Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
11°
11°

Südalinna kultuurikeskus

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Südalinna kultuurikeskus
Räägi kaasa
Uuringud
KKK
Meediakajastused

Südalinna kultuurikeskus

Mis on südalinna kultuurikeskus?

Südalinna kultuurikeskuse keskse telje moodustavad riigile kuuluv Tartu Kunstimuuseum ja linna hallatav Tartu Linnaraamatukogu. Keskusest saab kõigile linnaelanikele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetne avalik ruum Tartu südames.

Südalinna kultuurikeskus:

  • Loob kaasaegsed tingimused Tartu Kunstimuuseumile, et eksponeerida kogudes peituvaid Eesti kunsti tippteoseid, mille väljapanekuks pole praegu sobivaid tingimusi, ning võõrustada maailmatasemel külalisnäitusi Lõuna-Eestis.
  • Loob kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused Tartu Linnaraamatukogule tuua kirjandus ja lugemine igale inimesele käeulatusse ning edendada huviharidust, elukestvat õpet ja seltsitegevust.
  • Suurendab märkimisväärselt kultuurist osasaajate hulka, sest meelitab kunstimuuseumisse hinnanguliselt 6-10 ning raamatukokku kaks korda rohkem külastajaid. 
  • Toob Tartusse rohkem sündmusi, sest multifunktsionaalses saalis saab korraldada kontserte, etendusi ja konverentse.
  • Toob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi hoone funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks.

Hoone välisilme ja täpne paiknemine selguvad rahvusvahelise arhitektuurivõistlusel, mis kuulutatakse välja 2022. aasta sügisel.

Kultuurikeskuse planeerimist juhib linnavarade osakond.

Vaata lühivideodest, mida ootavad südalinna kultuurikeskusest mitmed tuntud tartlased:

Kristiina Ehin
Sandra Vabarna
Marju Laurisin
Urmas Klaas

Riiklikult tähtis kultuuriehitis

Tartu linn esitas 30.  augustil 2020. aastal Riigikogu kultuurikomisjonile taotluse nimetada südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks, mis võiks ühe objektina saada riigilt rahalist tuge.

Riigikogu kultuurikomisjon tegi 2020. aasta 16. detsembril riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekute eelvaliku, kuhu jäid 11 ehitist, sh ka südalinna kultuurikeskus.

19. mail 2021 toimus Riigikogu täiskogus otsuse esimene lugemine ja 13. septembril 2021 eelnõu lõpphääletus, millega  kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida, kus esimesel kohal on Tartu südalinna kultuurikeskus. Lähemalt.

Loe lähemalt südalinna kultuurikeskuse kontseptsiooni kohta Riigikogule esitatud taotlusest

Asukoht Tartu kesklinna pargis

Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on hoone jaoks reserveeritud maa-ala Tartu kesklinna pargis (Uueturu-Küüni- Poe-Vabaduse pst vaheline ala), kus üldplaneeringu järgi peab säilima vähemalt pool, mis tuleb rekonstrueerida koos tulevase kultuurikeskusega terviklikuks avalikuks ruumiks. Eesmärk on säilitada võimalikult palju kõrghaljastust, suurendada pargiala ökoloogilist mitmekesisust ning rajada kliimaneutraalne hoone.

Kesklinna park on asukohaks valitud pikkade arutelude ja analüüside tulemusel ning on kinnitatud mitmes kehtestatud üldplaneeringus. Kesklinna parki ehitatav südalinna kultuurikeskus toob kultuuri ja kunstid tagasi linnasüdamesse, mis praegu on pigem ärihoonete päralt. Uus keskus ühendab tervikuks nii vanalinna ja uuema keskuse kui ka südalinna ja Emajõe. Selline sümbolehitis vajab enda ümber ka avalikku väliruumi ja nii saab arhitektuurivõistluse kaudu anda uue hingamise ka hoonet ümbritsevale pargialale ning tuua sinna senisest mitmekesisemat haljastust ja tegevusi. Kogu alast Küüni tänavast kuni Emajõeni saab mõnus aastaringne olemise koht, hoone ja park sulatatakse ühtseks tervikuks, kus kasvab rohkelt elurikkust.

Üldplaneeringu arutelud

Aktiivsed arutelud Tartu parkide hoonestamise küsimuses toimusid 2015.–2016. aastal Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise käigus. Parkide osas oli arvamusi palju ja erinevaid. Leiti nii seda, et tänaste parkide aladele lubatakse liiga palju uusi ehitisi, kui ka seda, et linn on ennesõjaaegse hoonestustihedusega võrreldes tagasihoidlik. Arutelu tulemusel korrigeeris linnavalitsus planeeringulahendust, otsustades jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise haljasala ning vähendada Holmi pargi võimalikku hoonestuse mahtu. Lähtudes aga linna poolt seatud strateegilistest suundadest tugevdada Tartu kui regiooni keskuse ja üleriigilise kultuurikandaja rolli ja selle tõttu tihendada kesklinna, otsustati jääda nii keskpargi kui ka Holmi pargi hoonestamise juurde. Valitud teed toetas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Pärast pikki vaidlusi kehtestas Tartu Linnavolikogu kesklinna üldplaneeringu 20. juunil 2016. Loe lähemalt linnavolikogu otsusest.

2017. aastal kinnitati Tartu linna üldplaneering 2030, kuhu juurde liideti varem koostatud kesklinna üldplaneering. Üldplaneeringuga saab tutvuda siin.

