatukogus saab: süveneda vaiksel alal, vestelda suhtlusalal, puhata, lugeda, kirjutada, mõtiskleda eriilmelistel istumiskohtadel, lisaks peab saama katsetada midagi uut, mängida pilli, digida vanu perepilte, osaleda keelekohvikus, meisterdada, õmmelda, saada abi e-keskkondade avastamisel jne. Tänapäevane raamatukogu on meie kõigi ühine elutuba, avalik ruum, kus arutada omavahel olulistel teemadel, pidada võrdset dialoogi. See on koht, kus kohtuvad erineva tausta ja vanusega inimesed – hinnanguvaba ruum meile kõigile kogu elukaare vältel.

Foto: Evelin Lumi
Foto: Evelin Lumi

Maksumus ja ajakava

Kui palju südalinna kultuurikeskuse ehitus maksma läheb?

Hetkel saame rääkida suurusjärkudest, mitte veel konkreetsetest summadest, sest täpne summa selgub ehitushanke korraldamise järel. Võrreldes 2020. aastaga, kui Tartu esitas Riigikogule taotluse südalinna kultuurikeskuse nimetamiseks riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks, on ehitus- ja projekteerimishinnad teinud pöörase hüppe. (Näide ehitushindade muutumisest: Maarjamõisa lasteaia rekonstrueerimise maksumus 2019. aastal oli 958 €/m2. Meelespea lasteaia rekonstrueerimine 2021. aastal maksis aga juba 2429 €/m2. Tõus oli 2,5 korda.) Hinnatõus on universaalne ja puudutab kõiki üle maailma. Praegu hinnatakse kultuurikeskuse kogumaksumuseks umbes 88,4 miljonit eurot (koos käibemaksuga). Lõplik maksumus selgub pärast ehitushanke korraldamist.

Nii suure hoone ehitamine läheb väga kalliks. Miks ei võiks ehitada kaks eraldi maja?

Kahe eraldi hoone ehitus läheb kallimaks kui ühe ehitus. Ühises hoones on võimalik jagada paljusid ruume – publiku alad, kohvik, garderoob, saal jpm, samuti hoida kokku tehniliste ja töö- ning abiruumide arvelt.  Kaks eraldi hoonet tähendab, et mingid ruumid on topelt, samuti on vaja rohkem vedada kommunikatsioone. Kasvab ka hoone jalajälg, sest kütta on vaja suuremat pinda, soojustada suuremat välisperimeetrit ja ka ehitusalune pind (hoone, juurdepääsuteed jm välialad) on suurem.

Meil on ju olemas tohutult armsad vanad majad? Miks neid ära ei remondita?

Vanadesse majadesse päriselt funktsioneeriva, ligipääsetava ja kaasaegse keskkonna loomine on samuti väga kallis. Lisaks näitavad eelnevad analüüsid, et ruumist jääb seal ikkagi puudu. Vanad hooned leiavad endale kindlasti sobivad funktsioonid.  

Kas me oleme ikka nii rikkad, et saame nii kallist ehitist lubada?

Me oleme rikkad oma kultuuri poolest, aga oleme nüüd piisavalt rikkad ka selleks, et sellist hoonet endale lubada. Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseum on oodanud seda hoonet väga kaua, üle 20 aasta. Praegused tingimused ei ole Tartu ega tartlaste väärilised. Kindlasti ei jõuaks Tartu linn seda hoonet üksi ehitada, kuid võimalikuks saab see tänu riigi toetusele, mis moodustab hoone maksumusest suurema osa.

Südalinna kultuurikeskuse ehitamine on nii kallis. Kas nüüd jäävad teised investeeringud, näiteks koolid-lasteaiad kõik ootele?

Enamus südalinna kultuurikeskuse rajamise kuludest kaetakse Eesti Kultuurkapitali toetusest, kuid muidugi on ka Tartu linnal kanda oluline osa rahastusest. Kultuurikeskuse ehitamine ei ohusta teisi planeeritud investeeringuid ja seda jälgitakse eelarve planeerimisel hoolega. Ehitushindade väga suure tõusu tõttu (kohati u 2,5 korda) võtab haridusasutuste remont küll rohkem aega, aga kindlasti jätkame ka nende remondiga. 

