Tartu linna puudutavate uurimistööde registri arhiiv

Tartu ja tartlased 2018

Linnaelanike küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2008 ja 2013 toimunud küsitluste tulemustega.

Tartu linna ettevõtluskeskkonna arendamine

Tartu linna ja lähiomavalitsuste ettevõtluskeskkonna analüüs ja ettepanekud selle parendamiseks

Implementation Plan of Technology Tranfer in Biotechnology

Biotehnoloogia valdkonna rakenduskava

Tartu Filmikeskuse rajamise uuring

Uuring kaardistab Tartusse filmistuudio rajamise esmaseid eeldusi, võimalikku profiili, rahastamisallikaid ja eeldatavat turgu

Tartu linna ja lähiümbruse töökohtade uuring

Uuring annab ülevaate Tartu linna ja lähiümbruse tööandjatest ja töökohtadest.

Eesti tööriistatootjate klastri eelprojekt
(Tööriistatootmise klastri arendus ja juhtimise toimivus)

Tartu LV-ga koostöös ja kaasrahastamisel toimunud projekti aruanne, kus käsitletakse tööriistatootmise klastri arendust ja juhtimise toimivust.

Eesti tööriistatootjate klastri eelprojekt
(Partnerite ja nende ühishuvide kaardistamine)

Tartu LV-ga koostöös ja kaasrahastamisel valminud uuringute tulemusel kaardistati tööriistatootjate tehnoloogilised võimalused ja loodi ühishuvidest lähtuv visioon. Uuringu tulemusena valmis kaks tööd. Esimeses on kaardistatud partnerid ja nende ühishuvid.

Tartu regionaalse seemnekapitali fondi potentsiaalsete investeerimispakkumiste maht järgneva 5 aasta jooksul

Uuringu eesmärgiks oli hinnata nõudluse mahtu Tartu linna poolt loodavale seemnekapitali fondile 5. aasta perspektiivis.\nKokkuvõttes on ainuüksi intervjueeritud ettevõtjate ning teadlaste seas 15 isikut, kellel on seemnekapitali investeeringut vajavad projektid. Lähtudes intervjueeritute minimaalse investeeringu soovidest oleks fondile esitatavate taotluste maht üle 16 miljoni krooni. Tagamaks fondi jätkusuutlikkust, tuleks saavutada 6-10 uue teadmistemahuka firma loomine aastas. Taoline juurdekasv võiks viia 14-20 taotluseni aastas ning taotluste rahaline maht võiks hinnanguliselt jääda 12-16 miljoni krooni vahemikku.\nOluliste aspektidena tõstatusid uuringu teostamisel järgmised küsimused:\nMis on fondi eesmärk? – lihtsalt uudsete projektide rahastamise puhul ei erineta palju EAS-ist, pankadest või erainvestoritest.\nKuidas tagada fondi juhtimise kvaliteet?\nKuidas tagada investeeringule lisandväärtus? – mitmed intervjueeritud leidsid, et lisaks rahale on vaja ligipääsu võrgustikele ning kogemust tehnoloogiamahukate ettevõtete rahvusvahelisele turule viimisel. Samuti oleks fondil lisandväärtus, kui suudetaks pikaajalise tegevusprogrammi abil kaasa aidata rohkema arvu teadmismahukate ettevõtete loomisele (nõudluse mõjutamine).\nKuidas tagada jätkufinantseerimine? Fondi lisandväärtus võiks seisneda suutlikkuses tagada jätkufinantseerimine (pakkumise mõjutamine).\nTagamaks investeeringute võimendamine, tuleks teha koostööd Arengufondi ja/või erainvestoritega. Biotehnoloogia puhul hinnata mõne Skandinaavia biotehnoloogia investeerimisfondi harukontori avamist Tartus.\nKui fondi eesmärk on kasvatada globaalse haardega ettevõtteid, tuleks investeerida ühte projekti mitmeid miljoneid eurosid, mis ei ole kooskõlas fondi planeeritavate mahtudega.\nFondi haldamise ning juhtimise kulud (sh. projektide hindamine) võivad ulatuda miljonitesse kroonidesse aastas. Näiteks kui ühe äriprojekti hindamiseks ekspertide poolt kulub 50-100 000 krooni, oleks ainuüksi 15 käesoleva uurimuse käigus leitud seemnekapitali vajava projekti hindamise kulu 750 000- 1 500 000 krooni.\nKas ollakse valmis kandma nö. õpikulu? Tõenäoliselt ei õnnestu esimese korraga saada paika parimaid reegleid ning tugistruktuure, mis toetaksid piisavalt investeeringu nõudlust ja pakkumist Tartu linna soovitud tasemel ning kvaliteediga.\nFondi finantsskeemi loomisel tuleks eristada suurema ja väiksema kapitalimahukusega projekte.\nJärgnevalt on toodud mõningad ettepanekud nimetatud kahte tüüpi projektide rahastuse skeemide loomiseks.\nVäiksema kapitalimahukusega projektidel puuduvad ambitsioonid saada riskikapitalistidelt jätkufinantseerimist või planeeritakse ettevõtte orgaanilist arendamist. Taoliste projektide puhul võib kaaluda (omakapitali)laenu intressiga 8-12% ja mahus kuni 1,5 miljonit krooni. Rahastus võimaldaks algatada uusi ettevõtteid ning toetada ettevõtluskeskkonna arengut. Rahastuse instrumendi väljatöötamine võiks toimuda koostöös pankade ja Kredexiga ning dialoogis Tartu regiooni ettevõtjatega.\nSuurema kapitalimahukusega projektid vajavad kindlasti jätkufinantseerimist riskikapitalistidelt. Selliste projektide puhul on oluline, et TSK fond suudaks kaasa lüüa nn. parimate Tartust välja kasvavate riskikapitalistidele atraktiivsete projektide rahastamisel. See omakorda tähendab, et fondi juhtimisse kaasatakse tugevad kompetentsed spetsialistid, kes suudavad läbi rääkida erainvestorite ja riskikapitalistidega ning luua lisaväärtust eelseemne faasis, st. erainvestorid tunnustavad projekti ülestöötamist ja väärtuse kasvu.\nKuigi suurema kapitalimahukusega projektides osalemine nõuab suuremat kompetentsi ja investeeringuid, suurendab neisse projektidesse panustamine tõenäosust jõuda rahvusvahelise edulooni. Samas võib suuremate projektide puhul osutuda konverteeritav laen ka probleemseks instrumendiks, kuna riskikapitalistid ei pruugi soovida taolise skeemi alusel rahastatud ettevõttesse investeerida. Seetõttu võib olla vajadus „puhta omakapitali investeeringu“ instrumendi järele.\nAspektid, mida tuleks kaaluda suurema kapitalimahukusega projektide finantseerimise skeemide loomisel, on järgmised:\nTuleks hinnata võimalust anda fondijuhtimine erafirma kätte, kes saab osaleda kapitalijaotusskeemis-viimane võimaldaks professionaalide kaasamist;\nTõenäoliselt tuleks professionaalide kaasamisel arvestada minimaalselt 1,5 miljoni krooni fondijuhtimiskuludega aastas;\nOsalemaks kiire väärtuse kasvu faasides ja säilitamaks arvestatav osalus kuni investorite väljumiseni (aktsiaturule minek vms.), tuleb olla valmis investeerima kuni 300 000-500 000 eurot;\nFondikapitali struktureerimine tuleb läbi arutada Arengufondi ja erainvestoritega.

Tartu turismiuuring 2005

Tartu talvekülastajate uuring

Implementation Plan of Technology Tranfer in Biotechnology

Biotehnoloogia valdkonna rakenduskava

Tartu linna õpilaste jalgratta kasutamine ja ohtlikud kohad liikluses

Tartu koolide õpilaste küsitluse tulemused jalgratta kasutamise kohta. Välja on toodud ka õpilaste arvates rattasõiduks ohtlikud kohad Tartu linnas.

Indikaator A.4. Juurdepääs kohalikele põhiteenustele.

Käesolevas uurimistöös on analüüsitud üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika alusel välja töötatud indikaatori A.4 põhjal tartlaste juurdepääsu kohalikele põhiteenustele. Juurdepääs põhiteenustele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nAnalüüsiti esmatasandi arstiabi, üldhariduskoolide ja lasteaedade, toidukaupluste, ühistransporditeenuse, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide ning väli-tervisesportimise paikade asukohti Tartu linnaruumis.

Nooruse 9 gümnaasiumihoone ühendused kergliiklusteedega.
Liikluskorralduse eskiislahendus.

Töös tuuakse välja ettepanekud kõnniteede ja kergliiklusteede rajamiseks Nooruse 9 gümnaasiumist Riia tänavani, Ravila tänavani, Viljandi maanteeni ja Ringteeni (riigimaanteeni nr 1, Lõunakeskus) ning esitatakse ettepanekud Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerimisprojekti korrigeerimiseks.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2013"

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada tartlaste rahulolu oma eluaseme ja selle lähiümbrusega, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ning soovi ja võimalustega kaasa rääkida linnaarengu küsimustes. Saadud tulemusi võrreldi 2008. ja 2003. aastal korraldatud uuringute tulemustega, et teada saada kas ja kuidas elanike hinnangud aastate jooksul on muutunud. Vahearuanne sisaldab vastuste üldjaotusi küsimuste lõikes.

Minu koolitee 2011

Tartu üldhariduskoolide seitsmendate klasside õpilaste koolitee ja sellel paiknevate ohtude kaardistamise tulemused.

Tartu munitsipaalüldhariduskoolide pedagoogide küsitlus

Küsitluse eesmärgiks oli uurida pedagoogide peamisi tööpinge- ja stressiallikaid ning selgitada, milliseid meetodeid pedagoogid pingetega toimetulekuks kasutavad ja millist abi nad ootavad oma koolilt ja Tartu Linnavalitsuselt.

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2008"

Tartlaste arvamusuuringu tulemused.

Annelinna koolide õpilaste linnaliikluses osalemine

Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade kooliõpilaste ja nende vanemate linnaliikluses osalemise harjumustest ning uurida, kas ja mil määral on lapsevanemad valmis koolipäeva alguse muutmiseks. Küsitlus toimus 2004. aasta novembris ja detsembris Annelinnas asuvate munitsipaalüldhariduskoolide õpilaste vanemate hulgas.

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Tartu ja tartlased 2003

Elanikeküsitluse tulemused.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Tartu linna erivajadustega laste perede toimetulek, informeeritus ja probleemid

Puudelastega perede ankeetküsitluse tulemuste aruanne. Käsitletud on muutusi perede töö- ja elukorralduses seoses puudelapse perre ilmumisega, perede elamistingimusi ja majanduslikku toimetulekut, perede informeeritust erinevatest sotsiaalteenustest, -toetustest, soodustustest ning hinnangut neile. Välja on toodud puudelaste perede ootused riigi ja kohaliku omavalitsuse abi suhtes.

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Tartlane ja keskkond 2021

Küsitlusuuring, mille eesmärgiks on teada saada, kuidas hindavad linnaelanikud oma elukeskkonna erinevaid aspekte ning missugused on nende keskkonnaalased hoiakud. Lisaks võrdlus varasematel aastatel (2006, 2011, 2016) läbiviidud samalaadsete uuringute tulemustega.

Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate küsitlus 2020

Uuringu eesmärk on aidata paremini mõista piirkonna kultuurikorraldajate pädevusi, probleeme, ootusi ja väljakutseid ning on tulevikus sisendiks valdkonna arendustegevuste planeerimisel.

Tartu linna spordiobjektide täituvuse ja harrastajate arvu analüüs ning vajaduspõhine spordiobjektide arendamise kava.

Uuring annab vastused järgmistele küsimustele:
Millise koormusega kasutatakse olemasolevaid spordiobjekte?
Kuhu tuleks rajada uusi või kus renoveerida olemasolevaid spordiobjekte?
Milliste spordialade harrastusvõimalustest tuntakse puudust?

Tartu ja tartlased 2018

Linnaelanike küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2008 ja 2013 toimunud küsitluste tulemustega.

Tartlane ja keskkond 2016

Tartlaste keskkonnaalase küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2006 ja 2011 toimunud samalaadsete uuringute tulemustega.

Tartu Arena tasuvusanalüüs

Kaasav eelarve Tartu linnas 2015

Kaasava eelarve rakendamisest Tartu linnas - kolme aasta kogemuste analüüs

Urban Audit - a comparison of Europan cities

Euroopa Komisjoni poolt 1998. aastal algatatud Urban Audit projekti raames kogutud Euroopa linnade andmete alusel on koostatud 24 linna (elanike arvuga 50 000 - 150 000) võrdlus erinevate eluvaldkondade valikandmete alusel. Võrdluslinnade hulgas on ka Tartu linn.

Tartu Filmikeskuse rajamise uuring

Uuring kaardistab Tartusse filmistuudio rajamise esmaseid eeldusi, võimalikku profiili, rahastamisallikaid ja eeldatavat turgu

Kaasav eelarve Tartu linnas 2014

Ülevaade Tartu linna kaasava eelarve menetluse ettevalmistamisest, läbiviimisest ja tulemustest 2014. aastal

Kaasav eelarve Tartu linnas 2013

Ülevaade Tartu linna kaasava eelarve pilootprojekti korraldamisest 2013. aastal

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2013"

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada tartlaste rahulolu oma eluaseme ja selle lähiümbrusega, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ning soovi ja võimalustega kaasa rääkida linnaarengu küsimustes. Saadud tulemusi võrreldi 2008. ja 2003. aastal korraldatud uuringute tulemustega, et teada saada kas ja kuidas elanike hinnangud aastate jooksul on muutunud. Vahearuanne sisaldab vastuste üldjaotusi küsimuste lõikes.