Järgmist üldplaneeringut hakati tegema 2018. aastal seoses haldusreformiga, mis liitis Tartu linnaga ka endise Tähtvere valla. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 7. oktoobril 2021. Loe lähemalt.

Kõigil kolmes planeeringus on ette nähtud keskpargi osaline hoonestamine, rajades sinna Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone.

Viimati muudetud 27.03.2022

Räägi kaasa südalinna kultuurikeskuse kavandamisel

Ideekorje

Kuigi südalinna kultuurikeskuse peamine funktsioon linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühise koduna on teada, on siiski veel palju võimalusi, mida uus keskus pakkuda võiks. Mõtle kaasa,  millest tunned puudust praegustes hoonetes ja mis teeks uue kultuurikeskuse eriliseks. Samuti oodatakse mõtteid, kuidas muuta hoonet ümbritsev väliruum kutsuvaks ja atraktiivseks.

Vastata saab siin veebivormil (WWW.TARTU.EE/IDEEKORJE) või Tartu Kunstimuuseumis ja Tartu Linnamuuseumis, kus mõlema maja teiselt korruselt leiab paberankeedid. Kokkuvõte parimatest ideedest lisatakse arhitektuurivõistluse lähteülesande juurde.

Vastuseid ootame kuni 30. aprillini 2022.

Koosloome töötoad

Tartu südalinna kultuurikeskuse ettevalmistuse käigus toimus aprillis 2022 kaks koosloome töötuba. Mõlemas toimusid aktiivsed arutelud, elav küsimuste voor ja inspireeriv mõttevahetus - huvi Tartu linna ühise ruumi paremaks kujundamise vastu on suur ja arvamusi kogunes palju.

11. aprillil 2022 Lodjakojas koosloome töötuba „Liikuvus ja parkimine“

Töötoas keskenduti liikuvusele ja parkimisele ja otsiti vastust küsimusele, millist linnasüdant aastal 2029 tahame. Soojenduseks tutvustas Tõnis Savi Liikuvusagentuuri koostatud südalinna kultuurikeskuse parkimisvajaduse analüüsi, Kristi Grišakov Tallinna tehnikaülikoolist Spin Uniti Tallinna parkimispoliitika arengusuundade analüüsi ja linnaarhitekt Tõnis Arjus Tartu linna suuremaid plaane.

Laudkondade arutelus toodi välja, et mõistlik oleks maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid parkimiskohti ja lähedal asuvaid parkimismaju ning südalinna peab kiiremas korras muutma jalakäijasõbralikumaks (alustades Riia-Turu ristmiku ümberehitusest ja kõvakattega pindade vähendamisest). Leiti, et kultuurikeskuse alune parkla suurendab südalinnas autode arvu, kuid siin peaks seda hoopis vähendama. Oldi nõus, et tänavatel olevaid parkimiskohti tuleb kindlasti vähendada, aga küsimuseks jäi, kas need peab ka kuskil asendama ja kui jah, siis kus on seda kõige mõistlikum teha. Sõidukite parkimise puhul on oluline eristada vajadust ja mugavust.

Vaata fotosid töötoast

25. aprillil 2022 Lodjakojas koosloome töötuba „Pargid ja elurikkus“

Töötoa teemaks oli pargid ja elurikkus ning põhiküsimuseks, kuidas loodus ja inimesed linna ning parki ära mahuksid nii, et üks ei tõrjuks teist. Alustuseks tutvustasid Aveliina Helm vastvalminud kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüsi, Merle Karro-Kalberg projekti „Kureeritud elurikkus“ põhimõtteid ja parkide kasutamise uurimisvõimalusi ning Anna-Liisa Unt vaatles Tartu linna roheruumi.

Laudkondades arutati, milline on hea park, mida inimesed pargis teha tahavad, millist loodust seal näha ja kogeda soovivad ning kuidas südalinna kultuurikeskuse projektiga elurikkust toetada. Kõlama jäi, et ootused uue kultuurikeskuse väliruumile ja maastikuarhitektuurile on suured, nii võiks seal näha ka vertikaal- ja katusehaljastust, integreerida park paremini jõeäärega, suurendada selle mitmerindelisust (põõsaid jm kõrgeid rohttaimi) ja vaheldusrikkust. Inimesed tahaksid pargis mõnusalt olla ja end vabalt tunda: lugeda selg vastu puud raamatuid, kõndida paljajalu murul, grillida ja piknikku pidada, välilugemissaali või joonistusklassi kasutada. Tartus peaks parke olema kõigile, aga kõik ei pea olema ühes pargis – nii jääbki arhitektuurivõistluse ülesandeks kõik hea ja vajalik ära mahutada, aga jätta piisaavalt ruumi iseolemiseks ja puutumatuks looduseks.

Vaata fotosid töötoast

Unistuste muuseum

See, milline uus muuseum nii seest kui väljast välja nägema hakkab, on veel vaba kõikvõimalikele ideedele. Tartu Kunstimuuseum kutsub kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Unistuste muuseum“. Parimatest töödest koostatakse muuseumisse näitus.

Täpsem info asub siin.

Facebooki üritus

Tuleviku raamatukogu

Tartu Linnaraamatukogu kuulutab raamatukogude aasta puhul välja raamatukoguteemalise omaloomingukonkursi Tartu linna ja maakonna koolide õpilastele. Kaastööd oodatakse muuhulgas ka teemal "Tuleviku raamatukogu", mis aitab ka südalinna kultuurikeskuse planeerimisel laste soove mõista ja arvesse võtta.