Kuidas tagada, et kultuurikeskuse ehitushind ei lähe kallimaks kui planeeritud?

Kultuurkapitaliga sõlmitud rahastamise kokkuleppes on seatud hinnalagi, millega peavad arvestama nii arhitektid kui ka töid hindav žürii. Samuti monitooritakse hinda kogu protsessi vältel ja vajadusel tehakse olulisi muudatusi. Nii eelarvestatakse pidevalt projekteerimise eri etappe, et kontrollida, kas püsime eelarves. Kui tarvis, saavad spetsialistid teha ettepanekuid, mida muuta, et kulud püsiks kokkulepitud raamides.

Ka südalinna kultuurikeskus vajab ülalpidamise kulusid. Kes selle kinni maksab?

Ka praeguseid hooneid tuleb üleval pidada ja vanade majade puhul võib see olla kohati kallimgi. Näiteks ehitatakse uus hoone võimalikult energiatõhus. Ka aitavad keskuse rendipinnad (toidukohad, kultuuriga sobiv ettevõtlus jms) hoone ülalpidamiskulusid tasandada, samuti teenib omatulu sündmuskeskus. Südalinna kultuurikeskuse majandusmudelit on nii ehitamise kui ka ülalpidamise kulude vaates pidevalt analüüsitud. Civitta AS koostatud majandusanalüüs (2022) näitab, et praeguse kontseptsiooni järgi suudab südalinna kultuurikeskus end ise ära majandada, sh ka regulaarsed vajalikud remondikulud kanda.

Millal südalinna kultuurikeskus valmis saab? 

Praeguste plaanide järgi kuulutame rahvusvahelise arhitektuurivõistluse välja 2023. aasta alguses, alustame projekteerimist 2023. aastal ja ehitamist 2026. aastal ning avame hoone 2029. aastal.

Miks lükkub kultuurikeskuse ehitus kaks aastat edasi (Riigikogu taotluses lubati keskus avada 2027. aastal)?

Ajakava nihutas mitte Tartu tegevusetus, vaid algsest keerukamaks ja pikemaks kujunenud otsustamine riigi tasandil, mis on ka mõistetav, sest tegu on kultuurielus äärmiselt olulise teemaga. Riigikogus võttis riiklikult tähtsate kultuuriehitiste otsuse tegemine aega üle aasta. Kohe pärast Riigikogu otsust, kui saime kindluse rahastuse osas, jätkusid kõik ettevalmistustegevused varem kavandatud ja taotluses lubatud ajakavas. Ettevalmistus hõlmab paljusid olulisi uuringuid ja analüüse, et kultuurikeskuse ehitus oleks põhjalikult läbi mõeldud. Olulise aja võtsid ka läbirääkimised Eesti Kultuurkapitaliga rahastustingimuste üle.

Miks kogu protsess nii palju aega võtab?

Kuna tegemist on väga olulise investeeringuga, siis on selge, et need otsused nõuavad igakülgset kaalumist ja lisateadmisi. Hea tulemuse annab põhjalik eeltöö ja läbimõeldud lähteülesanne. Kõik hoone rajamisega seotud etapid võtavad omajagu aega, sest tegemist on suure objektiga nii mõju kui ka mahu mõttes: ruumiprogrammi koostamine koos mitmete eeluuringutega, arhitektuurivõistlus, detailplaneeringu koostamine, keskkonnamõjude hindamine, arheoloogilised kaevamised, projekteerimine, ehitamine ja sisustamine.

Foto: Uku Peterson
Foto: Uku Peterson

Asukoht

Miks ehitatakse südalinna kultuurikeskus just kesklinna parki? 

Kesklinna park on asukohaks valitud pikkade arutelude ja analüüside tulemusel ning on kinnitatud mitmes kehtestatud üldplaneeringus. Nii toob kultuurikeskus kultuuri ja kunstid tagasi linnasüdamesse, mis praegu on pigem ärihoonete päralt. Uus keskus ühendab tervikuks nii vanalinna ja uuema keskuse kui ka südalinna ja Emajõe. Selline sümbolehitis vajab enda ümber ka avalikku väliruumi ja nii saab arhitektuurivõistluse kaudu anda uue hingamise ka hoonet ümbritsevale pargialale ning tuua sinna senisest mitmekesisemat haljastust ja tegevusi. Lisaks kuulub see maa linnale ja maa ostmiseks ei ole vaja lisainvesteeringut.