Tartu suvekülastaja 2010

Siseturistide küsitluse tulemuste ja erinevate turismikorraldajate intervjuude põhjal on iseloomustatud Tartu linna suvekülastajaid, toodud välja turismivaldkonna probleemid ning esitatud ettepanekud Tartu kui külastuskoha arendamiseks.

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Tartu linna turismiviidapostid ja nende analüüs

Töös antakse ülevaade Tartu turismiviidamaastiku hetkeolukorrast ning pakutakse välja mudel, mille alusel võiks edaspidi toimuda turismiviitade paigaldamine ja viidasüsteemi haldamine.

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2008"

Tartlaste arvamusuuringu tulemused.

Tartu ja tartlased 2003

Elanikeküsitluse tulemused.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Tartlane ja keskkond 2021

Küsitlusuuring, mille eesmärgiks on teada saada, kuidas hindavad linnaelanikud oma elukeskkonna erinevaid aspekte ning missugused on nende keskkonnaalased hoiakud. Lisaks võrdlus varasematel aastatel (2006, 2011, 2016) läbiviidud samalaadsete uuringute tulemustega.

Tartu linna tasulise parkimisala täituvuse uuring 2020

Töö ülesandeks on Tartu linna avaliku tasulise parkimisala (A, B ja C piirkonna), tasulise parkimisala piirile jäävate ajalise piiranguga parklate (Turuhoone ja Turusilla juures ning Atlantise taga, Pauluse kiriku kõrval, Lutsu ja Gildi tänaval, Baeri tänaval (Näituse-Oru), Baeri 1A parklas ning Lille mäel) ning tasuta parklate (Vaksali 2a ja 2d, Vaksali 12b, Uus 63d, Taara pst 1d ja Riia 26a) täituvuse uuringu läbiviimine.

Tartu linna olmejäätmete sortimisuuring

Töö eesmärgiks oli analüüsida Tartu linnas tekkivate segaolmejäätmete liigilist koostist neljas piirkonnas: eramajade, suurelamute, erinevate elamutüüpidega piirkonnas ning endise Tähtvere valla territooriumil. Lisaks hinnati korraldatud jäätmeveo raames kogutavate biolagunevate jäätmete kvaliteeti ning leiti olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise määr Tartu jaoks 2017. a andmete analüüsi alusel.

Liiklus- ja raudteemüra mõõtmine Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8

Töö eesmärgiks oli välja selgitada rongiliikluse poolt põhjustatud müratase Vaksali, J. Hurda ja A. H. Tammsaare tänavate läheduses.

Tartu linna avaliku tasulise parkimisala täituvuse uuring 2019 Tartu

Töö ülesandeks on Tartu linna tasulise parkimisala, tasulise parkimisala piirile jäävate ajalise piiranguga parklate (Turuhoone juures ja Atlantise taga, Pauluse kiriku kõrval, Lutsu ja Gildi tänaval, Baeri tänaval (Näituse-Oru), Baeri 1A parkla ning Lille mäel) ning tasuta parklate (Vaksali 2a ja 2d, Vaksali 12b, Uus 63d, Taara pst1d ja Riia 26a) täituvuse uuringu tegemine.

F. R. Kreutzwaldi-F. Tuglase tänavate ristmiku liikluskorralduslik eskiislahendus

Töös on esitatud ristmiku liiklussageduse uuringu ning liiklusohutuse analüüsi alusel koostatud liikluskorralduslik eskiislahendus.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eesmärgiks on leida optimaalsed meetmed mürast tingitud kahjulike mõjude vähendamiseks.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartu linna avaliku tasulise parkimisala täituvuse uuring 2018

Loendatud on sõidukid Tartu avalikul parkimisalal, ajalise piiranguga parklates ning tasulise parkimisala piiril asuvates parklates. Välja on toodud erinevate parkimisalade täituvuse protsendid ning tehtud ettepanekud parkimiskorralduse parendamiseks.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2018. a I, II, III ja IV kvartalis

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2018. a sügisel

2018. aasta septembris ja oktoobris toimunud jalakäijate ja jalgratturite loenduse tulemused.

Tartu linna ja lähiümbruse liikuvusuuring

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada elanike liikumisviiside valikud Tartu linnas ja selle lähiümbruses, et saada ülevaade nende liikumisharjumistest ning seda mõjutavatest teguritest. Uuringu tulemused on aluseks liikuvusteenuste ning säästvate liikumisviiside arendamisele.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2018. a kevadel

Jalakäijaid ja jalgrattureid loendati Tartu linnas 16 loenduspunktis 2018. aasta kevadel. Tulemusi on võrreldud ka aastatel 2016 ja 2017 toimunud loenduste tulemustega.

Tartu linna üldhariduskoolide õpilaste ja lastevanemate jalgrattateemaline küsitlusuuring 2017

Küsitleti Tartu linna üldhariduskoolide õpilasi ja lapsevanemaid. Uuriti koolitee pikkust, jalgrattakasutamise võimalusi ning õpilaste rattahoolduse kogemusi.
Lapsevanematelt uuriti nende hoiakuid ja muresid seoses lapse jalgrattakasutamisega.

Uuring valmis projekti "Ise Sõidan Ise Teen" raames.

Ravila tänava liikluskorralduslik eskiislahendus

Töös on esitatud Ravila tänava Puidu tn ja tugimaantee nr 40 Tartu-Tiksoja vahelise lõigu liikluskorralduse eskiislahendus

Puiestee tn-Põllu tn-Aruküla tee-Ujula tn ühendustee ristmikuala eskiislahendus

Töös on esitatud Puiestee tn, Põllu tn, Aruküla tee ja Ujula tn ühendustee ristmiku eskiislahendus

Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas

Töö valmis rahvusvahelise projekti iWater raames.
Töö eesmärk oli kliima soojenemisega kaasnevate sademevee hulkade suurenemise ja perioodide pikenemisega kaasnevate riskide leevendamine.

Jaamamõisa linnaosa keskkonnasäästliku planeerimislahenduse ja selle alusel sademevee säästliku käitlemise üldiste põhimõtete väljatöötamine Tartu linnale

Töö valmis rahvusvahelise projekti iWater raames.
Töö eesmärgiks oli üldiste sademevee keskkonnasäästliku käitlemise põhimõtete väljatöötamine Tartu linnale Jaamamõisa piirkonna näitel.

Vareslaste monitooring Tartus

Vareslaste loenduse tulemused, mis toimusid ajavahemikus august 2015 kuni mai 2017.
Lisaks on arvestatud ka ajavahemikus november 2014 kuni mai 2015 toimunud loenduste tulemusi.
Uuringu läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal

2017. a novembris Tartu linna 35 loenduspunktis toimunud liiklusuuringu tulemused.

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal

2017. aasta novembris Tartu linna 35 loenduspunktis toimunud liiklusuuringu tulemused. Loendati sõiduautosid, veoautosid, busse, mootorrattaid, mopeede ja jalgrattaid. Tulemusi on võrreldud ka varasemate uuringute tulemustega.

Väike-Anne kanali Emajõe äärse ala kujundusprojekti koostamine ja kanalisse suubuva sademevee käitlemine

Töö on koostatud iWater projekti raames.
Töö eesmärgiks oli uuringute läbiviimine, uuringutele tuginedes Väike-Anne kanalit Emajõega ühendava kraavi laevatatavaks projekteerimine ning kanali ümbruse ja Emajõe vahelise puhkeala eskiisprojekti koostamine.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2017. a

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsiooni määramise tulemused 2017. aastal Tartu linna 16 mõõtekohas.

Parem mobiilsuse korraldus ja ligipääs avalikele hoonetele.

Uuritud on elanike liikumisviise Tartus ja Tallinnas ning tehtud ettepanekuid mobiilsuse paremaks korralduseks. \n Liikuvuse analüüsil on lähtutud OÜ Positium LBS mobiilpositsioneerimise andmetest ja küsitluste tulemustest. Tartus hõlmas uuringuala TÜ Kliinikumi ja selle lähiümbrust ning Kesklinna ja lähiümbrust; Tallinnas Tehnopoli ala ja lähiümbrust.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2017. a

Jalakäijate ja jalgratturite loenduse tulemused. Jalakäijaid ja jalgrattureid loendati 2017. aasta kevadel Tartu linna 15 loenduspunktis.

Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine

Kaasajastatud mürakaardi andmete võrdlus 2012. a andmetega näitab, et keskmise ja mõõduka tugevusega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on suurenenud ja kõrge tasemega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on vähenenud. Vähenenud on ka raudteemürast mõjutatud inimeste arv, kuid tööstusmüra osas olulisi muutusi viie aasta jooksul ei ole toimunud.\nMürakaardi alusel koostatakse müra vähendamise tegevuskava.\nAllpool on esitatud mürakaardid, mis on koostatud Eesti seadusandlusest lähtuvalt. Lisaks koostati mürakaardid Euroopa Komisjonile esitamiseks, kus kasutati teistsuguseid müraindikaatoreid kui Eesti seadusandlus ette näeb.\nMürakaartide koostamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eksperthinnang Tartu linna üldplaneeringu 2030+ veevarustuse peatüki ning maaküttesüsteemide rajamise kauguse kohta

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2016. a

2016. a mõõdeti lämmastikdioksiidi sisaldust kord kvartalis 16 proovivõtukohas. Puhtama õhuga olid uuringu järgi Raja tn, Tamme Gümnaasiumi ja Botaanikaaia proovivõtukohad. Lubatud piirväärtust ületasid Narva mnt - Puiestee tn ristmiku, Riia tn - Vabaduse pst ristmiku ja Riia tn - Kastani tn ristmiku lämmastikdioksiidi aasta keskmised kontsentratsioonid.

Tartu linnas sadamaraudtee koridori projekteerimine põhitänavaks. Eskiisprojekt

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal

Mootorsõidukite liiklust loendati erinevatel kellaaegadel 36 loenduspunktis. Tulemusi on võrreldud varasemate uuringute tulemustega.

Tartlane ja keskkond 2016

Tartlaste keskkonnaalase küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2006 ja 2011 toimunud samalaadsete uuringute tulemustega.

Tartu Arena tasuvusanalüüs

Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalike liiklusuuringute teostamine

Uuringus on analüüsitud erinevaid liikumisviise Tartu linnas, tänavavõrgu struktuuri, ühistransporti, kergliiklust ja raudteeliiklust. Esitatud on autoliikluse modelleerimise tulemused ning tänavavõrgu parameetrid.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2016. a kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loendus 14 loenduspunktis ning tulemuste võrdlus 2013. ja 2015. a loenduste tulemustega.

Vaksali tn-Näituse tn ristmiku liikluskorralduse eskiislahendused

Töös on analüüsitud Näituse tn-Vaksali tn ristmiku praegust liikluskorraldust ja esitatud võimalikud lahendusvariandid ristmiku rekonstrueerimiseks.

Kaasav eelarve Tartu linnas 2015

Kaasava eelarve rakendamisest Tartu linnas - kolme aasta kogemuste analüüs

Tartu põhi- ja jaotustänavate seisukord 2015.a

Uuring sisaldabTartu põhi-, jaotus- ja kõrvaltänavate seisukorra analüüsi

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2015. a I, II, III ja IV kvartalis

Lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2015. aastal. Esitatud on ka võrdlusandmed aastatel 2008-2015 tehtud mõõtmiste kohta.

Tartu linna Laulupeo puiestee läänepärnaallee seisundi hindamine ja hooldusjuhiste määramine

Uuriti Tartu linna Laulupeo puiestee looduskaitsealust läänepärnaalleed, hinnati puude tervislikku seisundit ja kavandati vajalikud hooldustööd puude eluea pikendamiseks.

Tartu linna ja lähiala elanike liikumiste uuring mobiilpositsioneerimise andmetel

Töö eesmärgiks oli saada andmeid Tartu linna ja lähiala inimeste liikumiste kohta. Saadud andmeid kasutatakse Tartu avaliku bussivõrgu liinivõrgustiku koostamisel ning liiklusuuringutes suure liiklusmõjuga objektide kaardistamisel ja inimeste liikumisvajaduste täpsustamisel

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2015. aastal

Koostatava Tartu linna üldplaneeringu raames uuriti Tartu tänavate liikluskoormust. Uuringul puudub seletuskiri. Liikluskoormus on esitatud kaartidel.

Tartu linna jalgrattasõitude kaardistamine

Töös on kaardistatud jalgrattasõitude arvu, marsruute, sõidukiirust ning sõitude jagunemist sõiduaja lõikes Tartu linnas. Analüüsi ja kaardistamise aluseks on kasutatud Endomondo\nandmebaasi andmeid 2015. aasta mai kuu kohta. Tulemusi on võrreldud ka 2013. aasta andmetega.