Täpsem info

Viimati muudetud 28.04.2022

Eeltöö südalinna kultuurikeskuse rajamiseks

Ettevalmistav uuring (2018)

 

Tartu linnavalitsuse tellimusel tegi HeiVäl Consulting kaks ettevalmistavat uuringut.

 

Parimate rahvusvaheliste kultuurikeskuste analüüs - osa 1

Parimate rahvusvaheliste kultuurikeskuste analüüs - osa 2

Intervjuud Tartu linna kultuurivaldkonna eestvedajatega

Ideekorje seminar (2018)

7. novembril 2018 toimus Tartu südalinna kultuurikeskuse ideekorje seminar, millest võttis osa kokku 27 Tartu kultuuriorganisatsiooni, -asutuse ja liikumise esindajat. Esindatud olid Tartu Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum. Tartu Linnavalitsus, Tartu Uus Teater, Voronja galerii, Tartu Linnamuuseum, SA Teaduskeskus AHHAA, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, SA Tartu Rahvaülikool, HeiVäl Consulting, Tartu Elektriteater, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Ülikool, Eesti Kunsti Akadeemia, Tartu Rahvaülikool, Tiigi Seltsimaja, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Lastekunstikool Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Tartu2024, Trükimuuseum, Tartu Linnavolikogu, Tartu Ülikooli muuseum, Teater Vanemuine ja Unistuste Agentuur OÜ.

Ideekorje seminari memo

Tartu linna saalide uuring (2019)

HeiVäl Consulting viis läbi  Tartu linna saalide uuringu.

Kultuuriüritusteks kasutatavate saalide analüüs Tartus

Majandusanalüüsid (2020)

Tartu südalinna kultuurikeskuse majandusliku toimetuleku hindamiseks koostati kaks teineteisest sõltumatut majandusanalüüsi.

Kahe analüüsi kokkuvõte ja järeldused

Civitta Eesti AS

BDA Consulting OÜ

 

Kontserdikorraldajate tagasiside (2021)

Südalinna kultuurikeskuse saalide visioonidokument (Music Estonia) kogub kokku kontserdikorraldajate kogemuse ja nägemuse Tartusse uute saalide rajamise osas – kas ja millist saali on vaja, milline saal leiaks võimalikult palju kasutust, kuidas tõmbaks saal ligi korraldajaid ning suudaks pakkuda mitmekülgselt programmi ja end hästi ära majandada.

Kontserdikorraldajate tagasiside

Südalinna kultuurikeskuse näitusepindade uuring (2021)

Südalinna kultuurikeskuse näitusepindade uuringuraporti (Maarin Ektermann, Hanna-Liis Kont, EKA) eesmärk on analüüsida linnagaleriide ja rahvusvahelistele nõuetele vastava täiendava näitusesaali vajalikkust, kaardistada Tartu ja Lõuna-Eesti (kunsti)näituste vajadused, võimalused ja arengusuunad. Raporti hinnangul uues kultuurikeskuses täiendavat näituseruumide vajadust ei ole.

Uuringu lühikokkuvõte
Uuringu täisversioon

 

Muinsuskaitse eritingimused (2021)

Südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused (Artes Terrae maastikuarhitektid) on aluseks ka rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele. Planeeringualal on ligi kolmandiku ulatuses Tartu vanalinna muinsuskaitseala ja enam kui poole ulatuses ehitismälestis Tartu linnakindlustus (linnamüüri, vallikraavi, muldkindlustuste ja kaitseehitiste säilmed).

Muinsuskaitse eritingimused

 

Parkimisvajaduse analüüs (2021)

Tartu südalinna kultuurikeskuse parkimisvajaduse analüüs (Liikuvusagentuur) annab soovitusi hoonega seotud parkimiskohtade arvu osas nii autodele kui jalgratastele lähtudes säästva liikuvuse poliitika eesmärkidest ja Põhjamaade analoogsetest näidetest.

 

Parkimisvajaduse analüüs

 


Toitlustusteenuste uuring (2022)

Südalinna kultuurikeskuse toitlustusteenuste uuring (Civitta 2022) analüüsib toitlustuse vajadusi ja võimalusi, et saada teada, mis kontseptsiooni järgi valida toitlustuspindade rentnikke ning kuidas toitlustus toetaks kultuurikeskuse toimimist, sh hoone kasutamisaja pikendamist.

Toitlustusteenuste uuring

Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs (2022)

Tartu kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs (Nordic Botanical 2022) annab ülevaate Keskpargi (ka Kaubahoovi pargi) ja sellega piirneva Vabaduse puiestee elurikkuse seisukorrast ning hindab Südalinna kultuurikeskuse rajamisel tekkivaid võimalikke mõjusid pargi erinevatele otstarvetele. Analüüs sõnastab ka printsiibid ja võtted, mida arhitektuurivõistluse tööd haljastuse osas peavad järgima, ning soovitused jõeäärse linnamaastiku kujundamiseks.

Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs


Koostamisel on järgmised uuringud: madalsüsinikehitus ja energiatõhususehindamine (Tallinna Tehnikaülikool), puitarhitektuuri uuring (Eesti Kunstiakadeemia puitarhitektuuri kompetentsikeskus), arheoloogilised eeluuringud (Muinsuskaitseamet) jm.

Ideekorje seminar 7. novembril 2018
Ideekorje seminar 7. novembril 2018

Viimati muudetud 21.04.2022

Korduma kippuvad küsimused

Miks on südalinna kultuurikeskust vaja?

Mille poolest on südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtis kultuuriehitis?

Südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist Eesti esimese suurema kultuuriehitisega, kus  on eesmärk tuua erinevad kultuurivaldkonnad ja nende sünergia ühe katuse alla kokku. Koostöö on aluseks kultuuriinnovatsioonile. Hoone annab võimaluse eksponeerida riigile kuuluva Tartu kunstimuuseumi hindamatuid kogusid ja võõrustada erinevate kultuurivaldkondade maailmatasemel tippe ka Lõuna-Eestis.  Kvaliteetse avaliku ruumi ja kaasaegsete võimaluste abil kasvab kordades kultuurist osasaajate arv.

Miks peavad linnaraamatukogu ja kunstimuuseum ühes hoones koos olema?

Kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu toomine ühe katuse alla on selle projekti kõige olulisem väärtus ja võimaldab sünergia tekkimist erinevate kultuurivaldkondade vahel. Nagu kaasaegne raamatukogu ei ole ainult raamatute laenutamise ruum, ei ole ka kaasaegne kunstimuuseum vaid rikkalik kunstikogu ja näitused. Mõlemad on lisaks kohtumispaigad, mis kutsuvad avastama, õppima, katsetama, suhtlema ja inspiratsiooni ammutama – selleks annab uus hoone koos jagatud ruumidega suurepärase võimaluse. Kunst ja kirjandus asuvad teineteisele nii lähedal, et ühte majja kokku tuues täiendavad ja toetavad need üksteist veel võimsamalt.

Miks on Tartule vaja veel ühte näitusepinda?

Südalinna kultuurikeskusesse ei tule uusi näitusepindasid, vaid praegused saavad avaramad ruumid. Tartu Kunstimuuseumi kogu on Eesti kultuuriloos kirjeldamatu väärtusega. Tänased tingimused viltuses majas ei võimalda seda kõike eksponeerida. Lisaks on palju näitusi, mida siin ei saa võõrustada, sest ruumid ei vasta nõuetele või mis lihtsalt ei mahu ära. Uued ruumid looksid ka Lõuna-Eestisse need tingimused, mis täna on vaid Tallinnas. Seega me ei räägi uuest näitusepinnast, vaid uusi võimalusi loovast arenguhüppest ehk parematest ruumidest. Näiteks Hollandis asuva u 120 000 elanikuga Leeuwardeni linna uues kunstimuuseumis korraldatud Escheri näitus tõi kokku üle riigi ja riigipiiride sadu tuhandeid inimesi, toetades seeläbi kogu linna ettevõtlust. Just sellistes mastaapides peaksime mõtlema ka Tartus.

Miks on Tartule vaja veel ühte saali juurde?

Kultuurikeskuse black-box ei dubleeri olemasolevaid saale, vaid loob uusi võimalusi. Uuringud näitavad, et Tartus on puudus suurematest nüüdisaegsetest saalidest ning see piirab mitmete ürituste korraldamist Tartus ja Lõuna-Eestis. Olemasolevad saalid on kas seotud konkreetse asutusega ja nende laiem kasutus on seetõttu piiratud (nt Vanemuise teater ja kontserdimaja), neis on keeruline eripalgelisi sündmusi korraldada, kuna need on algselt mõeldud muuks otstarbeks (nt kirikute saalid) või ei vasta kaasaegsetele nõuetele. Südalinna kultuurikeskuse saal peab olema universaalne ja sobima eri suurusega publikule ja erinevate ürituste korraldamiseks.  

Kõik planeeritav on ju ERMis olemas?

ERM on etnoloogilise suunaga kultuuriloomuuseum, mille uurimisvaldkonnad ja tegevused ei kattu ei Tartu Kunstimuuseumi ega Tartu Linnaraamatukoguga. ERMis on suurepärased ruumid ürituste ja teatavat laadi näituste jaoks, kuid see ei lahenda kuidagi linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi tänaseid ruumiprobleeme. Lisaks vajab kesklinn kvaliteetset avalikku ruumi (s.h siseruumide näol) ja südalinna kultuurikeskus pakub seda kvaliteedis, mida täna Tartus ei ole. Kõige rohkem külastatakse tulevases keskuses kindlasti raamatukogu ja selleks ERM-is täna võimalust pole. Tartu muuseumite külastuste statistika on kinnitanud, et ükski uus muuseum ei ole leidnud oma külastajaid olemasolevate arvelt, vaid kokkuvõttes on võitnud kõik.

Ma ei käi raamatukogus ega kunstimuuseumis, mis kasu mina sellest saan?

Südalinna kultuurikeskuses saab olema lisaks raamatutele ja kunstile väga palju erinevaid tegevusvõimalusi. See on demokraatlik avalik ruum igas vanuses inimestele. Kes lugeda või näitusi vaadata ei taha, saab olla mõnusas tarbimisvabas keskkonnas, kuhu kõik on oodatud.

Foto: Evelin Lumi
Foto: Evelin Lumi

Maksumus ja ajakava

Kui palju keskus maksma läheb ja kes selle kinni maksab?