Kui suure osa pargist võtab südalinna kultuurikeskus enda alla? 

Üldplaneering lubab ehitada hoone kuni poolele pargialale. Arhitektuurivõistluse tingimuste üheks oluliseks osaks on tänase haljasala roheväärtuse analüüs ning ettepanekud, kuidas hoone ja pargiala ökoloogilist mitmekesisust suurendada ja hoone jalajälge vähendada.

Kui palju puid pargis maha võetakse?

Eesmärk on võimalikult palju väärtuslikku kõrghaljastust säilitada ning luua terviklikum ja elurikkam park ning mitmekesine avalik ruum, mida inimesed soovivad ja saavad aktiivselt kasutada.

Tartu räägib rohepöördest ja kliimaeesmärkidest, aga samas ehitab parki hoone. Kas see pole silmakirjalik?

Kindlasti ei ole see silmakirjalik. Park ei kao kuhugi, see kujundatakse vaid ümber ja paremaks. Üldplaneeringu järgi peab säilima vähemalt pool pargiala. Eesmärgiks on muuta kogu ala mitmekesisemaks ja ökoloogiliselt rikkamaks ning park linna rohuvõrgustikuga siduda. Kogu see tegevus peab silmas ka Tartu kliimaeesmärke, millest üks olulisemaid on kesklinna tihendamine ja autostumise vähendamine. Kui me ehitaksime kultuurikeskuse äärelinna, mida on tihti soovitatud, siis sunniksime linlasi veelgi rohkem autodega liikuma. Tartu üks suuremaid süsiniku jalajälje kasvu põhjustajaid on järjest kasvav autostumine.

Meeles tasub pidada ka seda, et see ala oli enne Teist maailmasõda hoonestatud. (1941. aasta juulis süttis keskpargi tuntuim hoone Kaubahoov seoses punaarmee pommitamisega. Kaubahoovi varemed lammutati sama aasta sügisel. 1941. aasta tulekahjust säilisid kolm kivimaja, mis aga põlesid 1944. augustis-septembris, kui Tartu oli jälle rindelinn. Kvartal tehti varemetest tühjaks aastatel 1945–1947. Loe lähemalt.)

Miks ei ehitata südalinna kultuurikeskust Vabaduse puiesteele, Magistri tänava parkla kohale?

See ei mahu sinna. Kümme aastat tagasi seda prooviti ja tulemuseks oli läbi kukkunud arhitektuurivõistlus. Juba ainuüksi rahvusvahelistele nõuetele vastav näitusesaal ning kõigile avatud raamatukogu lugemissaalid ning teenindusalad ei mahu sellele kinnistule ära. Suur osa tegevusest peaks endiselt jätkuma ajaloolistes hoonetes, mis ei ole selleks ette nähtud ega vasta kaasaegsetele vajadustele. Rääkimata sellest, et hoonesse ei mahuks seal korralik saal ja muud lisaväärtust loovad ruumid, mis on oluline osa kultuurikeskuse terviklikust lahendusest.

Miks ei ehitata südalinna kultuurikeskust sadamateatri kvartalisse või Holmi parki (Atlantise juurde)?

Mõlemad asukohad on eramaad, millega omanikel on muud plaanid ja linnal ei ole võimalik sinna ehitada. Lisaks leiame, et parim asukoht on just südalinn, mis aitab siduda vanalinna ja uuema keskuse, linna ja jõe ühtseks tervikuks ja mis jääb inimeste liikumisteedele.

Miks ei võiks südalinna kultuurikeskust ERMi kõrvale ehitada?

