Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Südalinna kultuurikeskus

Linnavarade osakond
Küüni 1 Tartu 51004
736 1292
 

Südalinna kultuurikeskus

Mis on südalinna kultuurikeskus?

Südalinna kultuurikeskuse keskse telje moodustavad riigile kuuluv Tartu Kunstimuuseum ja linna hallatav Tartu Linnaraamatukogu. Keskusest saab kõigile linnaelanikele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetne avalik ruum Tartu südames.

Südalinna kultuurikeskus:

  • Loob kaasaegsed tingimused Tartu Kunstimuuseumile, et eksponeerida kogudes peituvaid Eesti kunsti tippteoseid, mille väljapanekuks pole praegu sobivaid tingimusi, ning võõrustada maailmatasemel külalisnäitusi Lõuna-Eestis.
  • Loob kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused Tartu Linnaraamatukogule tuua kirjandus ja lugemine igale inimesele käeulatusse ning edendada huviharidust, elukestvat õpet ja seltsitegevust.
  • Suurendab märkimisväärselt kultuurist osasaajate hulka, sest meelitab kunstimuuseumisse hinnanguliselt 6-10 ning raamatukokku kaks korda rohkem külastajaid. 
  • Toob Tartusse rohkem sündmusi, sest kuni 500 istekohaga multifunktsionaalses saalis saab korraldada kontserte, etendusi ja konverentse.
  • Toob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi hoone funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks.

Tartu linn esitas 30.  augustil 2020. aastal Riigikogu kultuurikomisjonile taotluse nimetada südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks, mis võiks ühe objektina saada riigilt rahalist tuge. Riigikogu kultuurikomisjon tegi 2020. aasta 16. detsembril riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekute eelvaliku, kuhu jäid 11 ehitist, sh ka südalinna kultuurikeskus. 19. mail 2021 toimus Riigikogu täiskogus otsuse esimene lugemine ja 13. septembril 2021 eelnõu lõpphääletus, millega  kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida, kus esimesel kohal on Tartu südalinna kultuurikeskus. Lähemalt.

Loe lähemalt südalinna kultuurikeskuse kontseptsiooni kohta Riigikogule esitatud taotlusest

Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on hoone jaoks reserveeritud maa-ala Tartu keskpargis, kus hoone kasutaks maksimaalselt 1/3 pargialast, ülejäänud osa säiliks pargina. Kliimaneutraalne puitmaterjalidest ehitatud hoone välisilme ja täpne paiknemine selguvad rahvusvahelise arhitektuurikonkursi käigus. Eesmärk on jõuda südalinna kultuurikeskuse arhitektuurikonkursi korraldamiseni 2022. aasta esimeses pooles.

Kultuurikeskuse planeerimist juhib linnavarade osakond.

Klõpsa suuremaks
Klõpsa suuremaks

Eeltöö südalinna kultuurikeskuse rajamiseks

Ettevalmistav uuring

 

Tartu linnavalitsuse tellimusel tegi HeiVäl Consulting kaks ettevalmistavat uuringut. Intervjuud ja uuring tehti 2018. aastal.

 

Parimate rahvusvaheliste kultuurikeskuste analüüs - osa 1

Parimate rahvusvaheliste kultuurikeskuste analüüs - osa 2

Intervjuud Tartu linna kultuurivaldkonna eestvedajatega

Ideekorje seminar

7. novembril 2018 toimus Tartu südalinna kultuurikeskuse ideekorje seminar, millest võttis osa kokku 27 Tartu kultuuriorganisatsiooni, -asutuse ja liikumise esindajat. Esindatud olid Tartu Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum. Tartu Linnavalitsus, Tartu Uus Teater, Voronja galerii, Tartu Linnamuuseum, SA Teaduskeskus AHHAA, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, SA Tartu Rahvaülikool, HeiVäl Consulting, Tartu Elektriteater, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Ülikool, Eesti Kunsti Akadeemia, Tartu Rahvaülikool, Tiigi Seltsimaja, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Lastekunstikool Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Tartu2024, Trükimuuseum, Tartu Linnavolikogu, Tartu Ülikooli muuseum, Teater Vanemuine ja Unistuste Agentuur OÜ.

Ideekorje seminari memo

Tartu linna saalide uuring

2019. aasta jaanuaris valmis HeiVäl Consulting poolt läbi viidud Tartu linna saalide uuring.