Hetkel saame rääkida suurusjärkudest, mitte veel konkreetsetest summadest, sest täpne summa selgub ehitushanke korraldamise järel. Kui Tartu esitas 2020. aastal Riigikogule taotluse südalinna kultuurikeskuse nimetamiseks riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks, hinnati hoone maksumuseks 60 miljonit eurot, millest riigilt taotleti 40 miljonit eurot. Mõne aasta jooksul on aga ehitus- ja projekteerimishinnad teinud pöörase hüppe. (Näide ehitushindade muutumisest: Maarjamõisa lasteaia rekonstrueerimise maksumus 2019. aastal oli 958 €/m2. Meelespea lasteaia rekonstrueerimine 2021. aastal maksis aga juba 2429 €/m2. Tõus oli 2,5 korda.) Hinnatõus on universaalne ja puudutab kõiki üle maailma. Praegu (2022. aasta alguses) hinnatakse kultuurikeskuse kogumaksumuseks umbes 88,4 miljonit eurot, kuid seda, mis saab 2026. aastal, kui algab ehitus, ei oska praegu mitte ükski ekspert kindlalt öelda. Lõplik tõde selgub pärast seda, kui on kokku lepitud ruumiprogramm, korraldatud arhitektuurivõistlus, täpsustatud lahendust projekteerimise käigus ja seejärel korraldatud ehitushange.  

Nii suure hoone ehitamine läheb väga kalliks. Miks ei võiks ehitada kaks eraldi maja?

Kahe eraldi hoone ehitus läheb kallimaks kui ühe ehitus. Ühises hoones on võimalik jagada paljusid ruume – publiku alad, kohvik, garderoob, saal jpm, samuti hoida kokku tehniliste ja abiruumide arvelt.  Kaks eraldi hoonet tähendab, et mingid ruumid on topelt, samuti on vaja rohkem vedada kommunikatsioone. Kasvab ka hoone jalajälg, sest kütta on vaja suuremat pinda, soojustada suuremat välisperimeetrit ja ka ehitusalune pind (hoone, juurdepääsuteed jm välialad) on suurem.

Kas investeering südalinna kultuurikeskusesse tähendab, et koolide renoveerimise kava ja muud linna investeeringud lükkuvad edasi või jäävad tegemata?

Enamus südalinna kultuurikeskuse rajamise kuludest kaetakse Eesti Kultuurkapitali toetusest, kuid ka Tartu linnal on kanda oluline osa rahastusest. Kultuurikeskuse ehitamine ei ohusta kindlasti vajalikke investeeringuid ja seda jälgitakse eelarve planeerimisel hoolega.  

Millal südalinna kultuurikeskus valmis saab?  

Keskuse avamine on kavas 2029. aastal. Praeguste plaanide järgi kuulutab Tartu linn rahvusvahelise arhitektuurivõistluse välja 2022. aastal, alustab projekteerimist 2023. aastal, hakkab ehitama 2026. aastal ning avab hoone 2029. aastal.   

Miks lükkub kultuurikeskuse ehitus kaks aastat edasi?

Ajakava nihutas mitte Tartu tegevusetus, vaid algsest keerukamaks ja pikemaks kujunenud otsustamine riigi tasandil, mis on ka mõistetav, sest tegu on kultuurielus äärmiselt olulise teemaga. Riigikogus võttis riiklikult tähtsate kultuuriehitiste otsuse tegemine aega üle aasta. Lisaks järgnes sellele kultuurkapitali juhtkonna ja nõukogu vahetus, mis ei võimaldanud läbirääkimistega jätkata. Tartu linnavalitsus on jätkanud plaanitud kursil. Kohe pärast Riigikogu otsust, kui saime kindluse rahastuse osas, jätkusid kõik ettevalmistustegevused varem kavandatud ja taotluses lubatud ajakavas. Ettevalmistus hõlmab olulisi uuringuid ja analüüse, et kultuurikeskuse ehitus oleks põhjalikult läbi mõeldud.  

Miks kogu protsess nii palju aega võtab?

Kuna tegemist on väga olulise investeeringuga, siis on selge, et need otsused nõuavad igakülgset kaalumist ja lisateadmisi. Hea tulemuse annab põhjalik eeltöö ja läbimõeldud lähteülesanne Kõik hoone rajamisega seotud etapid võtavad omajagu aega: ruumiprogrammi koostamine koos mitmete eeluuringutega, arhitektuurivõistlus, detailplaneeringu koostamine, keskkonnamõjude hindamine, arheoloogilised kaevamised, projekteerimine, ehitamine ja sisustamine. 

Foto: Uku Peterson
Foto: Uku Peterson

Asukoht

Miks ehitatakse südalinna kultuurikeskus just kesklinna parki?  

Kesklinna park on asukohaks valitud pikkade arutelude ja analüüside tulemusel ning on kinnitatud mitmes kehtestatud üldplaneeringus. Kesklinna parki ehitatav südalinna kultuurikeskus toob kultuuri ja kunstid tagasi linnasüdamesse, mis praegu on pigem ärihoonete päralt. Uus keskus ühendab tervikuks nii vanalinna ja uuema keskuse kui ka südalinna ja Emajõe. Selline sümbolehitis vajab enda ümber ka avalikku väliruumi ja nii saab arhitektuurivõistluse kaudu anda uue hingamise ka hoonet ümbritsevale pargialale ning tuua sinna senisest mitmekesisemat haljastust ja tegevusi. Kogu alast Küüni tänavast kuni Emajõeni saab mõnus aastaringne olemise koht, hoone ja park sulatatakse ühtseks tervikuks, kus kasvab elurikkus. Lisaks kuulub see maa linnale ja maa ostmiseks ei ole vaja lisainvesteeringut.

Kui suure osa pargist võtab südalinna kultuurikeskus enda alla?  

Üldplaneering lubab ehitada hoone kuni poolele pargialale. Arhitektuurivõistluse tingimuste üheks oluliseks osaks on tänase haljasala roheväärtuse analüüs ning ettepanekud, kuidas hoone ja pargiala planeerimisel ökoloogilist mitmekesisust suurendada ja hoone jalajälge vähendada.