Liikluslahenduste koostamine ülekäiguradade tähistamiseks Tähe tn-Vaba tn, Tähe tn-Sõbra tn ja J. Hurda tn-Fr. R. Kreutzwaldi tn ristmikel

Töös on esitatud liiklusloenduste tulemused, liiklusõnnetuste statistika ning liikluskorralduse eskiislahendused koos hinnanguliste töömahtudega Tähe tn - Vaba tn, Tähe tn - Sõbra tn ning \nJ. Hurda tn - Fr. R. Kreutzwaldi tn ristmikel.

Elektribusside laadimissüsteemide tasuvus- ja tundlikkusanalüüs

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada uusim info elektribusside kohta ja välja on pakutud soovitused järgmise liiniveohanke tingimuste kohta.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2015. a kevadel

Loenduse eesmärgiks oli hinnata jalakäijate ja jalgratturite osatähtsust liikluses.\nTulemusi on võrreldud ka 2013. aastal toimunud loenduse tulemustega.

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
IV osa: Raudtee tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide IV osa: Raudtee tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
V osa: Vaksali - Sadamaraudtee - Ülenurme tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide V osa: Vaksali - Sadamaraudtee - Ülenurme tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
I osa: Kesklinn - Ilmatsalu tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide I köide: Kesklinn - Ilmatsalu tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
II osa: Kesklinn - Nõlvaku tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide II osa: Kesklinn - Nõlvaku tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
VI osa: Kesklinn - Idapoolne ringtee

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide VI osa: Kesklinn - Idapoolne ringtee

Maarjamõisa ja kesklinna ühendava kergliiklejate eritasandilise raudtee ületuskoha asukohavalik ja eskiislahendus

Töö eesmärgiks oli leida Maarjamõisa ja kesklinna ühendavale kergliiklusteele sobiv asukoht Näituse tn ja Riia tn vahelisel lõigul.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2014. a

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2014. a

Ühistranspordis kasutatavate diisel-, (bio)gaasi-, gaasihübriid-, diiselhübriid-, ja elektribusside tasuvusuuring

Uuring annab ülevaate erineva kütusega sõitvate linnaliinibusside soetamise ja ülalpidamisega seotud kuludest.\nUuring valmis projekti "More Baltic Biogas Bus" raames.

Urban Audit - a comparison of Europan cities

Euroopa Komisjoni poolt 1998. aastal algatatud Urban Audit projekti raames kogutud Euroopa linnade andmete alusel on koostatud 24 linna (elanike arvuga 50 000 - 150 000) võrdlus erinevate eluvaldkondade valikandmete alusel. Võrdluslinnade hulgas on ka Tartu linn.

Tartu linna õpilaste jalgratta kasutamine ja ohtlikud kohad liikluses

Tartu koolide õpilaste küsitluse tulemused jalgratta kasutamise kohta. Välja on toodud ka õpilaste arvates rattasõiduks ohtlikud kohad Tartu linnas.

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2014. aastal

2014. aastal Tartu linna 35 loenduspunktis läbi viidud liiklusuuringu tulemused

Kaasav eelarve Tartu linnas 2014

Ülevaade Tartu linna kaasava eelarve menetluse ettevalmistamisest, läbiviimisest ja tulemustest 2014. aastal

Tartu linna CO2 heitkoguste lähteinventuur

Tartu linna CO2 heitkoguste lähteinventuur on esimene etapp Tartu linna säästva energiamajanduse tegevuskava koostamisel.

Indikaator A.4. Juurdepääs kohalikele põhiteenustele.

Käesolevas uurimistöös on analüüsitud üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika alusel välja töötatud indikaatori A.4 põhjal tartlaste juurdepääsu kohalikele põhiteenustele. Juurdepääs põhiteenustele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nAnalüüsiti esmatasandi arstiabi, üldhariduskoolide ja lasteaedade, toidukaupluste, ühistransporditeenuse, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide ning väli-tervisesportimise paikade asukohti Tartu linnaruumis.

Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos

Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Tartu linna elamualade arendusdünaamika, millised on olnud elamufondi ja elamualade planeerimise ajalis-ruumilised tendentsid tervikuna, linnaosades ja asumites. Töös käsitletakse kõiki kehtivaid elamualade planeeringuid, kuid põhjalikumalt analüüsitakse planeerimis- ja arendusprotsessi 2000–2013. Koostatakse elamualade kaarte planeeringute realiseerimise, kinnisvarastatistika ja REL 2011 andmetel. Tuginevalt tänastele linnaosade ja asumite arengumustritele pakutakse prognoosmudelis välja erinevaid arengustsenaariume. Analüüsitakse ka arendamise mõjutegureid ja asukohaeelistusi, samuti käsitletakse linnapiirkonna elamuarendust ja –nõudlust tervikmudelina.

Kaasav eelarve Tartu linnas 2013

Ülevaade Tartu linna kaasava eelarve pilootprojekti korraldamisest 2013. aastal

Raadi dendropargi puistu hinnang

Raadi dendropargis kasvavate puude ja põõsaste inventeerimise tulemused

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2013. a

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2013. a

Tartu Veeriku linnaosa tänavavõrgu analüüs

Töö eesmärgiks oli määrata Veeriku linnaosa tänavate liik ja optimaalne punaste joonte vahekaugus ning anda hinnang varemkavandatud liiklusobjektide (nt Sangla tn ja Vitamiini tn läbimurded) vajalikkuse osas.\nTervikliku tööga saab tutvuda linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna projektide arhiivis.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2013. a kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loenduse tulemused. Loendus toimus 2013. a kevadel Tartu linna üheksas loenduspunktis.

Nooruse 9 gümnaasiumihoone ühendused kergliiklusteedega.
Liikluskorralduse eskiislahendus.

Töös tuuakse välja ettepanekud kõnniteede ja kergliiklusteede rajamiseks Nooruse 9 gümnaasiumist Riia tänavani, Ravila tänavani, Viljandi maanteeni ja Ringteeni (riigimaanteeni nr 1, Lõunakeskus) ning esitatakse ettepanekud Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerimisprojekti korrigeerimiseks.

Turu tn 26 krundile tankla rajamise eskiislahendus

Töö eesmärgiks on anda ülevaade Turu tn 26 krundile tankla rajamise eskiislahendustest. Töös esitatakse kaks liikluskorralduse eskiislahendust.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2013"

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada tartlaste rahulolu oma eluaseme ja selle lähiümbrusega, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ning soovi ja võimalustega kaasa rääkida linnaarengu küsimustes. Saadud tulemusi võrreldi 2008. ja 2003. aastal korraldatud uuringute tulemustega, et teada saada kas ja kuidas elanike hinnangud aastate jooksul on muutunud. Vahearuanne sisaldab vastuste üldjaotusi küsimuste lõikes.

Tähtvere, Supilinna ja Kesklinna linnaosade avalike ürituste liikluslahenduse eskiisid

Liikluslahenduse eskiisi koostamise eesmärgiks oli lahendada Tähtvere, Supilinna ja Kesklinna piirkonnas avalike massiürituste toimumisaegne liiklemine. Töös tuuakse välja avalike ürituste toimumise kohad, ürituste toimumise intensiivsus, hooajalisus, osalejate arv ja üritusega seotud mõju ulatus. Töös esitatakse olemasolevad parkimiskohad ja sõidukite parkimise nõudlus argipäeval ja ürituste toimumise ajal ning esitatakse ettepanekud uute parkimisalade rajamiseks.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava

Põhineb 2012. aastal valminud Tartu linna välisõhu strateegilisel mürakaardil ja sisaldab müra vähendamise meetmeid ja tegevusi aastani 2018.

Tartu Supilinna ala geoloogiline ülevaade

Supilinna geoloogiline ülevaade ja sellest tingitud probleemid.

Tartu linna hoonete energiatarbimise ja sisekliima uuringu teise etapi aruanne

Monitooring-uuringu eesmärgiks oli fikseerida Tartu linnale kuuluva kinnisvara seisukord energiakasutuse ja -tõhususe ning sisekliima kvaliteedi seisukohast. Uuringu kestvus oli 2011. aasta aprillist kuni 2012. aasta detsembri lõpuni. Uuringu lõppeesmärgiks on üle vaadata kõik linnale kuuluvad erinevat tüüpi hooned ja anda soovitusi edaspidiseks haldamiseks energiakasutuse seisukohalt.

Tartu bussi- ja raudteejaama saabujate küsitlus 2012.a

2012. a novembris Tartu bussi- ja rongijaamas korraldatud küsitluse tulemuste aruanne. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuhu ja millise transpordivahendiga liiguvad edasi Tartusse bussi ja rongiga saabujad ning kas on vajadus tulevikus ühitada rongi- ja bussijaam. Küsitlusele vastas 503 Tartusse saabujat

Riia-Vaksali ristmiku eksperthinnang ja liikluskorraldusprojekt

Analüüsitakse jalakäijate ja jalgratturite Vaksali tänava ületamise võimalusi, otstarbekust ja optimaalset asukohta liiklusohutuse seisukohalt lähtudes.

Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus

Töös analüüsitakse maasoojussüsteemide rajamise võimalusi Tartu linnas ja nende mõju keskkonnale.\nNB! Joonistega on võimalik tutvuda Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.

Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuring, jalgratturite ja jalakäijate loendamine loenduspunktides

Valikor Konsult OÜ viis 2012. aasta oktoobris läbi Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuringu ning jalgratturite ja jalakäijate loenduse loenduspunktides. Jalgrattaparklate täituvusuuringu eesmärgiks oli kaardistada Tartu linna kõigi haridusasutuste, teenindusasutuste ja ettevõtete jalgrattaparklad, loendada parkimiskohtade arv ja parkivad jalgrattad parklas.

Minu koolitee 2011

Tartu üldhariduskoolide seitsmendate klasside õpilaste koolitee ja sellel paiknevate ohtude kaardistamise tulemused.

Liikuskoormuse uuring 2011

Liiklussageduse mõõtmise tulemused Tartu kesklinnas ja äärelinnas hommikusel ja õhtusel tipptunnil ning võrdlus varasemate aastate uuringute tulemustega.

Tartlane ja keskkond 2011

Tartlaste keskkonnateemalise küsitluse aruanne

Surugaasibusside hankevõimaluste uuring

Käesolev uuring on koostatud projekti "Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport" (Baltic Biogas Bus) raames. Uuringus on analüüsitud surugaasibusse linnaliinide teenindamiseks ning nende soetamistingimusi.

Tartu liiklus 2009

Tartu linnas 2009. a sügisel läbi viidud liiklusloenduse tulemused.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2009. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2009. aastal

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Ohuprobleemide likvideerimine raudtee ja maantee samatasandilisel lõikumisel

Ühtekuuluvusfondi projekti "Ohuprobleemide likvideerimine raudtee ja maantee samatasandilisel lõikumisel" raames lahendati olukord Aardla tn ja Betooni tn eritasandiliste raudteeülesõidukohtadena.

Tartu linna turismiviidapostid ja nende analüüs

Töös antakse ülevaade Tartu turismiviidamaastiku hetkeolukorrast ning pakutakse välja mudel, mille alusel võiks edaspidi toimuda turismiviitade paigaldamine ja viidasüsteemi haldamine.

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2008. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2008. aastal.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2008"

Tartlaste arvamusuuringu tulemused.

Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeem

Töös on antud hinnang jalgrattateede olemasolevale olukorrale ja toodud välja olemasolevate ning planeeritud jalgrattateede asukohad. Töö seletuskirjas esitatud skeemid ja joonised on näited võimalikest lahendustest, mida ei saa automaatselt kasutada kõikidel juhtudel. Kuna arenguskeemi väljatöötamisel ei ole üheselt lähtutud olemasolevatest tänavakoridoridest, siis võib skeemi elluviimine tähendada olulisi ümberkorraldusi tänavaruumis ja liikluses.

Tartu linna teede ja tänavate teekatete seisukord 2006.a.

Põhitänavatel ja osa jaotustänavatel tekatte tasasuse, teekatte roopa sügavuse ja teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmistulemused.

Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi analüüs

Töös analüüsitakse Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi ja vaadeldakse põhjalikumalt Jaama t liikluskorraldust Sõpruse pst ja Rõõmu tee vahelisel lõigul.

Annelinna koolide õpilaste linnaliikluses osalemine

Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade kooliõpilaste ja nende vanemate linnaliikluses osalemise harjumustest ning uurida, kas ja mil määral on lapsevanemad valmis koolipäeva alguse muutmiseks. Küsitlus toimus 2004. aasta novembris ja detsembris Annelinnas asuvate munitsipaalüldhariduskoolide õpilaste vanemate hulgas.