Aastate jooksul erinevaid asukohti kaaludes on lõpptulemusena jõutud ikka samale tulemusele: selleks, et olla parim raamatukogu ja parim muuseum tartlastele ja Tartu külalistele, peab uus hoone olema võimalikult linna südames. Kui need tartlastele olulised kultuuriasutused viia äärelinna, jäävadki kesklinna peamiselt vaid kaubandus- ja büroopinnad. Kesklinn on koht, kus kultuurikeskusesse satutakse ka juhuslikult ja nii kasvab kasutajate arv oluliselt.

Kas võib juhtuda, et südalinna kultuurikeskus ehitatakse Vabaduse puiestee kohale?

Seda ei võimalda Tartu linna kehtiv üldplaneering ega muinsuskaitse eritingimused. Vabaduse puiesteest kuni Emajõeni tuleb kvaliteetne avalik ruum, mis soosib jalgsi- ja jalgrattal liiklemist - praegune tänav ehitatakse ümber inimsõbralikumaks. Lubatud on vaid ajutised väikeehitised (nagu praegused jõeäärsed paviljonid). Oluline on vaadata kogu ala tervikuna ja siduda kultuurikeskus nii jõe kui vanalinnaga.

Üldplaneering on kohtus vaidlustatud, kas on mõistlik edasi minna südalinna kultuurikeskuse teemaga? Ootaks äkki ära, mis on kohtu vastus?

Hetkel on vaidlustatud kehtiv üldplaneering, kuid üldplaneeringu alusel ei hakata ehitama. Ehitusõiguse annab Vanemuise 1 detailplaneering, mis 8. detsembril 2022 volikogus algatati. Kohus ei ole rahuldanud ka esialgse õiguskaitse taotlust ehk ei ole pidanud õigeks keskuse rajamise protsessi pidurdada. Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et linna uus üldplaneering on seaduslik ja selle kehtestamisel ei ole tehtud menetlusvigu. Oleme valmis oma seisukohta kohtus kaitsma. Seega ei ole meil praegu põhjust ootama jääda.

Kas ka detailplaneeringu menetluses võivad tulla kohtulahingud ja ehitus võib seetõttu venima jääda?

Kui need vaidlused tulevad, siis tuleb need läbida nagu seadus ette näeb. Oleme seda riski teadvustanud ja jätnud piisavalt ajavaru. Oluline on teha planeering avalikul ja kaasaval moel, et vaidlusi ei tekiks.

Foto: Kerly Ilves
Foto: Kerly Ilves

Välisilme ja suurus

Milline hakkab südalinna kultuurikeskus välja nägema?

Hoone välimus, suurus ja täpne paiknemine selguvad Tartu linna ja Eesti Arhitektide Liidu korraldataval rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel, mis kuulutatakse välja 2023. aasta alguses ja tulemused selguvad 2023. aasta suvel. Arhitektuurivõistlus peab arvestama muinsuskaitse eritingimustega, mis sätestavad muuhulgas ka hoone maksimaalsed kõrgused. Kindlasti peab võidutöö olema esinduslik, pargiruumiga seotud, liigendatud ja visuaalselt avatud.

Kas ka tartlased saavad hoone arhitektuuri osas kaasa rääkida?

Hoone arhitektuur selgub rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus, kus parima töö valib professionaalidest koosnev žürii.

Kas arhitektuurivõistluse töid tutvustatakse ka avalikkusele?

Kahtlemata on võimalik arhitektuurivõistluse töödega tutvuda, kuid otsuse teeb  žürii. Pärast võidutööde välja valimist kuulutatakse välja võitjad ja korraldatakse töid tutvustav näitus. Seejärel saab töödega tutvuda ka internetis.

Miks on vaja Tartusse jälle mingi betoonkolakas ehitada?

Eesmärk on ehitada parki sobituv süsinikuneutraalne hoone, mis arvestab säästva ehituse eesmärkidega. Arhitektuurivõistluse üks suuri väljakutseid on väli- ja siseruumide kokku sidumine nii, et avalik ruum oleks rikkalik ja pakuks kasutusvõimalusi kõigile. Linn ei tee allahindlust arhitektuurivõistluse ega ehituse kvaliteedilt, vaid tahab luua hoone, mis on eeskujuks nii ökoloogilisest kui ka ruumilisest küljest.

Miks südalinna kultuurikeskus nii suur tuleb?