Kui palju puid pargis maha võetakse?

Eesmärk ei ole kõrghaljastust tingimata vähendada, vaid seda võimalikult palju säilitada ning luua terviklikum ja elurikkam park ning mitmekesine avalik ruum, mida inimesed soovivad ja saavad aktiivselt kasutada.

Tartu räägib rohepöördest ja kliimaeesmärkidest, aga samas valab pargi betooni täis. Kas see pole silmakirjalik?

Kindlasti ei ole see silmakirjalik. Park ei kao kuhugi, see kujundatakse vaid ümber ja paremaks, pidades silmas ka Tartu kliimaeesmärke. Tartu üks olulisemaid kliimaeesmärke on kesklinna tihendamine ja autostumise vähendamine. Kui me ehitame keskuse äärelinna, mida on tihti soovitatud, siis sunnime linlasi veelgi rohkem autodega liikuma. Tartu üks suuremaid süsiniku jalajälje kasvu põhjustajaid on järjest kasvav autostumine. Meeles tasub pidada ka seda, et see pargiala oli hoonestatud ka enne Teist maailmasõda.  

Miks ei ehitata südalinna kultuurikeskust Vabaduse puiesteele, Magistri tänava parkla kohale?

See ei mahu sinna. Kümme aastat tagasi seda prooviti ja tulemuseks oli läbi kukkunud arhitektuurivõistlus. Juba ainuüksi rahvusvahelistele nõuetele vastav  näitusesaal ning kõigile avatud raamatukogu lugemissaalid ning teenindusalad ei mahu sellele kinnistule ära. Suur osa tegevusest peaks endiselt jätkuma ajaloolistes hoonetes, mis ei ole selleks  rajatud ega vasta kaasaegsetele  vajadustele. Rääkimata sellest, et hoonesse ei mahuks seal saal ja muud lisaväärtust loovad ruumid, mis on oluline osa kultuurikeskuse terviklikust lahendusest.

Miks ei ehitata südalinna kultuurikeskust sadamateatri kvartalisse või Holmi parki (Atlantise juurde)?

Mõlemad asukohad on eramaad, millega omanikel on muud plaanid ja linnal ei ole võimalik sinna ehitada. Lisaks leiame, et parim asukoht on just südalinn, mis aitab siduda vanalinna ja uuema keskuse, linna ja jõe ühtseks tervikuks ja mis jääb inimeste liikumisteedele.  

Miks ei võiks südalinna kultuurikeskust ERMi kõrvale ehitada?

Aastate jooksul erinevaid asukohti kaaludes on lõpptulemusena jõutud ikka samale tulemusele: selleks, et olla parim raamatukogu ja parim muuseum tartlastele ja Tartu külalistele, peab uus hoone olema võimalikult linna südames. Kui need tartlastele olulised kultuuriasutused viia äärelinna, jäävadki kesklinna peamiselt vaid kaubandus- ja büroopinnad. Kesklinn on koht, kus kultuurikeskusesse satutakse ka juhuslikult ja nii kasvab kasutajate arv oluliselt.

Kas võib juhtuda, et südalinna kultuurikeskus ehitatakse Vabaduse puiestee kohale?

Seda ei võimalda Tartu linna kehtiv üldplaneering ega muinsuskaitse eritingimused. 

Foto: Kerly Ilves
Foto: Kerly Ilves

Välisilme ja suurus

Milline hakkab südalinna kultuurikeskus välja nägema?

Hoone välimus, suurus ja täpne paiknemine selguvad Tartu linna ja Eesti Arhitektide Liidu korraldataval rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel, mis kuulutatakse välja 2022. aastal ja tulemused selguvad 2023. aasta alguses.

Kas ka tartlased saavad hoone arhitektuuri osas kaasa rääkida?

Hoone arhitektuur selgub rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus, kus parima töö valib professionaalidest koosnev žürii.

Kas arhitektuurivõistluse töid tutvustatakse ka avalikkusele?

Kahtlemata on võimalik arhitektuurivõistluse töödega tutvuda, kuid otsuse teeb  žürii.  

Miks on vaja Tartusse jälle mingi betoonkolakas ehitada?

Kindlasti ei soovi me betoonkolakat. Eesmärk on ehitada parki sobituv kliimaneutraalne hoone, mis arvestab säästva ehituse eesmärkidega. Arhitektuurivõistluse üks suuri väljakutseid on väli- ja siseruumide kokku sidumine nii, et pargikasutus oleks rikkalik ja pakuks võimalusi kõigile. Linn ei tee allahindlust arhitektuurivõistluse ega ehituse kvaliteedilt, vaid tahab luua hoone, mis on eeskujuks nii ökoloogilisest kui ka ruumikasutuslikust küljest.

Miks see ehitis nii suur peab olema?

Hoone suurus lähtub eelkõige raamatukogu ja kunstimuuseumi ruumivajadustest. Tartu linnaraamatukogu on kõige suurem rahvaraamatukogu Eestis, Tartu kunstimuuseum on Kumu järel suuruselt teine kunstimuuseum, mis saab oma kogudest eksponeerida hetkel vaid väikest osa. Lisaks on hoonesse kavandatud veel mitmeotstarbeline saal erinevate ürituste korraldamiseks ning rendipinnad, mis aitavad hoonet üleval pidada ja annavad veelgi põhjusi, miks südalinna kultuurikeskusesse tulla (söögikohad, väärtfilmikino, ERR-i stuudio jms).  