Tartu riskianalüüsi ruumiline sidumine ja analüüs

Käesoleva töö eesmärgiks on Tartu linna riskianalüüsis välja toodud riskide ruumiline analüüs, sellest tulenevate kitsenduste määratlemine ja kaardistamine ning planeerimisettepanekute tegemine.\nTöö põhineb peamiselt kolmel dokumendil: „Tartu linna riskianalüüs“, läbivaatamisel olev „Tartu linna üldplaneering“ ning 26.06.2001. aasta siseministri määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika“. Tartu linna riskianalüüs koostati Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2002. aastal.\nDokument annab ülevaate riski ja riskianalüüsi mõistetest, riskianalüüsi olukorrast ja kriisireguleerimisplaanide koostamise seisust Tartu linna eluliselt tähtsates infrastruktuuriüksustes (transpordi, vee- ja kanalisatsiooni, elektri-, sooja- ja gaasivarustussüsteemi osas). Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) projekt on koostatud planeerimisseaduse (Planeerimisseadus, 2002) § 8 ja Tartu Linnavolikogu 9. mai 2002. aasta otsuse nr. 551 "Tartu linna üldplaneeringu muutmise algatamine" alusel. Siseministri 26.06.2001. aasta määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika’’ annab seaduslikud juhised maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamiseks.\nTöö koosneb kolmest osast: esimeses on iseloomustatud uuritavat piirkonda ja selle riske, teises analüüsitud neid ruumilisest aspektist lähtuvalt (kujutatud kaardil) ning kolmandas tehtud ettepanekuid leevendavate meetmete kasutuselevõtuks riskide ohtlikkuse vähendamiseks ning riskide arvestamiseks planeerimisel.

Tartu linnas Sõpruse pst-Pikk tn-Kalda tee ristmiku ja Sõpruse pst-Raua tn-Kalevi tn-Jõe tn ristmike liiklusuuring

Liiklusuuring

Tartu liiklus 2004

2004. a sügisel Tartus toimunud liiklusloenduse tulemused

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Näituse tänava tunneli eelprojekt

Tartu linna magistraaltänavate ristmike ruumivajaduse määramine

Tartu linna põhitänavate ristmike ruumivajaduse täpsustamine, mis peab aitama järgida ristmike planeerimisel võrdläbilaskvuse printsiipi, lihtsustama rohelise laine rakendamist põhitänavatel ning määrama ühtse põhitänavate ristmike süsteemi.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Tartu Aardlapalu prügilavee käitlemisvariantide tehnilis-majanduslik analüüs

Aardlapalu prügila nõrgvee käitlemise erinevate lahenduste võrdlus

Tartu linna elanike suhtumine jäätmekäitlusesse

Tartu linna elanike jäätmealase hoiaku arvamusuuring

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Tartu liiklus 1998

Liiklusloendus

Tähtvere dendropargi hoolduskava

Tähtvere dendropargi hoolduskava koostamise eesmärgiks on anda lühike ülevaade Tähtvere dendropargi kujunemisest, väärtustest, huvigruppidest ja uuringutest ning tehtud töödest. Lisaks arvestada pargi eripäradega ning anda hooldus- ja arendustööde tegemiseks olulised suunised.

Vabaduse puiestiku ajalooline uuring

Vabaduse puiestiku pargis soovitakse läbi viia mitmeid uuenduslikke muutusi, et parandada pargi
liigilist mitmekesisust ning seeläbi tõsta pargi ligitõmbavust külastajatele. Käesoleva uuringu eesmärk
on leida ajaloolised muinsuskaitseliselt väärtuslikud struktuurid ja elemendid, millele tuleb
uuendustööde tegemisel tähelepanu pöörata. Käesolev uuring ei puuduta põhjalikult looduskeskkonna
küsimusi.

Tartlane ja keskkond 2021

Küsitlusuuring, mille eesmärgiks on teada saada, kuidas hindavad linnaelanikud oma elukeskkonna erinevaid aspekte ning missugused on nende keskkonnaalased hoiakud. Lisaks võrdlus varasematel aastatel (2006, 2011, 2016) läbiviidud samalaadsete uuringute tulemustega.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2020. a I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramised difusioontorudega Tartu linna 16 mõõtekohas.

Tartu linna olmejäätmete sortimisuuring

Töö eesmärgiks oli analüüsida Tartu linnas tekkivate segaolmejäätmete liigilist koostist neljas piirkonnas: eramajade, suurelamute, erinevate elamutüüpidega piirkonnas ning endise Tähtvere valla territooriumil. Lisaks hinnati korraldatud jäätmeveo raames kogutavate biolagunevate jäätmete kvaliteeti ning leiti olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise määr Tartu jaoks 2017. a andmete analüüsi alusel.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eesmärgiks on leida optimaalsed meetmed mürast tingitud kahjulike mõjude vähendamiseks.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2018. a I, II, III ja IV kvartalis

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas.

Tartu ja tartlased 2018

Linnaelanike küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2008 ja 2013 toimunud küsitluste tulemustega.

PUITTAIMESTIKU HINNANG

Käesoleva töö eesmärgiks oli määrata Tartu kesklinna pargis (Vanemuise tn 1) kasvavate puittaimede liigiline koosseis, nende tervislik seisund ning haljastuslik väärtus.

Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas

Töö valmis rahvusvahelise projekti iWater raames.
Töö eesmärk oli kliima soojenemisega kaasnevate sademevee hulkade suurenemise ja perioodide pikenemisega kaasnevate riskide leevendamine.

Jaamamõisa linnaosa keskkonnasäästliku planeerimislahenduse ja selle alusel sademevee säästliku käitlemise üldiste põhimõtete väljatöötamine Tartu linnale

Töö valmis rahvusvahelise projekti iWater raames.
Töö eesmärgiks oli üldiste sademevee keskkonnasäästliku käitlemise põhimõtete väljatöötamine Tartu linnale Jaamamõisa piirkonna näitel.

Vareslaste monitooring Tartus

Vareslaste loenduse tulemused, mis toimusid ajavahemikus august 2015 kuni mai 2017.
Lisaks on arvestatud ka ajavahemikus november 2014 kuni mai 2015 toimunud loenduste tulemusi.
Uuringu läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Väike-Anne kanali Emajõe äärse ala kujundusprojekti koostamine ja kanalisse suubuva sademevee käitlemine

Töö on koostatud iWater projekti raames.
Töö eesmärgiks oli uuringute läbiviimine, uuringutele tuginedes Väike-Anne kanalit Emajõega ühendava kraavi laevatatavaks projekteerimine ning kanali ümbruse ja Emajõe vahelise puhkeala eskiisprojekti koostamine.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2017. a

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsiooni määramise tulemused 2017. aastal Tartu linna 16 mõõtekohas.

Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine

Kaasajastatud mürakaardi andmete võrdlus 2012. a andmetega näitab, et keskmise ja mõõduka tugevusega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on suurenenud ja kõrge tasemega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on vähenenud. Vähenenud on ka raudteemürast mõjutatud inimeste arv, kuid tööstusmüra osas olulisi muutusi viie aasta jooksul ei ole toimunud.\nMürakaardi alusel koostatakse müra vähendamise tegevuskava.\nAllpool on esitatud mürakaardid, mis on koostatud Eesti seadusandlusest lähtuvalt. Lisaks koostati mürakaardid Euroopa Komisjonile esitamiseks, kus kasutati teistsuguseid müraindikaatoreid kui Eesti seadusandlus ette näeb.\nMürakaartide koostamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eksperthinnang Tartu linna üldplaneeringu 2030+ veevarustuse peatüki ning maaküttesüsteemide rajamise kauguse kohta

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2016. a

2016. a mõõdeti lämmastikdioksiidi sisaldust kord kvartalis 16 proovivõtukohas. Puhtama õhuga olid uuringu järgi Raja tn, Tamme Gümnaasiumi ja Botaanikaaia proovivõtukohad. Lubatud piirväärtust ületasid Narva mnt - Puiestee tn ristmiku, Riia tn - Vabaduse pst ristmiku ja Riia tn - Kastani tn ristmiku lämmastikdioksiidi aasta keskmised kontsentratsioonid.

Tartlane ja keskkond 2016

Tartlaste keskkonnaalase küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2006 ja 2011 toimunud samalaadsete uuringute tulemustega.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2015. a I, II, III ja IV kvartalis

Lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2015. aastal. Esitatud on ka võrdlusandmed aastatel 2008-2015 tehtud mõõtmiste kohta.

Tartu linna Laulupeo puiestee läänepärnaallee seisundi hindamine ja hooldusjuhiste määramine

Uuriti Tartu linna Laulupeo puiestee looduskaitsealust läänepärnaalleed, hinnati puude tervislikku seisundit ja kavandati vajalikud hooldustööd puude eluea pikendamiseks.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2014. a

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2014. a

Implementation Plan of Technology Tranfer in Biotechnology

Biotehnoloogia valdkonna rakenduskava

Urban Audit - a comparison of Europan cities

Euroopa Komisjoni poolt 1998. aastal algatatud Urban Audit projekti raames kogutud Euroopa linnade andmete alusel on koostatud 24 linna (elanike arvuga 50 000 - 150 000) võrdlus erinevate eluvaldkondade valikandmete alusel. Võrdluslinnade hulgas on ka Tartu linn.

Kaasav eelarve Tartu linnas 2014

Ülevaade Tartu linna kaasava eelarve menetluse ettevalmistamisest, läbiviimisest ja tulemustest 2014. aastal

Tartu linna CO2 heitkoguste lähteinventuur

Tartu linna CO2 heitkoguste lähteinventuur on esimene etapp Tartu linna säästva energiamajanduse tegevuskava koostamisel.

Indikaator A.4. Juurdepääs kohalikele põhiteenustele.

Käesolevas uurimistöös on analüüsitud üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika alusel välja töötatud indikaatori A.4 põhjal tartlaste juurdepääsu kohalikele põhiteenustele. Juurdepääs põhiteenustele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nAnalüüsiti esmatasandi arstiabi, üldhariduskoolide ja lasteaedade, toidukaupluste, ühistransporditeenuse, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide ning väli-tervisesportimise paikade asukohti Tartu linnaruumis.

Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos

Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Tartu linna elamualade arendusdünaamika, millised on olnud elamufondi ja elamualade planeerimise ajalis-ruumilised tendentsid tervikuna, linnaosades ja asumites. Töös käsitletakse kõiki kehtivaid elamualade planeeringuid, kuid põhjalikumalt analüüsitakse planeerimis- ja arendusprotsessi 2000–2013. Koostatakse elamualade kaarte planeeringute realiseerimise, kinnisvarastatistika ja REL 2011 andmetel. Tuginevalt tänastele linnaosade ja asumite arengumustritele pakutakse prognoosmudelis välja erinevaid arengustsenaariume. Analüüsitakse ka arendamise mõjutegureid ja asukohaeelistusi, samuti käsitletakse linnapiirkonna elamuarendust ja –nõudlust tervikmudelina.

Raadi dendropargi puistu hinnang

Raadi dendropargis kasvavate puude ja põõsaste inventeerimise tulemused

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2013. a

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2013. a

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2013"

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada tartlaste rahulolu oma eluaseme ja selle lähiümbrusega, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ning soovi ja võimalustega kaasa rääkida linnaarengu küsimustes. Saadud tulemusi võrreldi 2008. ja 2003. aastal korraldatud uuringute tulemustega, et teada saada kas ja kuidas elanike hinnangud aastate jooksul on muutunud. Vahearuanne sisaldab vastuste üldjaotusi küsimuste lõikes.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava

Põhineb 2012. aastal valminud Tartu linna välisõhu strateegilisel mürakaardil ja sisaldab müra vähendamise meetmeid ja tegevusi aastani 2018.

Tartu Supilinna ala geoloogiline ülevaade

Supilinna geoloogiline ülevaade ja sellest tingitud probleemid.

Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus

Töös analüüsitakse maasoojussüsteemide rajamise võimalusi Tartu linnas ja nende mõju keskkonnale.\nNB! Joonistega on võimalik tutvuda Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.

Tartlane ja keskkond 2011

Tartlaste keskkonnateemalise küsitluse aruanne

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2009. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2009. aastal

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2008. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2008. aastal.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2008"

Tartlaste arvamusuuringu tulemused.

Jätkusuutliku arengu uuring

Läänemere Linnade Liidu keskkonnakomisjoni poolt korraldatud küsitluse tulemused.\nTartu linna on võrreldud nii ida regiooni kui kõikide liidu liikmeslinnadega.\nKokku vastas küsitlusele 71 linna ehk 72% Läänemere Linnade Liidu liikmeslinnadest. \nRegiooniti oli vastajate arv erinev:\nPõhja regioon (Soome, Rootsi, Norra) - 25\nIda regioon (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa) - 35\nLõuna regioon (Saksamaa, Poola, Taani) - 11

Tartu Toomemäe poternide inventariseerimine nahkhiirte seisukohast (eksperthinnang)

Toomemäe poternid kui nahkhiirte talvitumispaigad (eksperhinnang)

Tartu riskianalüüsi ruumiline sidumine ja analüüs

Käesoleva töö eesmärgiks on Tartu linna riskianalüüsis välja toodud riskide ruumiline analüüs, sellest tulenevate kitsenduste määratlemine ja kaardistamine ning planeerimisettepanekute tegemine.\nTöö põhineb peamiselt kolmel dokumendil: „Tartu linna riskianalüüs“, läbivaatamisel olev „Tartu linna üldplaneering“ ning 26.06.2001. aasta siseministri määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika“. Tartu linna riskianalüüs koostati Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2002. aastal.\nDokument annab ülevaate riski ja riskianalüüsi mõistetest, riskianalüüsi olukorrast ja kriisireguleerimisplaanide koostamise seisust Tartu linna eluliselt tähtsates infrastruktuuriüksustes (transpordi, vee- ja kanalisatsiooni, elektri-, sooja- ja gaasivarustussüsteemi osas). Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) projekt on koostatud planeerimisseaduse (Planeerimisseadus, 2002) § 8 ja Tartu Linnavolikogu 9. mai 2002. aasta otsuse nr. 551 "Tartu linna üldplaneeringu muutmise algatamine" alusel. Siseministri 26.06.2001. aasta määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika’’ annab seaduslikud juhised maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamiseks.\nTöö koosneb kolmest osast: esimeses on iseloomustatud uuritavat piirkonda ja selle riske, teises analüüsitud neid ruumilisest aspektist lähtuvalt (kujutatud kaardil) ning kolmandas tehtud ettepanekuid leevendavate meetmete kasutuselevõtuks riskide ohtlikkuse vähendamiseks ning riskide arvestamiseks planeerimisel.