Südalinna kultuurikeskus tuleb just sellises suuruses, mis on vajalik suurepäraseks keskuseks, kus erinevad kultuurivaldkonnad saavad ühiselt toimida ning kus on kvaliteetne tarbimisvaba avalik ruumi kõigile. Hoone suurus lähtub eelkõige raamatukogu ja kunstimuuseumi ruumivajadusest. Tartu linnaraamatukogu on suuruselt teine rahvaraamatukogu Eestis ja Tartu kunstimuuseum on Kumu järel suuruselt teine kunstimuuseum, mis saab oma kogudest eksponeerida hetkel vaid väikest osa. Lisaks on hoonesse kavandatud veel mitmeotstarbeline saal erinevate ürituste korraldamiseks ning rendipinnad, mis aitavad hoonet üleval pidada ja annavad veelgi põhjusi, miks südalinna kultuurikeskusesse tulla (nt söögikohad, väärtfilmikino, ERR-i stuudio jms). Küll on aga võrreldes algsete plaanidega hoone pindala juba vähendatud – näiteks näitasid analüüsid, et hoonesse ei ole vaja rajada täiendavaid galeriipindasid, kuna neid on Tartu linnas piisavalt. Samuti on analüüside põhjal vajadus parkimiskohtade järele väiksem kui algselt kavandati. Kõikide valminud uuringutega saab tutvuda südalinna kultuurikeskuse kodulehel.

Foto: Evelin Lumi
Foto: Evelin Lumi

Ümbritsev ala

Kas mänguväljak jääb alles?

Mänguväljak jääb kahtlemata alles ja tulevases pargist leiab veel rohkem tegutsemisvõimalusi iga eagrupp. Lisaks pargialale kujuneb külalislahke avalik ruum ka südalinna kultuurikeskusest, kuhu kõik on igas vanuses ja igal aastaajal oodatud – kas kultuurist osa saama, seda looma, omavahel suhtlema, mängima või niisama olema.

Kas Vabaduse puiestee jääb samasuguseks?

Vabaduse puiestee kindlasti muutub tulevikus, et siduda vanalinn paremini jõega ja parandada sealse avaliku ruumi kvaliteeti. Neli sõidurada võisid sobida ammuste paraadide korraldamiseks, kuid praegune kesklinn seab eeliskohale jalakäijatele mugava liikumisruumi ja kõigile mõnusa olemiskoha. Seega vähendatakse Vabaduse puiesteel sõiduradade arvu, likvideeritakse tänavaäärsed parkimiskohad ning lisatakse rattateed.

Kas Vabaduse puiestee pannakse tulevikus autodele kinni?

Autodele mõeldud osa muutub kitsamaks, kuid hetkel ei ole seda plaanis täielikult autodele sulgeda.

Kas ajalooline Kauba tänav ehitatakse välja?

Arhitektuurivõistluse tingimused näevad ette minimaalselt Kauba tänava markeerimise selgelt ja arusaadavalt hoone sees või võimalusel selle taastamise jalakäijate tänavana kunagises asukohas.

Kumb on tähtsam kas pargis oleva pärnaallee säilitamine või Kauba tänava taastamine?

Mõlemad on olulised, kuid siin peab leidma kompromissi haljastuse säilitamise ja ajaloolise tänavaruumi taastamise või markeerimise vahel. Täpsem lahendus selgub arhitektuurivõistluse käigus.

Kas alale tehakse ka detailplaneering?

Jah, detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega algatatakse detsembris 2022 ja selle koostamine jätkub pärast arhitektuurivõistluse tulemuste selgumist. Detailplaneeringu koostamise käigus korraldatakse rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võidutöö on aluseks planeeringulahendusele.  Detailplaneeringu erinevates etappides toimuvad ka avalikud arutelud, tegu on avaliku ja kõigile avatud protsessiga. 

Mis siis saab, kui arheoloogilistel väljakaevamistel leitakse midagi väärtuslikku? Kas siis ei saagi ehitada?