Palju on räägitud sellest, et südalinna kultuurikeskus võiks olla väiksem. Kas see tuleb väiksem?

Südalinna kultuurikeskus tuleb just nii suur, et lahendada ära linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ruumiprobleemid ning võimaldaks toimida suurepärase kultuurikeskusena, kus erinevad kultuurivaldkonnad saavad ühiselt toimida ning kus on kvaliteetne tarbimisvaba avalik ruumi kõigile . Eesmärk on teha hoone, mis oleks nii suur kui vaja ja nii väike kui võimalik. Küll on analüüsid näidanud, et hoonesse ei ole vaja rajada täiendavaid galeriipindasid, kuna neid on Tartu linnas piisavalt. Samuti on analüüside põhjal vajadus parkimiskohtade järele väiksem kui algselt kavandati. 

Foto: Evelin Lumi
Foto: Evelin Lumi

Ümbritsev ala

Kas mänguväljak jääb alles?  

Mänguväljak jääb kahtlemata alles ja tulevases pargist leiab veel rohkem tegutsemisvõimalusi iga eagrupp. Lisaks pargialale kujuneb külalislahke avalik ruum ka südalinna kultuurikeskusest, kuhu kõik on igas vanuses ja igal aastaajal oodatud – kas kultuurist osa saama, seda looma, omavahel suhtlema, mängima või niisama olema.

Kas Vabaduse puiestee jääb samasuguseks?  

Vabaduse puiestee kindlasti muutub tulevikus. Neli sõidurada võisid sobida ammuste paraadide korraldamiseks, kuid praegune kesklinn seab eeliskohale jalakäijatele mugava liikumisruumi ja kõigile mõnusa olemiskoha. Seega vähendatakse Vabaduse puiesteel sõiduradade arvu ja parkimiskohti ning lisatakse rattateed.

Kas Vabaduse puiestee pannakse tulevikus autodele kinni?

Autodele mõeldud osa muutub kitsamaks, kuid hetkel ei ole seda plaanis täielikult autodele sulgeda. Täpsema lahenduse annab arhitektuurivõistlus, mis pakub lahenduse kogu sellele piirkonnale Küüni tänavast kuni Emajõeni.  

Kas Kauba tänav markeeritakse või ehitatakse välja nagu on soovitatud?

Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele on arhitektidel mõlemad võimalused: kas Kauba tänav kunagises asukohas taastada või markeerida see selgelt ja arusaadavalt hoone sees.

Kas alale tehakse ka detailplaneering?

Jah, detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega algatatakse 2022. aasta kevadel. Detailplaneeringu aluseks on rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutöö. Detailplaneeringu erinevates etappides toimuvad ka avalikud arutelud, tegu on avaliku ja kõigile avatud protsessiga.  

Mis siis saab, kui arheoloogilistel väljakaevamistel leitakse midagi väärtuslikku? Kas siis ei saagi ehitada?

Asjatundjate hinnangu järgi ei ole see tõenäoline. Samas on ajakavas jäetud piisavalt aega sellega tegelemiseks, kui tõesti tulevad päevavalgele ootamatud leiud, mis vajavad põhjalikumat dokumenteerimist. 

Foto: Tõnis Arjus
Foto: Tõnis Arjus

Lisafunktsioonid hoones

Kas kultuurikeskusesse tuleb ka parkimismaja?  

Kultuurikeskus vajab kindlasti juurdepääsu erinevate sõidukitega (autod, kaubikud, bussid, taksod) ja parkimiskohti invasõidukitele, jalgratastele, lapsevankritele. Parkimisvajaduse osas käivad analüüsid, kas ja kui suurt maa-alust parklat hoone vajab. Südalinna kultuurikeskus jääb paljude inimeste igapäevasele teele ja siia saab mugavalt tulla kas jalgsi, ratta või ühistranspordiga ning selle kõigega tuleb keskust kavandades ka arvestada.  

Kas südalinna kultuurikeskusesse tulevad ka söögikohad? Millised ja kui palju?

Kahtlemata tulevad ka söögikohad, täpsem lahendus selgub arhitektuurivõistlusega.  

Millised rendipinnad hoonesse veel tulevad?

See ei ole praegu veel täpselt teada, kuid eesmärk on leida hoonesse sellised rentnikud, kes sobituvad kultuurikeskuse põhifunktsioonidega, nt kunsti- või raamatupood, väärtfilmikino, multimeediateenused vmt. Rendipindade hulka kuuluvad ka toitlustus ja keskusesse planeeritav ERR-i stuudio.

Milleks südalinna kultuurikeskusesse rendipinnad, see ei ole ju omavalitsuse ülesanne? Kas nii võib sellest ostukeskus tulla?

Rendipinnad toetavad hoone põhifunktsioone, lisavad veelgi põhjusi, miks sinna tulla. Samuti aitab renditulu hoonet üleval pidada. Mitte mingil juhul ei tule hoonesse järjekordne ostukeskus, aga väikesed poed kunsti ja raamatute jaoks võiksid seal olla küll. 

Foto: Mana Kaasik
Foto: Mana Kaasik

Kaasamine ja muud küsimused

Kas linlased saavad ka kaasa rääkida?