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Tartu ja tartlased 2003

Elanikeküsitluse tulemused.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Tartu Anne elamurajooni lokaalküttestsenaariumi mõju õhu kvaliteedile

Võialikud muutused õhu kvaliteedis Anne elamurajooni kaugküttesüsteemi asendumisel lokaalküttesüsteemiga.

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Tartu Aardlapalu prügilavee käitlemisvariantide tehnilis-majanduslik analüüs

Aardlapalu prügila nõrgvee käitlemise erinevate lahenduste võrdlus

Tartu linna elanike suhtumine jäätmekäitlusesse

Tartu linna elanike jäätmealase hoiaku arvamusuuring

Tartu õhuseireandmete süstematiseerimine

Süstematiseeritud seireandmed

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Tartu ja tartlased 2018

Linnaelanike küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2008 ja 2013 toimunud küsitluste tulemustega.

Parem mobiilsuse korraldus ja ligipääs avalikele hoonetele.

Uuritud on elanike liikumisviise Tartus ja Tallinnas ning tehtud ettepanekuid mobiilsuse paremaks korralduseks. \n Liikuvuse analüüsil on lähtutud OÜ Positium LBS mobiilpositsioneerimise andmetest ja küsitluste tulemustest. Tartus hõlmas uuringuala TÜ Kliinikumi ja selle lähiümbrust ning Kesklinna ja lähiümbrust; Tallinnas Tehnopoli ala ja lähiümbrust.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2017. a

Jalakäijate ja jalgratturite loenduse tulemused. Jalakäijaid ja jalgrattureid loendati 2017. aasta kevadel Tartu linna 15 loenduspunktis.

Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine

Kaasajastatud mürakaardi andmete võrdlus 2012. a andmetega näitab, et keskmise ja mõõduka tugevusega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on suurenenud ja kõrge tasemega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on vähenenud. Vähenenud on ka raudteemürast mõjutatud inimeste arv, kuid tööstusmüra osas olulisi muutusi viie aasta jooksul ei ole toimunud.\nMürakaardi alusel koostatakse müra vähendamise tegevuskava.\nAllpool on esitatud mürakaardid, mis on koostatud Eesti seadusandlusest lähtuvalt. Lisaks koostati mürakaardid Euroopa Komisjonile esitamiseks, kus kasutati teistsuguseid müraindikaatoreid kui Eesti seadusandlus ette näeb.\nMürakaartide koostamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eksperthinnang Tartu linna üldplaneeringu 2030+ veevarustuse peatüki ning maaküttesüsteemide rajamise kauguse kohta

Tartu linna ettevõtluskeskkonna arendamine

Tartu linna ja lähiomavalitsuste ettevõtluskeskkonna analüüs ja ettepanekud selle parendamiseks

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2016. a

2016. a mõõdeti lämmastikdioksiidi sisaldust kord kvartalis 16 proovivõtukohas. Puhtama õhuga olid uuringu järgi Raja tn, Tamme Gümnaasiumi ja Botaanikaaia proovivõtukohad. Lubatud piirväärtust ületasid Narva mnt - Puiestee tn ristmiku, Riia tn - Vabaduse pst ristmiku ja Riia tn - Kastani tn ristmiku lämmastikdioksiidi aasta keskmised kontsentratsioonid.

Tartu linna puuetega inimeste sportimise, puhkamise ja vaba aja veetmise võimaluste ning arendamisvajaduste hindamine Lõuna-Eestis

Uuringu eesmärk oli puudega inimestele sportimiseks, puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks sobivate asutuste kaardistamine Tartus ja Lõuna-Eestis (sh hoonetele ligipääsetavuse ja hoonetes liikumise võimaluste hindamine). Ühtlasi selgitati välja puudega inimeste ootused ja soovid seoses puhkamisvõimalustega.\nUuringu sihtrühmadeks olid Tartu linna puudega inimesed kolmes vanusegrupis: kuni 16-aastased lapsed koos vanematega, 18-29-aastased ning kesk- ja vanemaealised.\nVaatluse all olid Tartus ja Tartust 70 km raadiuses paiknevad puhke-, spordi- ja vaba aja veetmise asutused.

Tartlane ja keskkond 2016

Tartlaste keskkonnaalase küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2006 ja 2011 toimunud samalaadsete uuringute tulemustega.

Tartu Arena tasuvusanalüüs

Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalike liiklusuuringute teostamine

Uuringus on analüüsitud erinevaid liikumisviise Tartu linnas, tänavavõrgu struktuuri, ühistransporti, kergliiklust ja raudteeliiklust. Esitatud on autoliikluse modelleerimise tulemused ning tänavavõrgu parameetrid.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2016. a kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loendus 14 loenduspunktis ning tulemuste võrdlus 2013. ja 2015. a loenduste tulemustega.

Kaasav eelarve Tartu linnas 2015

Kaasava eelarve rakendamisest Tartu linnas - kolme aasta kogemuste analüüs

Uuring intellekti-, ja/või liitpuudega täiskasvanud Tartu linna elanike teenuste arendamiseks

Uuringu eesmärgiks oli intellekti- ja/või liitpuudega(sh autismispektrihäiretega) täiskasvanud Tartu linna elanike tugiteenuste vajaduste väljaselgitamine ja kirjeldamine.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2015. a I, II, III ja IV kvartalis

Lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2015. aastal. Esitatud on ka võrdlusandmed aastatel 2008-2015 tehtud mõõtmiste kohta.

Tartu linna Laulupeo puiestee läänepärnaallee seisundi hindamine ja hooldusjuhiste määramine

Uuriti Tartu linna Laulupeo puiestee looduskaitsealust läänepärnaalleed, hinnati puude tervislikku seisundit ja kavandati vajalikud hooldustööd puude eluea pikendamiseks.

Tartu linna ja lähiala elanike liikumiste uuring mobiilpositsioneerimise andmetel

Töö eesmärgiks oli saada andmeid Tartu linna ja lähiala inimeste liikumiste kohta. Saadud andmeid kasutatakse Tartu avaliku bussivõrgu liinivõrgustiku koostamisel ning liiklusuuringutes suure liiklusmõjuga objektide kaardistamisel ja inimeste liikumisvajaduste täpsustamisel

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2015. aastal

Koostatava Tartu linna üldplaneeringu raames uuriti Tartu tänavate liikluskoormust. Uuringul puudub seletuskiri. Liikluskoormus on esitatud kaartidel.

Tartu linna jalgrattasõitude kaardistamine

Töös on kaardistatud jalgrattasõitude arvu, marsruute, sõidukiirust ning sõitude jagunemist sõiduaja lõikes Tartu linnas. Analüüsi ja kaardistamise aluseks on kasutatud Endomondo\nandmebaasi andmeid 2015. aasta mai kuu kohta. Tulemusi on võrreldud ka 2013. aasta andmetega.

Liikluslahenduste koostamine ülekäiguradade tähistamiseks Tähe tn-Vaba tn, Tähe tn-Sõbra tn ja J. Hurda tn-Fr. R. Kreutzwaldi tn ristmikel

Töös on esitatud liiklusloenduste tulemused, liiklusõnnetuste statistika ning liikluskorralduse eskiislahendused koos hinnanguliste töömahtudega Tähe tn - Vaba tn, Tähe tn - Sõbra tn ning \nJ. Hurda tn - Fr. R. Kreutzwaldi tn ristmikel.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2015. a kevadel

Loenduse eesmärgiks oli hinnata jalakäijate ja jalgratturite osatähtsust liikluses.\nTulemusi on võrreldud ka 2013. aastal toimunud loenduse tulemustega.

Puuetega tartlaste kodust toimetulekut käsitlev sotsiaaluuring

Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada puuetega inimeste kodust toimetulekut soosivate uute teenuste loomise vajadused ja/või olemasolevate teenuste muutmise vajadused

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
IV osa: Raudtee tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide IV osa: Raudtee tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
V osa: Vaksali - Sadamaraudtee - Ülenurme tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide V osa: Vaksali - Sadamaraudtee - Ülenurme tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
I osa: Kesklinn - Ilmatsalu tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide I köide: Kesklinn - Ilmatsalu tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
II osa: Kesklinn - Nõlvaku tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide II osa: Kesklinn - Nõlvaku tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
VI osa: Kesklinn - Idapoolne ringtee

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide VI osa: Kesklinn - Idapoolne ringtee

Maarjamõisa ja kesklinna ühendava kergliiklejate eritasandilise raudtee ületuskoha asukohavalik ja eskiislahendus

Töö eesmärgiks oli leida Maarjamõisa ja kesklinna ühendavale kergliiklusteele sobiv asukoht Näituse tn ja Riia tn vahelisel lõigul.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2014. a

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2014. a

Implementation Plan of Technology Tranfer in Biotechnology

Biotehnoloogia valdkonna rakenduskava

Ühistranspordis kasutatavate diisel-, (bio)gaasi-, gaasihübriid-, diiselhübriid-, ja elektribusside tasuvusuuring

Uuring annab ülevaate erineva kütusega sõitvate linnaliinibusside soetamise ja ülalpidamisega seotud kuludest.\nUuring valmis projekti "More Baltic Biogas Bus" raames.

Urban Audit - a comparison of Europan cities

Euroopa Komisjoni poolt 1998. aastal algatatud Urban Audit projekti raames kogutud Euroopa linnade andmete alusel on koostatud 24 linna (elanike arvuga 50 000 - 150 000) võrdlus erinevate eluvaldkondade valikandmete alusel. Võrdluslinnade hulgas on ka Tartu linn.

Tartu linna õpilaste jalgratta kasutamine ja ohtlikud kohad liikluses

Tartu koolide õpilaste küsitluse tulemused jalgratta kasutamise kohta. Välja on toodud ka õpilaste arvates rattasõiduks ohtlikud kohad Tartu linnas.

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2014. aastal

2014. aastal Tartu linna 35 loenduspunktis läbi viidud liiklusuuringu tulemused

Tartu linna kodulehe strateegia

Tartu koduleht on oluline kommunikatsioonikanal kõikide Tartu sihtrühmade jaoks. Ühelt poolt on tegemist olulise meediakanaliga ja teiselt poolt vahendiga linnaelanike kaasamiseks. Veebilehe kaudu edastatakse umbes 110 uudist ühes kuus ja see on peamine infokanal Tartu LV osakondade ja elanike vaheliseks suhtlemiseks. Üha enam pööratakse tähelepanu uudise informatiivse väärtuse kõrval ka visuaalse kvaliteedi tõstmisele. Kaasamise eesmärkidel arendab linnavalitsus erinevaid osalemisvõimalusi. Vanim neist on alates 1999. aastast tegutsev rubriik "Ametnik vastab", mille kaudu saab esitada päringuid ja suhelda ametnikega. Veebilehte kasutatakse linnaelu korralduslikeks küsitlusteks ja arvamuse uurimuseks.\nVeebilehe sisulise poole arendamise eest on vastutav ASO ja tehnilise poolelt linna IT teenistus. Linna tegevussfääride katmiseks on vaja kõigi osakondade ühist panust ja aktiivset osalemist. Linnakodanikud on palju enamat kui lihtsalt informatsiooni tarbijad, oluline on üha enam kaasata Tartu elanikke. Selle saavutamiseks tuleb senine veebileht ja selle arendamise strateegia üle vaadata.

Tartu Filmikeskuse rajamise uuring

Uuring kaardistab Tartusse filmistuudio rajamise esmaseid eeldusi, võimalikku profiili, rahastamisallikaid ja eeldatavat turgu

Kaasav eelarve Tartu linnas 2014

Ülevaade Tartu linna kaasava eelarve menetluse ettevalmistamisest, läbiviimisest ja tulemustest 2014. aastal

Tartu linna CO2 heitkoguste lähteinventuur

Tartu linna CO2 heitkoguste lähteinventuur on esimene etapp Tartu linna säästva energiamajanduse tegevuskava koostamisel.

Rehabilitatsiooniteenused sõltlastele Tartu linnas

Uurimuses on kaardistatud Tartu linna alkoholi- ja narkosõltlastele pakutavad rehabilitatsiooniteenused eesmärgiga selgitada välja probleemi ulatus ja vajadus teenuste arendamiseks ning uute teenuste loomiseks.

Indikaator A.4. Juurdepääs kohalikele põhiteenustele.