Asjatundjate hinnangu järgi ei ole see tõenäoline. Samas on ajakavas jäetud piisavalt aega sellega tegelemiseks, kui tõesti tulevad päevavalgele ootamatud leiud, mis vajavad põhjalikumat dokumenteerimist. Arheoloogiliste eeluuringute ja kaevamiste käigus välja tulevad erakordsed leiud tuleb kindlasti spetsialistidega koos üle vaadata ja otsustada, kas ja kuidas neid säilitada. Vajadusel võib teha projektis täpsustavaid muudatusi, kuid see ei tähenda automaatselt ehituskeeldu.

Foto: Tõnis Arjus
Foto: Tõnis Arjus

Lisafunktsioonid hoones

Kas kultuurikeskusesse tuleb ka parkimismaja?

Südalinna kultuurikeskus jääb paljude inimeste igapäevasele teele ja siia saab mugavalt tulla kas jalgsi, ratta või ühistranspordiga ning selle kõigega tuleb keskust kavandades ka arvestada. Samuti vajab kultuurikeskus juurdepääsu erinevate sõidukitega (autod, kaubikud, bussid, taksod) ja mugavaid parkimiskohti invasõidukitele, jalgratastele ja lapsevankritele. Lisaks analüüsisime ka autode parkimisvajadust, pidades silmas kogu kesklinna parkimisteemat tervikuna ja leidsime, et hoone all võiks olla parkimisvõimalus umbes 200 autole. Algselt kavandatud kahekorruselisest maa-alusest parklast on loobutud ja see on vähendatud kuni ühekorruseliseks.

Mis sinna on nii palju parkimiskohti planeeritud?

Parkimiskohti planeerides vaatame kogu kesklinna parkimisteemat tervikuna. Maa-alused parkimiskohad võimaldavad tänavatelt parkimist ära viia. Näiteks on tulevikus paremaks avalikuks ruumiks plaanis ümber korraldada Vabaduse pst ja Uueturu tänav, mis eeldab ka parkimiskohtade kaotamist. Samuti oleme parkimiskorrust planeerides silmas pidanud maja teenindavat transporti.

Miks sinna on nii vähe parkimiskohti planeeritud?

Planeeritav 200 kohta on optimaalne arv ning võimaldab edaspidi kesklinna tänavatelt parkimist vähendada. Lähiümbruses on ka mitmeid teisi parkimismaju (kaubamaja, Tasku, Kvartal ja Raatuse tervisekeskuse parkimismaja). Tartu on võtnud endale strateegilised eesmärgid, mis mh näevad ette, et autokasutajate arv peab tulevikus vähenema.

Kas turuhoone kõrvalt kaob parkimine ära? Kuidas muidu nende kartulikottidega jõuab liikuda? Turg kolib siis küll minema  

Turuhoone juurest ei kao parkimine ära, kuid sealne parkimiskorraldus võib muutuda. Ka asub seal lähedal piisavalt lisaparkimiskohti. Eesmärk on kujundada parkla jalakäijasõbralikumaks ja viia Vanemuise tänavast alguse saav oluline jalakäijate ja ratturite liikumistelg otse jõeni, et siduda linn paremini Emajõega.

Miks on hoonesse nii palju rendipindasid planeeritud?

Rendipindade osakaal moodustab tegelikult väikese osa kogu hoone mahust ja need on vajalikud hoone üleval pidamiseks. Lisaks näitab muu maailma praktika, et teatud hulk selliseid ruume lisab hoone kasutusele paindlikkust ning need võivad osutuda vajalikuks ka kaugemas tulevikus, kui võib tekkida vajadus täiendavate ruumide järele kas raamatukogu või kunstimuuseumi jaoks.

Mis sinna rendipindadele siis tuleb?

Välja renditakse ruumid toidukohtadele ja kultuuriga seotud ettevõtetele. Rendiruumide osas korraldatakse konkursid. Eesmärk on leida hoonesse sellised rentnikud, kes sobivad hoone üldise kontseptsiooniga ja annavad täiendava põhjuse sinna minna (nt söögikohad, raamatu- või kunstipood vmt).

Kultuurikeskusesse on planeeritud ka kaks toitlustuskohta, kas see tähendab, et jõeäärsed kohvikud kaovad ära?