Jah, kavas on ideekorje ja mitmed arutelud. Südalinna kultuurikeskuse ümber on toimunud juba väga pikalt aktiivne debatt, kuid peamiselt on räägitud hoone asukohast. Vähem on räägitud kultuurikeskuse sisust. Seetõttu keskenduvad ideekorje ja avalikud arutelud nii hoone kui ka pargiala funktsioonidele ja linlaste unistuste kaardistamisele. Ideekorje tulemused leiavad erinevate uuringute ja analüüside kõrval oma koha rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tingimustes. Ühiselt saame leida parima sisu uuele kogukonna- ja kultuurikeskusele.

Miks ei ole linnarahvast seni kaasatud?

Seni on toimunud arutelud peamiselt südalinna kultuurikeskuse asukoha üle ja need on toimunud nii kesklinna üldplaneeringu (2015–2016) kui ka linna üldplaneeringute koostamise käigus (viimane 2020–2021). Diskussioonid on olnud avalikud ja väga aktiivsed, kõigil linlastel on võimalus olnud neist osa võtta. Nüüd, kui hoone asukoha ja rahastuse osas on selgus käes, jätkame avalikku protsessi ja linnarahva kaasamist.  

Miks linlaste arvamust ei ole arvestatud asukohta valides?

Raamatukogu ja kunstimuuseumi uue hoone asukoha üle on toimunud aktiivsed debatid mitme üldplaneeringu koostamise ajal. Praeguse asukoha osas on kõlanud on väga palju poolt- ja vastuhääli. Paljudel juhtudel on asenduseks pakutud asukohti, mis ei kuulu linnale ja kuhu kultuurikeskust rajada ei saa. Kõiki asjaolusid kaaludes on jõutud tulemusele: selleks et olla parim raamatukogu ja parim muuseum tartlastele ja Tartu külalistele, peab uus hoone olema südalinnas. Otsuse teeb keeruliseks see, et peab korraga arvestama väga paljusid erinevaid tegureid (maaomand, ligipääsetavus, vaba maa suurus, linna strateegilised arengusuunad jms) ning kaaluma nii plusse kui ka miinuseid.  

Milliseid uuringuid on kultuurikeskuse rajamiseks tehtud?

Valminud on järgmised uuringud: parkimisvajaduste uuring (Liikuvusagentuur), muinsuskaitse eritingimused (ArtesTerrae), südalinna kultuurikeskuse näitusepindade uuringuraport (Maarin Ektermann, Hanna-Liis Kont, Eesti Kunstiakadeemia), kontserdikorraldajate tagasiside (LiveMusicEstonia), kultuuriüritusteks kasutatavate saalide analüüs (HeilVälConsulting),  südalinna kultuurikeskuse ärimudel ja tasuvusanalüüs (BDA Consulting ja Civitta), puittaimestiku hinnang (Sulev Järve Puudehooldus), geodeetiline mõõdistus(Raxoest) ja fotogrammeetria. Valmimisjärgus uuringud: Tartu kesklinna pargi roheuuring (NordicBotanical, Tartu Ülikool), toitlustusteenuste võimaluste ja vajaduste uuring (Civitta), madalsüsinikehitus ja energiatõhususehindamine (Tallinna Tehnikaülikool), puitarhitektuuri uuring (Eesti Kunstiakadeemia puitarhitektuuri kompetentsikeskus), arheoloogilised eeluuringud (Muinsuskaitseamet). Osad uuringud on juba leitavad südalinna kultuurikeskuse kodulehel, ülejäänud lisanduvad sinna vastavalt valmimisele.

Kes hoonet haldama hakkab?

Kavas on moodustada sihtasutus, kes tegeleb nii hoone tehniline haldusküsimuste kui sisuline kureerimine (ürituste korraldamine, ruumide üürimine, riigisisene ja rahvusvaheline turundus).

 On räägitud, et raamatukogu hoidla jääb vanasse majja, kas see on nii?

Algselt oli see üks võimalus, kuid täpsemalt analüüsides  leiti, et eraldi raamatuhoidla jaoks ei ole vajadust. Hoidla tuleb kultuurikeskusesse, aga suur osa raamatuid läheb avariiulitele.  

Kus hakatakse hoidma kunstimuuseumi kunstikogu?

Kunstikogu on praegu Raadil ERM-i hoidlates ning jääb sinna ka edaspidi. Tulevikus on riigil kavas ehitada Lõuna-Eesti muuseumite pärandihoidla, kus leiab koha ka Tartu kunstimuuseumi kunstikogu.

Kust tuleb nimi Süku?

Süku on lühend nimetusest dalinna KUltuurikeskus. See sündis suupärase variandina inimestel, kes projektiga iga päev töötavad. Alates 2020. aasta kevadest hakkas see tasapisi ka avalikkusesse jõudma ja laiemalt levima. Kuigi linnavalitsus pole tahtnud seda kunagi nimena kinnistada, on džinni teadupärast keeruline pudelisse tagasi pista. Igatahes, Süku ei ole tulevase südalinna kultuurikeskuse ametlik nimi. Parim nimi leitakse ilmselt avaliku nimekonkursiga pärast arhitektuurivõistlust.

Foto: Mana Kaasik
Foto: Mana Kaasik

Viimati muudetud 27.03.2022

Südalinna kultuurikeskuse meedikajastuste ülevaade

Siia lehele on kogutud meediakajastused aastaid kestnud avalikust diskussioonist südalinna kultuurikeskuse ehk Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone ehitamisest Tartu keskparki. Nimekiri ei ole kindlasti täielik, paljuski on puudu raadioeetris kõlanud kajastused. Linnavalitsuse pressiteateid südalinna kultuurikeskusest saab lugeda siit.

Viimati muudetud 30.03.2022