Käesolevas uurimistöös on analüüsitud üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika alusel välja töötatud indikaatori A.4 põhjal tartlaste juurdepääsu kohalikele põhiteenustele. Juurdepääs põhiteenustele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nAnalüüsiti esmatasandi arstiabi, üldhariduskoolide ja lasteaedade, toidukaupluste, ühistransporditeenuse, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide ning väli-tervisesportimise paikade asukohti Tartu linnaruumis.

Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos

Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Tartu linna elamualade arendusdünaamika, millised on olnud elamufondi ja elamualade planeerimise ajalis-ruumilised tendentsid tervikuna, linnaosades ja asumites. Töös käsitletakse kõiki kehtivaid elamualade planeeringuid, kuid põhjalikumalt analüüsitakse planeerimis- ja arendusprotsessi 2000–2013. Koostatakse elamualade kaarte planeeringute realiseerimise, kinnisvarastatistika ja REL 2011 andmetel. Tuginevalt tänastele linnaosade ja asumite arengumustritele pakutakse prognoosmudelis välja erinevaid arengustsenaariume. Analüüsitakse ka arendamise mõjutegureid ja asukohaeelistusi, samuti käsitletakse linnapiirkonna elamuarendust ja –nõudlust tervikmudelina.

Kaasav eelarve Tartu linnas 2013

Ülevaade Tartu linna kaasava eelarve pilootprojekti korraldamisest 2013. aastal

Raadi dendropargi puistu hinnang

Raadi dendropargis kasvavate puude ja põõsaste inventeerimise tulemused

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2013. a

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2013. a

Tartu Veeriku linnaosa tänavavõrgu analüüs

Töö eesmärgiks oli määrata Veeriku linnaosa tänavate liik ja optimaalne punaste joonte vahekaugus ning anda hinnang varemkavandatud liiklusobjektide (nt Sangla tn ja Vitamiini tn läbimurded) vajalikkuse osas.\nTervikliku tööga saab tutvuda linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna projektide arhiivis.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2013. a kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loenduse tulemused. Loendus toimus 2013. a kevadel Tartu linna üheksas loenduspunktis.

Nooruse 9 gümnaasiumihoone ühendused kergliiklusteedega.
Liikluskorralduse eskiislahendus.

Töös tuuakse välja ettepanekud kõnniteede ja kergliiklusteede rajamiseks Nooruse 9 gümnaasiumist Riia tänavani, Ravila tänavani, Viljandi maanteeni ja Ringteeni (riigimaanteeni nr 1, Lõunakeskus) ning esitatakse ettepanekud Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerimisprojekti korrigeerimiseks.

Turu tn 26 krundile tankla rajamise eskiislahendus

Töö eesmärgiks on anda ülevaade Turu tn 26 krundile tankla rajamise eskiislahendustest. Töös esitatakse kaks liikluskorralduse eskiislahendust.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2013"

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada tartlaste rahulolu oma eluaseme ja selle lähiümbrusega, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ning soovi ja võimalustega kaasa rääkida linnaarengu küsimustes. Saadud tulemusi võrreldi 2008. ja 2003. aastal korraldatud uuringute tulemustega, et teada saada kas ja kuidas elanike hinnangud aastate jooksul on muutunud. Vahearuanne sisaldab vastuste üldjaotusi küsimuste lõikes.

Tähtvere, Supilinna ja Kesklinna linnaosade avalike ürituste liikluslahenduse eskiisid

Liikluslahenduse eskiisi koostamise eesmärgiks oli lahendada Tähtvere, Supilinna ja Kesklinna piirkonnas avalike massiürituste toimumisaegne liiklemine. Töös tuuakse välja avalike ürituste toimumise kohad, ürituste toimumise intensiivsus, hooajalisus, osalejate arv ja üritusega seotud mõju ulatus. Töös esitatakse olemasolevad parkimiskohad ja sõidukite parkimise nõudlus argipäeval ja ürituste toimumise ajal ning esitatakse ettepanekud uute parkimisalade rajamiseks.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava

Põhineb 2012. aastal valminud Tartu linna välisõhu strateegilisel mürakaardil ja sisaldab müra vähendamise meetmeid ja tegevusi aastani 2018.

Tartu Supilinna ala geoloogiline ülevaade

Supilinna geoloogiline ülevaade ja sellest tingitud probleemid.

Tartu linna hoonete energiatarbimise ja sisekliima uuringu teise etapi aruanne

Monitooring-uuringu eesmärgiks oli fikseerida Tartu linnale kuuluva kinnisvara seisukord energiakasutuse ja -tõhususe ning sisekliima kvaliteedi seisukohast. Uuringu kestvus oli 2011. aasta aprillist kuni 2012. aasta detsembri lõpuni. Uuringu lõppeesmärgiks on üle vaadata kõik linnale kuuluvad erinevat tüüpi hooned ja anda soovitusi edaspidiseks haldamiseks energiakasutuse seisukohalt.

Tartu bussi- ja raudteejaama saabujate küsitlus 2012.a

2012. a novembris Tartu bussi- ja rongijaamas korraldatud küsitluse tulemuste aruanne. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuhu ja millise transpordivahendiga liiguvad edasi Tartusse bussi ja rongiga saabujad ning kas on vajadus tulevikus ühitada rongi- ja bussijaam. Küsitlusele vastas 503 Tartusse saabujat

Riia-Vaksali ristmiku eksperthinnang ja liikluskorraldusprojekt

Analüüsitakse jalakäijate ja jalgratturite Vaksali tänava ületamise võimalusi, otstarbekust ja optimaalset asukohta liiklusohutuse seisukohalt lähtudes.

Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus

Töös analüüsitakse maasoojussüsteemide rajamise võimalusi Tartu linnas ja nende mõju keskkonnale.\nNB! Joonistega on võimalik tutvuda Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.

Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuring, jalgratturite ja jalakäijate loendamine loenduspunktides

Valikor Konsult OÜ viis 2012. aasta oktoobris läbi Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuringu ning jalgratturite ja jalakäijate loenduse loenduspunktides. Jalgrattaparklate täituvusuuringu eesmärgiks oli kaardistada Tartu linna kõigi haridusasutuste, teenindusasutuste ja ettevõtete jalgrattaparklad, loendada parkimiskohtade arv ja parkivad jalgrattad parklas.

Tartu linna ja lähiümbruse töökohtade uuring

Uuring annab ülevaate Tartu linna ja lähiümbruse tööandjatest ja töökohtadest.

Minu koolitee 2011

Tartu üldhariduskoolide seitsmendate klasside õpilaste koolitee ja sellel paiknevate ohtude kaardistamise tulemused.

Tartu linna poolt toetatud laagrite/malevate korraldus ja teenuste kvaliteet

Küsitleti laagris/malevas käinud noori ning laagrite kasvatajaid ja juhatajaid, et uurida Tartu linna poolt toetatud laagrite/malevate teenuste kvaliteeti ja korraldust

Liikuskoormuse uuring 2011

Liiklussageduse mõõtmise tulemused Tartu kesklinnas ja äärelinnas hommikusel ja õhtusel tipptunnil ning võrdlus varasemate aastate uuringute tulemustega.

Tartu munitsipaalüldhariduskoolide pedagoogide küsitlus

Küsitluse eesmärgiks oli uurida pedagoogide peamisi tööpinge- ja stressiallikaid ning selgitada, milliseid meetodeid pedagoogid pingetega toimetulekuks kasutavad ja millist abi nad ootavad oma koolilt ja Tartu Linnavalitsuselt.

Tartu suvekülastaja 2010

Siseturistide küsitluse tulemuste ja erinevate turismikorraldajate intervjuude põhjal on iseloomustatud Tartu linna suvekülastajaid, toodud välja turismivaldkonna probleemid ning esitatud ettepanekud Tartu kui külastuskoha arendamiseks.

Tartu liiklus 2009

Tartu linnas 2009. a sügisel läbi viidud liiklusloenduse tulemused.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2009. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2009. aastal

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Eesti tööriistatootjate klastri eelprojekt
(Tööriistatootmise klastri arendus ja juhtimise toimivus)

Tartu LV-ga koostöös ja kaasrahastamisel toimunud projekti aruanne, kus käsitletakse tööriistatootmise klastri arendust ja juhtimise toimivust.

Eesti tööriistatootjate klastri eelprojekt
(Partnerite ja nende ühishuvide kaardistamine)

Tartu LV-ga koostöös ja kaasrahastamisel valminud uuringute tulemusel kaardistati tööriistatootjate tehnoloogilised võimalused ja loodi ühishuvidest lähtuv visioon. Uuringu tulemusena valmis kaks tööd. Esimeses on kaardistatud partnerid ja nende ühishuvid.

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2008"

Tartlaste arvamusuuringu tulemused.

Jätkusuutliku arengu uuring

Läänemere Linnade Liidu keskkonnakomisjoni poolt korraldatud küsitluse tulemused.\nTartu linna on võrreldud nii ida regiooni kui kõikide liidu liikmeslinnadega.\nKokku vastas küsitlusele 71 linna ehk 72% Läänemere Linnade Liidu liikmeslinnadest. \nRegiooniti oli vastajate arv erinev:\nPõhja regioon (Soome, Rootsi, Norra) - 25\nIda regioon (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa) - 35\nLõuna regioon (Saksamaa, Poola, Taani) - 11

Tartu regionaalse seemnekapitali fondi potentsiaalsete investeerimispakkumiste maht järgneva 5 aasta jooksul

Uuringu eesmärgiks oli hinnata nõudluse mahtu Tartu linna poolt loodavale seemnekapitali fondile 5. aasta perspektiivis.\nKokkuvõttes on ainuüksi intervjueeritud ettevõtjate ning teadlaste seas 15 isikut, kellel on seemnekapitali investeeringut vajavad projektid. Lähtudes intervjueeritute minimaalse investeeringu soovidest oleks fondile esitatavate taotluste maht üle 16 miljoni krooni. Tagamaks fondi jätkusuutlikkust, tuleks saavutada 6-10 uue teadmistemahuka firma loomine aastas. Taoline juurdekasv võiks viia 14-20 taotluseni aastas ning taotluste rahaline maht võiks hinnanguliselt jääda 12-16 miljoni krooni vahemikku.\nOluliste aspektidena tõstatusid uuringu teostamisel järgmised küsimused:\nMis on fondi eesmärk? – lihtsalt uudsete projektide rahastamise puhul ei erineta palju EAS-ist, pankadest või erainvestoritest.\nKuidas tagada fondi juhtimise kvaliteet?\nKuidas tagada investeeringule lisandväärtus? – mitmed intervjueeritud leidsid, et lisaks rahale on vaja ligipääsu võrgustikele ning kogemust tehnoloogiamahukate ettevõtete rahvusvahelisele turule viimisel. Samuti oleks fondil lisandväärtus, kui suudetaks pikaajalise tegevusprogrammi abil kaasa aidata rohkema arvu teadmismahukate ettevõtete loomisele (nõudluse mõjutamine).\nKuidas tagada jätkufinantseerimine? Fondi lisandväärtus võiks seisneda suutlikkuses tagada jätkufinantseerimine (pakkumise mõjutamine).\nTagamaks investeeringute võimendamine, tuleks teha koostööd Arengufondi ja/või erainvestoritega. Biotehnoloogia puhul hinnata mõne Skandinaavia biotehnoloogia investeerimisfondi harukontori avamist Tartus.\nKui fondi eesmärk on kasvatada globaalse haardega ettevõtteid, tuleks investeerida ühte projekti mitmeid miljoneid eurosid, mis ei ole kooskõlas fondi planeeritavate mahtudega.\nFondi haldamise ning juhtimise kulud (sh. projektide hindamine) võivad ulatuda miljonitesse kroonidesse aastas. Näiteks kui ühe äriprojekti hindamiseks ekspertide poolt kulub 50-100 000 krooni, oleks ainuüksi 15 käesoleva uurimuse käigus leitud seemnekapitali vajava projekti hindamise kulu 750 000- 1 500 000 krooni.\nKas ollakse valmis kandma nö. õpikulu? Tõenäoliselt ei õnnestu esimese korraga saada paika parimaid reegleid ning tugistruktuure, mis toetaksid piisavalt investeeringu nõudlust ja pakkumist Tartu linna soovitud tasemel ning kvaliteediga.\nFondi finantsskeemi loomisel tuleks eristada suurema ja väiksema kapitalimahukusega projekte.\nJärgnevalt on toodud mõningad ettepanekud nimetatud kahte tüüpi projektide rahastuse skeemide loomiseks.\nVäiksema kapitalimahukusega projektidel puuduvad ambitsioonid saada riskikapitalistidelt jätkufinantseerimist või planeeritakse ettevõtte orgaanilist arendamist. Taoliste projektide puhul võib kaaluda (omakapitali)laenu intressiga 8-12% ja mahus kuni 1,5 miljonit krooni. Rahastus võimaldaks algatada uusi ettevõtteid ning toetada ettevõtluskeskkonna arengut. Rahastuse instrumendi väljatöötamine võiks toimuda koostöös pankade ja Kredexiga ning dialoogis Tartu regiooni ettevõtjatega.\nSuurema kapitalimahukusega projektid vajavad kindlasti jätkufinantseerimist riskikapitalistidelt. Selliste projektide puhul on oluline, et TSK fond suudaks kaasa lüüa nn. parimate Tartust välja kasvavate riskikapitalistidele atraktiivsete projektide rahastamisel. See omakorda tähendab, et fondi juhtimisse kaasatakse tugevad kompetentsed spetsialistid, kes suudavad läbi rääkida erainvestorite ja riskikapitalistidega ning luua lisaväärtust eelseemne faasis, st. erainvestorid tunnustavad projekti ülestöötamist ja väärtuse kasvu.\nKuigi suurema kapitalimahukusega projektides osalemine nõuab suuremat kompetentsi ja investeeringuid, suurendab neisse projektidesse panustamine tõenäosust jõuda rahvusvahelise edulooni. Samas võib suuremate projektide puhul osutuda konverteeritav laen ka probleemseks instrumendiks, kuna riskikapitalistid ei pruugi soovida taolise skeemi alusel rahastatud ettevõttesse investeerida. Seetõttu võib olla vajadus „puhta omakapitali investeeringu“ instrumendi järele.\nAspektid, mida tuleks kaaluda suurema kapitalimahukusega projektide finantseerimise skeemide loomisel, on järgmised:\nTuleks hinnata võimalust anda fondijuhtimine erafirma kätte, kes saab osaleda kapitalijaotusskeemis-viimane võimaldaks professionaalide kaasamist;\nTõenäoliselt tuleks professionaalide kaasamisel arvestada minimaalselt 1,5 miljoni krooni fondijuhtimiskuludega aastas;\nOsalemaks kiire väärtuse kasvu faasides ja säilitamaks arvestatav osalus kuni investorite väljumiseni (aktsiaturule minek vms.), tuleb olla valmis investeerima kuni 300 000-500 000 eurot;\nFondikapitali struktureerimine tuleb läbi arutada Arengufondi ja erainvestoritega.

Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi analüüs

Töös analüüsitakse Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi ja vaadeldakse põhjalikumalt Jaama t liikluskorraldust Sõpruse pst ja Rõõmu tee vahelisel lõigul.

Tartu turismiuuring 2005

Tartu talvekülastajate uuring

Tartu riskianalüüsi ruumiline sidumine ja analüüs

Käesoleva töö eesmärgiks on Tartu linna riskianalüüsis välja toodud riskide ruumiline analüüs, sellest tulenevate kitsenduste määratlemine ja kaardistamine ning planeerimisettepanekute tegemine.\nTöö põhineb peamiselt kolmel dokumendil: „Tartu linna riskianalüüs“, läbivaatamisel olev „Tartu linna üldplaneering“ ning 26.06.2001. aasta siseministri määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika“. Tartu linna riskianalüüs koostati Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2002. aastal.\nDokument annab ülevaate riski ja riskianalüüsi mõistetest, riskianalüüsi olukorrast ja kriisireguleerimisplaanide koostamise seisust Tartu linna eluliselt tähtsates infrastruktuuriüksustes (transpordi, vee- ja kanalisatsiooni, elektri-, sooja- ja gaasivarustussüsteemi osas). Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) projekt on koostatud planeerimisseaduse (Planeerimisseadus, 2002) § 8 ja Tartu Linnavolikogu 9. mai 2002. aasta otsuse nr. 551 "Tartu linna üldplaneeringu muutmise algatamine" alusel. Siseministri 26.06.2001. aasta määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika’’ annab seaduslikud juhised maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamiseks.\nTöö koosneb kolmest osast: esimeses on iseloomustatud uuritavat piirkonda ja selle riske, teises analüüsitud neid ruumilisest aspektist lähtuvalt (kujutatud kaardil) ning kolmandas tehtud ettepanekuid leevendavate meetmete kasutuselevõtuks riskide ohtlikkuse vähendamiseks ning riskide arvestamiseks planeerimisel.

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Tartu linna rahvastiku prognoos 2002-2017

Rahvastikuprognoos Tartu linnale 2002-2017

Tartu linna 16-55-aastaste erivajadustega elanike toimetulek ja probleemid

Erivajadustega elanike arvamusuuring

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Tartu Aardlapalu prügilavee käitlemisvariantide tehnilis-majanduslik analüüs

Aardlapalu prügila nõrgvee käitlemise erinevate lahenduste võrdlus

Tartu linna elanike suhtumine jäätmekäitlusesse

Tartu linna elanike jäätmealase hoiaku arvamusuuring

Tartu õhuseireandmete süstematiseerimine

Süstematiseeritud seireandmed

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Tartu liiklus 1998

Liiklusloendus

Elamustrateegia Tartu linnale

Eesti elamumajanduse arengukavast Tartu linnale tulenevate ülesannete analüüs ja täitmise teede kavandamine

Tartu noorte vaba aeg 2020

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada noorte ja lapsevanemate rahulolu noorsootöö teenustega 2020. aastal. Valimi suuruseks kujunes 1781 noort ja 697 lapsevanemat.

Tartu noorte teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust

Küsitluse eesmärgiks oli uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust valitseb Tartu linnas elavate ja/või õppivate noorte seas, mida ja mis viisil on noored sellest kuulnud ja kuidas ollakse sellega seotud.

Tartu linna spordiobjektide täituvuse ja harrastajate arvu analüüs ning vajaduspõhine spordiobjektide arendamise kava.

Uuring annab vastused järgmistele küsimustele:
Millise koormusega kasutatakse olemasolevaid spordiobjekte?
Kuhu tuleks rajada uusi või kus renoveerida olemasolevaid spordiobjekte?
Milliste spordialade harrastusvõimalustest tuntakse puudust?

Tartu koolinoorte sotsiaalne ja poliitiline aktiivsus

Rahvusvahelise projekti "CATCH-EyoU" (Kodanikuaktiivsuse kujundamine koos Euroopa noortega: poliitikad, praktikad, väljakutsed ja lahendused) raames läbi viidud küsitluse analüüs. Uuriti 16-18 aastaste noorte sotsiaalset ja poliitilist aktiivsust.

Tartu linna poolt toetatud laagrite/malevate korraldus ja teenuste kvaliteet

Küsitleti laagris/malevas käinud noori ning laagrite kasvatajaid ja juhatajaid, et uurida Tartu linna poolt toetatud laagrite/malevate teenuste kvaliteeti ja korraldust

Tartu munitsipaalüldhariduskoolide pedagoogide küsitlus

Küsitluse eesmärgiks oli uurida pedagoogide peamisi tööpinge- ja stressiallikaid ning selgitada, milliseid meetodeid pedagoogid pingetega toimetulekuks kasutavad ja millist abi nad ootavad oma koolilt ja Tartu Linnavalitsuselt.

Tartu noorte vaba aja veetmise võimalused ja vajadused

Uuring Tartu linna noorte vajadustest ja võimalustest viidi läbi noorte seas erinevates vanusegruppides, et võimalikult laiaspektriliselt välja selgitada noorte tartlase vajadusi ja võimalusi täiskasvanuks saamise teel. Uuringu eesmärgiks oli teada saada :\n· kus veedab noor oma vaba aega;\n· kuidas saab noor kätte teda huvitavat infot;\n· millist infot noor eelistaks;\n· millal peaksid toimuma noorteüritused;\n· mis takistab noorel sisukat vaba aja veetmist;\n· mida arvatakse noortekeskustest ja nende külastamisest.\nUurimus valmis 2004.a. lõpus. Küsitlus viidi läbi vastavalt valimile üldhariduskoolides, noortekeskustes, noorte huviklubides.

Tartu ja tartlased 2003

Elanikeküsitluse tulemused.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Tartu südalinna kultuurikeskuse parkimisvajaduse analüüs

Käesoleva analüüsi eesmärgiks on tuvastada Tartu südalinna kultuurikeskuse (SÜKU) parkimisvajadused ja anda soovitus hoonega seotud parkimiskohtade vajaliku arvu osas nii autodele kui jalgratastele.

Liiklus- ja raudteemüra mõõtmine Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8

Töö eesmärgiks oli välja selgitada rongiliikluse poolt põhjustatud müratase Vaksali, J. Hurda ja A. H. Tammsaare tänavate läheduses.

Tartu linna avaliku tasulise parkimisala täituvuse uuring 2019 Tartu

Töö ülesandeks on Tartu linna tasulise parkimisala, tasulise parkimisala piirile jäävate ajalise piiranguga parklate (Turuhoone juures ja Atlantise taga, Pauluse kiriku kõrval, Lutsu ja Gildi tänaval, Baeri tänaval (Näituse-Oru), Baeri 1A parkla ning Lille mäel) ning tasuta parklate (Vaksali 2a ja 2d, Vaksali 12b, Uus 63d, Taara pst1d ja Riia 26a) täituvuse uuringu tegemine.

Tartu linna avaliku tasulise parkimisala täituvuse uuring 2018

Loendatud on sõidukid Tartu avalikul parkimisalal, ajalise piiranguga parklates ning tasulise parkimisala piiril asuvates parklates. Välja on toodud erinevate parkimisalade täituvuse protsendid ning tehtud ettepanekud parkimiskorralduse parendamiseks.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2018. a sügisel

2018. aasta septembris ja oktoobris toimunud jalakäijate ja jalgratturite loenduse tulemused.

Tartu linna ja lähiümbruse liikuvusuuring

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada elanike liikumisviiside valikud Tartu linnas ja selle lähiümbruses, et saada ülevaade nende liikumisharjumistest ning seda mõjutavatest teguritest. Uuringu tulemused on aluseks liikuvusteenuste ning säästvate liikumisviiside arendamisele.

Tartu ja tartlased 2018

Linnaelanike küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2008 ja 2013 toimunud küsitluste tulemustega.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2018. a kevadel

Jalakäijaid ja jalgrattureid loendati Tartu linnas 16 loenduspunktis 2018. aasta kevadel. Tulemusi on võrreldud ka aastatel 2016 ja 2017 toimunud loenduste tulemustega.

Tartu linna üldhariduskoolide õpilaste ja lastevanemate jalgrattateemaline küsitlusuuring 2017

Küsitleti Tartu linna üldhariduskoolide õpilasi ja lapsevanemaid. Uuriti koolitee pikkust, jalgrattakasutamise võimalusi ning õpilaste rattahoolduse kogemusi.
Lapsevanematelt uuriti nende hoiakuid ja muresid seoses lapse jalgrattakasutamisega.

Uuring valmis projekti "Ise Sõidan Ise Teen" raames.

Ravila tänava liikluskorralduslik eskiislahendus

Töös on esitatud Ravila tänava Puidu tn ja tugimaantee nr 40 Tartu-Tiksoja vahelise lõigu liikluskorralduse eskiislahendus

Puiestee tn-Põllu tn-Aruküla tee-Ujula tn ühendustee ristmikuala eskiislahendus

Töös on esitatud Puiestee tn, Põllu tn, Aruküla tee ja Ujula tn ühendustee ristmiku eskiislahendus

Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas

Töö valmis rahvusvahelise projekti iWater raames.
Töö eesmärk oli kliima soojenemisega kaasnevate sademevee hulkade suurenemise ja perioodide pikenemisega kaasnevate riskide leevendamine.

Jaamamõisa linnaosa keskkonnasäästliku planeerimislahenduse ja selle alusel sademevee säästliku käitlemise üldiste põhimõtete väljatöötamine Tartu linnale

Töö valmis rahvusvahelise projekti iWater raames.
Töö eesmärgiks oli üldiste sademevee keskkonnasäästliku käitlemise põhimõtete väljatöötamine Tartu linnale Jaamamõisa piirkonna näitel.

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal

2017. a novembris Tartu linna 35 loenduspunktis toimunud liiklusuuringu tulemused.

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal

2017. aasta novembris Tartu linna 35 loenduspunktis toimunud liiklusuuringu tulemused. Loendati sõiduautosid, veoautosid, busse, mootorrattaid, mopeede ja jalgrattaid. Tulemusi on võrreldud ka varasemate uuringute tulemustega.

Väike-Anne kanali Emajõe äärse ala kujundusprojekti koostamine ja kanalisse suubuva sademevee käitlemine

Töö on koostatud iWater projekti raames.
Töö eesmärgiks oli uuringute läbiviimine, uuringutele tuginedes Väike-Anne kanalit Emajõega ühendava kraavi laevatatavaks projekteerimine ning kanali ümbruse ja Emajõe vahelise puhkeala eskiisprojekti koostamine.

Ettepanekud Sadamaraudtee koridori eskiisprojekti I etapi rakendamiseks

Ettepanekud ja soovitused Sadamaraudtee koridori eskiisprojekti I etapi (Riia tn - Vaksali tn ristmik, Väikese kaare ristmik, Võru tn ristmik ja tänava trass lõigus Riia tn - Võru tn) rakendamiseks

Parem mobiilsuse korraldus ja ligipääs avalikele hoonetele.

Uuritud on elanike liikumisviise Tartus ja Tallinnas ning tehtud ettepanekuid mobiilsuse paremaks korralduseks. \n Liikuvuse analüüsil on lähtutud OÜ Positium LBS mobiilpositsioneerimise andmetest ja küsitluste tulemustest. Tartus hõlmas uuringuala TÜ Kliinikumi ja selle lähiümbrust ning Kesklinna ja lähiümbrust; Tallinnas Tehnopoli ala ja lähiümbrust.