Kindlasti mitte. Praegused lepingud kohvikute pidajatega on sõlmitud 10 aastaks ehk kuni 2031. aastani. Ka detailplaneering näeb ette selliseid väikesi (ja ajutisi) toitlustuskohti jõe ääres.

Miks linn tegeleb erasektori teemadega - kino, toidukohad, sündmuskeskus?

Just kombinatsioon kõigist planeeritavatest funktsioonidest (raamatukogu, kunstimuuseum, sündmuskeskus (saalid), väärtfilmikino jm) teeb sellest hoonest riiklikult tähtsa kultuuriehitise. Ilma lisanduvate funktsioonideta oleks see lihtsalt raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone. Ka riigipoolne toetus näeb ette sellist terviklikult kureeritud mitmekesisest kultuurikeskust. Kindlasti ei hakka linn ise opereerima ei kino ega toidukohti, vaid neile tulevad operaatori leidmiseks konkursid. Lisaks aitab renditulu hoonet ka üleval pidada. 

Kas hoonesse tuleb ka varjumiskoht?

Südalinna kultuurikeskusesse nähakse tõepoolest maa-alusele korrusele ette varjumiskoht. Muul ajal ei seisaks need ruumid muidugi tühjana, neil oleks hoones täita oma kindel funktsioon, kuid neid peaks saama hädaolukorras kiiresti kasutusele võtta.

Foto: Mana Kaasik
Foto: Mana Kaasik

Kaasamine ja muud küsimused

Kas linlased said ka kaasa rääkida?

Südalinna kultuurikeskuse ümber on aastate jooksul toimunud aktiivne debatt, kuid peamiselt on räägitud hoone asukohast. Vähem on räägitud kultuurikeskuse sisust. Seetõttu toimusid 2022. aasta kevadel ideekorje ja kaks avalikku arutelu. Ideekorjes keskenduti linlaste unistuste kaardistamisele. Selles osales 190 inimest, kes pakkus üle 1000 erineva mõtte ja ettepaneku. Vastused olid äärmiselt üksikasjalikud, mis näitas, et kaasarääkimise ja osalemise soov oli suur. Kahel avalikul arutelul keskenduti liikuvuse ja parkimise ning parkide ja elurikkuse teemadele. Ideekorje ja arutelude tulemused leidsid erinevate uuringute ja analüüside kõrval oma koha rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tingimustes. Kokkuvõte.

Miks on linnarahvast nii vähe kaasatud?

Linlasi on kaasatud küll. Lisaks 2022. aastal toimunud ideekorjele ja aruteludele on varem toimunud arutelud südalinna kultuurikeskuse asukoha üle nii kesklinna üldplaneeringu (2015–2016) kui ka linna üldplaneeringute koostamise käigus (viimane neist aastatel 2020–2021). Diskussioonid on olnud avalikud ja väga aktiivsed, kõigil linlastel on võimalus olnud neist osa võtta. Kui hoone asukoha ja rahastuse osas oli selgus käes, jätkus avalik protsess ja linnarahva kaasamine. 

Miks linlaste arvamust ei ole arvestatud asukohta valides?

Raamatukogu ja kunstimuuseumi uue hoone asukoha üle on toimunud aktiivsed debatid mitme üldplaneeringu koostamise ajal. Praeguse asukoha osas on kõlanud on väga palju poolt- ja vastuhääli. Paljudel juhtudel on asenduseks pakutud asukohti, mis ei kuulu linnale ja kuhu kultuurikeskust rajada ei saa (nt Atlantise juures, sadamakvartal). Kõiki asjaolusid kaaludes on jõutud tulemusele: selleks et olla parim raamatukogu ja parim muuseum tartlastele ja Tartu külalistele, peab uus hoone olema südalinnas. Otsuse teeb keeruliseks see, et peab korraga arvestama väga paljusid erinevaid tegureid (maaomand, ligipääsetavus, vaba maa suurus, linna strateegilised arengusuunad jms) ning kaaluma nii plusse kui ka miinuseid. 

Milliseid uuringuid on kultuurikeskuse rajamiseks tehtud?