Kultuuriüritusteks kasutatavate saalide analüüs Tartus

Majandusanalüüsid

Tartu südalinna kultuurikeskuse majandusliku toimetuleku hindamiseks on koostatud kaks teineteisest sõltumatut majandusanalüüsi.

Kahe analüüsi kokkuvõte ja järeldused

Civitta Eesti AS

BDA Consulting OÜ

Ideekorje seminar
Ideekorje seminar

Keskpark Tartu linna üldplaneeringus

Aktiivsed arutelud Tartu parkide hoonestamise küsimuses toimusid 2015.–2016. aastal Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise käigus. Parkide osas oli arvamusi palju ja erinevaid. Leiti nii seda, et tänaste parkide aladele lubatakse liiga palju uusi ehitisi, kui ka seda, et linn on ennesõjaaegse hoonestustihedusega võrreldes tagasihoidlik. Arutelu tulemusel korrigeeris linnavalitsus planeeringulahendust, otsustades jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise haljasala ning vähendada Holmi pargi võimalikku hoonestuse mahtu. Lähtudes aga linna poolt seatud strateegilistest suundadest tugevdada Tartu kui regiooni keskuse ja üleriigilise kultuurikandaja rolli ja selle tõttu tihendada kesklinna, otsustati jääda nii keskpargi kui ka Holmi pargi hoonestamise juurde. Valitud teed toetas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Pärast pikki vaidlusi kehtestas Tartu Linnavolikogu kesklinna üldplaneeringu 20. juunil 2016. Loe lähemalt linnavolikogu otsusest.

2017. aastal kinnitati Tartu linna üldplaneering 2030, kuhu juurde liideti varem koostatud kesklinna üldplaneering. Üldplaneeringuga saab tutvuda siin.

Mõlemas planeeringus on ette nähtud keskpargi osaline hoonestamine, rajades sinna Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone.

Keskpargi (Uueturu-Küüni- Poe-Vabaduse pst vaheline ala) pindala on 21 400 m2. Sellest tohib üldplaneeringu järgi hoonestada mitte rohkem kui 8840 m2. Seega säilib üldplaneeringu järgi pargist üle poole. Planeeritaval rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel selgub hoone välisilme ja täpne paiknemine. Eesmärk on säilitada võimalikult palju kõrghaljastust, suurendada pargiala ökoloogilist mitmekesisust ning rajada kliimaneutraalne hoone.

Üldplaneeringu väljapanek Poe tänaval
Üldplaneeringu väljapanek Poe tänaval

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

On täiesti loomulik, et kui kui Tartu linna tuiksoonele midagi rajama hakata, tekitab see hulgaliselt küsimusi. Mõnedele neist küsimustest pole täna veel vastuseid ja peame need ühiselt alles leidma. Mõned küsimused, mis ikka ja jälle üles kerkivad, on tegelikult korduvalt läbi arutatud.

Näiteks need:

Miks ehitatakse südalinna kultuurikeskus just kesklinna parki?

Kesklinna park linna tuiksoonel on asukohaks valitud pikkade arutelude ja analüüside tulemusel. Kesklinna parki ehitatav südalinna kultuurikeskus toob kultuuri ja kunstid tagasi linnasüdamesse, mis praegu on pigem ärihoonete päralt. Uus keskus ühendab tervikuks nii vanalinna ja uuema keskuse kui ka südalinna ja Emajõe. Selline sümbolehitis vajab enda ümber ka avalikku väliruumi ja nii saab arhitektuurikonkursi kaudu anda uue hingamise ka hoonet ümbritsevale pargialale ning tuua sinna senisest mitmekesisemat haljastust ja tegevusi. Kogu alast Küüni tänavast kuni Emajõeni saab mõnus aastaringne olemise koht, hoone ja park sulatatakse ühtseks tervikuks, ümber mõtestatakse kogu avalik ruum kuni Emajõeni.

Kui suure osa pargist võtab südalinna kultuurikeskus enda alla?

Üldplaneering lubab ehitada hoone kuni poolele pargialale. Arhitektuurivõistluse tingimused pööravad pargi ja elurikkuse teemale suurt tähelepanu – võistlustingimuste üheks oluliseks osaks on tänase haljasala roheväärtuse analüüs ning ettepanekud, kuidas hoone ja pargiala planeerimisel ökoloogilist mitmekesisust suurendada.

Milline hakkab südalinna kultuurikeskus välja nägema?