Valminud on järgmised uuringud: parkimisvajaduste uuring (Liikuvusagentuur), muinsuskaitse eritingimused (ArtesTerrae), südalinna kultuurikeskuse näitusepindade uuringuraport (Maarin Ektermann, Hanna-Liis Kont, Eesti Kunstiakadeemia), kontserdikorraldajate tagasiside (LiveMusicEstonia), kultuuriüritusteks kasutatavate saalide analüüs (HeilVälConsulting), südalinna kultuurikeskuse ärimudel ja tasuvusanalüüs (BDA Consulting ja Civitta), puittaimestiku hinnang (Sulev Järve Puudehooldus), geodeetiline mõõdistus (Raxoest) ja fotogrammeetria, Tartu kesklinna pargi roheuuring (NordicBotanical, Tartu Ülikool), toitlustusteenuste võimaluste ja vajaduste uuring (Civitta), madalsüsinikehitus ja energiatõhususe hindamine (Tallinna Tehnikaülikool), puitarhitektuuri uuring (Eesti Kunstiakadeemia puitarhitektuuri kompetentsikeskus), arheoloogilised eeluuringud (Muinsuskaitseamet). Uuringud on leitavad südalinna kultuurikeskuse kodulehelt.

Kes on koostanud kultuurikeskuse ruumiprogrammi? See on nii suur hoone, selleks on vaja pädevust?

Ruumiprogrammi otsused toetuvad paljudele uuringutele ja analüüsidele, rahvusvahelistele kogemustele ning erialaspetsialistide teadmistele. Seda on koostanud suur ja mitmekesine, eri valdkondade esindajatest meeskond pea kaks aastat, loomulikult koostöös raamatukogu ja kunstimuuseumi esindajatega.

Kes uut hoonet haldama hakkab?

Kavas on moodustada sihtasutus, kes tegeleb nii hoone tehniliste haldusküsimuste kui sisulise kureerimisega (ürituste korraldamine, ruumide üürimine, riigisisene ja rahvusvaheline turundus).

On räägitud, et raamatukogu hoidla jääb vanasse majja, kas see on nii?

Algselt oli see üks võimalus, kuid täpsemalt analüüsides leiti, et eraldi raamatuhoidla jaoks ei ole vajadust. Väike hoidla tuleb kultuurikeskusesse, aga suurem osa raamatuid läheb avariiulitele.

Mis saab praegustest raamatukogu ja kunstimuuseumi majadest?

Neid otsuseid, kas jätta majad linnale või panna müüki, ei ole veel tehtud. Vanad majad on üks võimalus Tartu osalust südalinna kultuurikeskuse ehitamisse katta, kuid peame hoolega planeerima, milliseid funktsioone me südalinnas asuvates majades näha soovime.

Kus hakatakse hoidma kunstimuuseumi kunstikogu?

Kunstikogu on praegu Raadil ERM-i hoidlates ning jääb sinna ka edaspidi. Tulevikus on riigil kavas ehitada Lõuna-Eesti muuseumite pärandihoidla, kus leiab koha ka Tartu kunstimuuseumi kunstikogu.

Kust tuleb nimi Süku?

Süku on lühend nimetusest südalinna kultuurikeskus. See sündis suupärase variandina inimestel, kes projektiga iga päev töötavad. Alates 2020. aasta kevadest hakkas see tasapisi ka avalikkusesse jõudma ja laiemalt levima. Kuigi linnavalitsus ei ole soovinud seda kunagi nimena kinnistada, on džinni teadupärast keeruline pudelisse tagasi pista. Igatahes, Süku ei ole tulevase südalinna kultuurikeskuse ametlik nimi. Parim nimi leitakse ilmselt avaliku nimekonkursiga pärast arhitektuurivõistlust.

Foto: Mana Kaasik
Foto: Mana Kaasik

Viimati muudetud 25.06.2023

Südalinna kultuurikeskuse meedikajastuste ülevaade

Siia lehele on kogutud meediakajastused aastaid kestnud avalikust diskussioonist südalinna kultuurikeskuse ehk Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone ehitamisest Tartu keskparki. Nimekiri ei ole kindlasti täielik, paljuski on puudu raadioeetris kõlanud kajastused. Linnavalitsuse pressiteateid südalinna kultuurikeskusest saab lugeda siit.

Viimati muudetud 19.03.2024