Hoone välimus, suurus ja täpne paiknemine selguvad Tartu linna ja Arhitektide Liidu korraldataval rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel, mis kuulutatakse välja 2022. aastal. Eesmärgiks on ehitada kliimaneutraalne hoone, kus arvestatakse säästva ehituse eesmärkidega.  Arhitektuurivõistlusele eelneb hulgaliselt analüüse ja uuringuid, et saada parim lahendus nii arhitektuuri kui ka funktsionaalsuse poolest.

Miks on keskusesse vaja parkimismaja?

Hoone keskne asukoht Tartu kesklinnas tagab selle, et suurem osa külastajaid saab tulla kas jalgsi, ratta või ühistranspordiga ning selle kõigega tuleb keskust kavandades ka arvestada. Samas on see tõmbekeskuseks nii Lõuna-Eesti elanikele kui ka linna külalistele, mistõttu on oluline ka parkimisvõimaluste olemasolu. Tartu linn on võtnud eesmärgiks kesklinna tänavatel mugavate võimaluste loomise jalakäijatele ja ratturitele, mis tähendab ühtlasi parkimiskohtade hulga vähenemist kesklinna tänavatel. Üha enam läheb parkimiskoormus hoonete alustesse parkimismajadesse. Töös on uuring, kus analüüsitakse parkimiskohtade vajadust kavandatavas keskuses, sealjuures invakohtade ja jalgratta parkimiskohtade nõudlust. Uuringu tulemused aitavad planeerida parkla suurust.

Millal südalinna kultuurikeskus valmis saab?

Edasised sammud keskuse planeerimisel ja hoone valmimisel sõltuvad paljuski rahastamise ajakavast. Need läbirääkimised Eesti Kultuurkapitaliga seisavad alles ees. Praeguste plaanide järgi loodab Tartu linn südalinna kultuurikeskuse valmis saada 2028. aastal. Ehitus peaks seejuures algama hiljemalt 2026. aastal.

Kas Vabaduse puiestee jääb samasuguseks?

Vabaduse puiestee kindlasti tulevikus muutub. Neli sõidurada võisid olla vajalikud ammuste paraadide korraldamiseks, kuid praegune kesklinna liiklusskeem seda enam ei toeta. Arhitektuurivõistlusega soovitakse leida hea ruumiline lahendus kogu alale alates Küüni tänavast kuni Emajõeni, sealhulgas ka Vabaduse puiesteele. Kindlasti muutub Vabaduse puiestee tulevikus võimalusterohkemaks.

Kas mänguväljak jääb alles?

Mänguväljak jääb kindlasti alles ja veelgi enam – tulevases pargist leiab veel rohkem tegutsemisvõimalusi iga eagrupp. Lisaks pargialale kujuneb külalislahke ja läbimõeldud avalik ruum ka südalinna kultuurikeskusest, kuhu kõik on igal aastaajal oodatud – kas kultuurist osa saama, seda looma, omavahel suhtlema või niisama olema.

Kas linlased saavad ka kaasa rääkida?

Südalinna kultuurikeskuse ümber on toimunud juba väga aktiivne debatt, kuid peamiselt on räägitud hoone asukohast. Vähem on räägitud kultuurikeskuse sisust. Muidugi on teada hoone põhilised funktsioonid raamatukogu ja kunstimuuseumina, aga võimalusi, mida uudne kontseptsioon pakkuda võiks, on veel väga palju. Seetõttu on tulemas ka ideekorje nii hoone kui ka pargiala funktsioonide osas. Ideekorje tulemused leiavad erinevate uuringute ja analüüside kõrval oma koha rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tingimustes. Vaid koos linlastega tekib parim nägemus sellele kogukonna- ja kultuurikeskusele.

Kust tuleb nimi Süku?

Süku on lühend nimetusest dalinna KUltuurikeskus. See sündis suupärase variandina inimestel, kes projektiga iga päev töötavad. Alates 2020. aasta kevadest hakkas see tasapisi ka avalikkusesse jõudma ja laiemalt levima. Kuigi linnavalitsus pole tahtnud seda kunagi nimena kinnistada, on džinni teadupärast keeruline pudelisse tagasi pista. Igatahes, Süku ei ole tulevase südalinna kultuurikeskuse ametlik nimi. Parim nimi leitakse kas arhitektuurikonkursi käigus või avaliku nimekonkursiga pärast seda.

 

Meediakajastused

Kokku on kogutud meediakajastused aastaid kestnud avalikust diskussioonist, kus kõne all südalinna kultuurikeskuse ehk Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone ehitamine Tartu keskparki.  Meediakajastuste loetelu.

Viimati muudetud 16.09.2021