Eksperthinnang Tartu linna üldplaneeringu 2030+ veevarustuse peatüki ning maaküttesüsteemide rajamise kauguse kohta

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal

Mootorsõidukite liiklust loendati erinevatel kellaaegadel 36 loenduspunktis. Tulemusi on võrreldud varasemate uuringute tulemustega.

Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalike liiklusuuringute teostamine

Uuringus on analüüsitud erinevaid liikumisviise Tartu linnas, tänavavõrgu struktuuri, ühistransporti, kergliiklust ja raudteeliiklust. Esitatud on autoliikluse modelleerimise tulemused ning tänavavõrgu parameetrid.

Tartu linna ja lähiala elanike liikumiste uuring mobiilpositsioneerimise andmetel

Töö eesmärgiks oli saada andmeid Tartu linna ja lähiala inimeste liikumiste kohta. Saadud andmeid kasutatakse Tartu avaliku bussivõrgu liinivõrgustiku koostamisel ning liiklusuuringutes suure liiklusmõjuga objektide kaardistamisel ja inimeste liikumisvajaduste täpsustamisel

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2015. aastal

Koostatava Tartu linna üldplaneeringu raames uuriti Tartu tänavate liikluskoormust. Uuringul puudub seletuskiri. Liikluskoormus on esitatud kaartidel.

Liikluslahenduste koostamine ülekäiguradade tähistamiseks Tähe tn-Vaba tn, Tähe tn-Sõbra tn ja J. Hurda tn-Fr. R. Kreutzwaldi tn ristmikel

Töös on esitatud liiklusloenduste tulemused, liiklusõnnetuste statistika ning liikluskorralduse eskiislahendused koos hinnanguliste töömahtudega Tähe tn - Vaba tn, Tähe tn - Sõbra tn ning \nJ. Hurda tn - Fr. R. Kreutzwaldi tn ristmikel.

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
IV osa: Raudtee tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide IV osa: Raudtee tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
V osa: Vaksali - Sadamaraudtee - Ülenurme tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide V osa: Vaksali - Sadamaraudtee - Ülenurme tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
I osa: Kesklinn - Ilmatsalu tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide I köide: Kesklinn - Ilmatsalu tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
II osa: Kesklinn - Nõlvaku tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide II osa: Kesklinn - Nõlvaku tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
VI osa: Kesklinn - Idapoolne ringtee

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide VI osa: Kesklinn - Idapoolne ringtee

Maarjamõisa ja kesklinna ühendava kergliiklejate eritasandilise raudtee ületuskoha asukohavalik ja eskiislahendus

Töö eesmärgiks oli leida Maarjamõisa ja kesklinna ühendavale kergliiklusteele sobiv asukoht Näituse tn ja Riia tn vahelisel lõigul.

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2014. aastal

2014. aastal Tartu linna 35 loenduspunktis läbi viidud liiklusuuringu tulemused

Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos

Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Tartu linna elamualade arendusdünaamika, millised on olnud elamufondi ja elamualade planeerimise ajalis-ruumilised tendentsid tervikuna, linnaosades ja asumites. Töös käsitletakse kõiki kehtivaid elamualade planeeringuid, kuid põhjalikumalt analüüsitakse planeerimis- ja arendusprotsessi 2000–2013. Koostatakse elamualade kaarte planeeringute realiseerimise, kinnisvarastatistika ja REL 2011 andmetel. Tuginevalt tänastele linnaosade ja asumite arengumustritele pakutakse prognoosmudelis välja erinevaid arengustsenaariume. Analüüsitakse ka arendamise mõjutegureid ja asukohaeelistusi, samuti käsitletakse linnapiirkonna elamuarendust ja –nõudlust tervikmudelina.

Nooruse 9 gümnaasiumihoone ühendused kergliiklusteedega.
Liikluskorralduse eskiislahendus.

Töös tuuakse välja ettepanekud kõnniteede ja kergliiklusteede rajamiseks Nooruse 9 gümnaasiumist Riia tänavani, Ravila tänavani, Viljandi maanteeni ja Ringteeni (riigimaanteeni nr 1, Lõunakeskus) ning esitatakse ettepanekud Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerimisprojekti korrigeerimiseks.

Tartlane ja keskkond 2011

Tartlaste keskkonnateemalise küsitluse aruanne

Jaamamõisa linnaosa korruselamute grupi parkimistingimuste laiendamine

Jaamamõisa linnaosa parkimisvõimaluste analüüs ja parkimise olukorra parandamise võimalused.

Mitteformaalsel hooldusel tartlaste toimetulekut käsitlev sotsiaaluuring

Uurimuse laiem eesmärk oli kirjeldada Tartu linna puuetega täisealiste elanike toimetuleku võimalusi, omavalitsuse poolt selleks kasutatava abi korraldamist ja lõpptulemusena sotsiaaltöö tulemuslikkust. Konkreetselt on vaatluse all elanike grupp, kelle toimetuleku kindlustamise tagajaks on kolme osapoole vahel sõlmitud lepinguga kodust hooldust ja abi osutav füüsiline isik (lepinguline hooldaja), kellele makstakse selle eest hooldajatoetust.

Tartu ja tartlased 2018

Linnaelanike küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2008 ja 2013 toimunud küsitluste tulemustega.

Tartu linna puuetega inimeste sportimise, puhkamise ja vaba aja veetmise võimaluste ning arendamisvajaduste hindamine Lõuna-Eestis

Uuringu eesmärk oli puudega inimestele sportimiseks, puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks sobivate asutuste kaardistamine Tartus ja Lõuna-Eestis (sh hoonetele ligipääsetavuse ja hoonetes liikumise võimaluste hindamine). Ühtlasi selgitati välja puudega inimeste ootused ja soovid seoses puhkamisvõimalustega.\nUuringu sihtrühmadeks olid Tartu linna puudega inimesed kolmes vanusegrupis: kuni 16-aastased lapsed koos vanematega, 18-29-aastased ning kesk- ja vanemaealised.\nVaatluse all olid Tartus ja Tartust 70 km raadiuses paiknevad puhke-, spordi- ja vaba aja veetmise asutused.

Uuring intellekti-, ja/või liitpuudega täiskasvanud Tartu linna elanike teenuste arendamiseks

Uuringu eesmärgiks oli intellekti- ja/või liitpuudega(sh autismispektrihäiretega) täiskasvanud Tartu linna elanike tugiteenuste vajaduste väljaselgitamine ja kirjeldamine.

Puuetega tartlaste kodust toimetulekut käsitlev sotsiaaluuring

Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada puuetega inimeste kodust toimetulekut soosivate uute teenuste loomise vajadused ja/või olemasolevate teenuste muutmise vajadused

Rehabilitatsiooniteenused sõltlastele Tartu linnas

Uurimuses on kaardistatud Tartu linna alkoholi- ja narkosõltlastele pakutavad rehabilitatsiooniteenused eesmärgiga selgitada välja probleemi ulatus ja vajadus teenuste arendamiseks ning uute teenuste loomiseks.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2013"

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada tartlaste rahulolu oma eluaseme ja selle lähiümbrusega, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ning soovi ja võimalustega kaasa rääkida linnaarengu küsimustes. Saadud tulemusi võrreldi 2008. ja 2003. aastal korraldatud uuringute tulemustega, et teada saada kas ja kuidas elanike hinnangud aastate jooksul on muutunud. Vahearuanne sisaldab vastuste üldjaotusi küsimuste lõikes.

Pikaajaliste töötute ja kodutute resotsialiseerimiseks vajalike tingimuste ja hoolekandevõrgustiku määratlemine.

Tartu ja tartlased 2003

Elanikeküsitluse tulemused.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Tartu linna sotsiaaltoetuste taotlejad 2001. aastal

Ülevaade tartlastele makstud sotsiaaltoetustest 2001. aastal

Tartu linna erivajadustega laste perede toimetulek, informeeritus ja probleemid

Puudelastega perede ankeetküsitluse tulemuste aruanne. Käsitletud on muutusi perede töö- ja elukorralduses seoses puudelapse perre ilmumisega, perede elamistingimusi ja majanduslikku toimetulekut, perede informeeritust erinevatest sotsiaalteenustest, -toetustest, soodustustest ning hinnangut neile. Välja on toodud puudelaste perede ootused riigi ja kohaliku omavalitsuse abi suhtes.

Tartu linna 16-55-aastaste erivajadustega elanike toimetulek ja probleemid

Erivajadustega elanike arvamusuuring

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Tartu linna spordiobjektide täituvuse ja harrastajate arvu analüüs ning vajaduspõhine spordiobjektide arendamise kava.

Uuring annab vastused järgmistele küsimustele:
Millise koormusega kasutatakse olemasolevaid spordiobjekte?
Kuhu tuleks rajada uusi või kus renoveerida olemasolevaid spordiobjekte?
Milliste spordialade harrastusvõimalustest tuntakse puudust?

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Tartu ja tartlased 2003

Elanikeküsitluse tulemused.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Tartlane ja keskkond 2021

Küsitlusuuring, mille eesmärgiks on teada saada, kuidas hindavad linnaelanikud oma elukeskkonna erinevaid aspekte ning missugused on nende keskkonnaalased hoiakud. Lisaks võrdlus varasematel aastatel (2006, 2011, 2016) läbiviidud samalaadsete uuringute tulemustega.

Tartu linna avaliku tasulise parkimisala täituvuse uuring 2019 Tartu

Töö ülesandeks on Tartu linna tasulise parkimisala, tasulise parkimisala piirile jäävate ajalise piiranguga parklate (Turuhoone juures ja Atlantise taga, Pauluse kiriku kõrval, Lutsu ja Gildi tänaval, Baeri tänaval (Näituse-Oru), Baeri 1A parkla ning Lille mäel) ning tasuta parklate (Vaksali 2a ja 2d, Vaksali 12b, Uus 63d, Taara pst1d ja Riia 26a) täituvuse uuringu tegemine.

F. R. Kreutzwaldi-F. Tuglase tänavate ristmiku liikluskorralduslik eskiislahendus

Töös on esitatud ristmiku liiklussageduse uuringu ning liiklusohutuse analüüsi alusel koostatud liikluskorralduslik eskiislahendus.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eesmärgiks on leida optimaalsed meetmed mürast tingitud kahjulike mõjude vähendamiseks.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartu linna avaliku tasulise parkimisala täituvuse uuring 2018

Loendatud on sõidukid Tartu avalikul parkimisalal, ajalise piiranguga parklates ning tasulise parkimisala piiril asuvates parklates. Välja on toodud erinevate parkimisalade täituvuse protsendid ning tehtud ettepanekud parkimiskorralduse parendamiseks.

Tartu ja tartlased 2018

Linnaelanike küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2008 ja 2013 toimunud küsitluste tulemustega.

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal

2017. a novembris Tartu linna 35 loenduspunktis toimunud liiklusuuringu tulemused.

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal

2017. aasta novembris Tartu linna 35 loenduspunktis toimunud liiklusuuringu tulemused. Loendati sõiduautosid, veoautosid, busse, mootorrattaid, mopeede ja jalgrattaid. Tulemusi on võrreldud ka varasemate uuringute tulemustega.

Ettepanekud Sadamaraudtee koridori eskiisprojekti I etapi rakendamiseks

Ettepanekud ja soovitused Sadamaraudtee koridori eskiisprojekti I etapi (Riia tn - Vaksali tn ristmik, Väikese kaare ristmik, Võru tn ristmik ja tänava trass lõigus Riia tn - Võru tn) rakendamiseks

Parem mobiilsuse korraldus ja ligipääs avalikele hoonetele.

Uuritud on elanike liikumisviise Tartus ja Tallinnas ning tehtud ettepanekuid mobiilsuse paremaks korralduseks. \n Liikuvuse analüüsil on lähtutud OÜ Positium LBS mobiilpositsioneerimise andmetest ja küsitluste tulemustest. Tartus hõlmas uuringuala TÜ Kliinikumi ja selle lähiümbrust ning Kesklinna ja lähiümbrust; Tallinnas Tehnopoli ala ja lähiümbrust.

Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine

Kaasajastatud mürakaardi andmete võrdlus 2012. a andmetega näitab, et keskmise ja mõõduka tugevusega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on suurenenud ja kõrge tasemega liiklusmürast mõjutatud inimeste arv on vähenenud. Vähenenud on ka raudteemürast mõjutatud inimeste arv, kuid tööstusmüra osas olulisi muutusi viie aasta jooksul ei ole toimunud.\nMürakaardi alusel koostatakse müra vähendamise tegevuskava.\nAllpool on esitatud mürakaardid, mis on koostatud Eesti seadusandlusest lähtuvalt. Lisaks koostati mürakaardid Euroopa Komisjonile esitamiseks, kus kasutati teistsuguseid müraindikaatoreid kui Eesti seadusandlus ette näeb.\nMürakaartide koostamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eksperthinnang Tartu linna üldplaneeringu 2030+ veevarustuse peatüki ning maaküttesüsteemide rajamise kauguse kohta

Tartu linnas sadamaraudtee koridori projekteerimine põhitänavaks. Eskiisprojekt

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal

Mootorsõidukite liiklust loendati erinevatel kellaaegadel 36 loenduspunktis. Tulemusi on võrreldud varasemate uuringute tulemustega.

Tartu linna puuetega inimeste sportimise, puhkamise ja vaba aja veetmise võimaluste ning arendamisvajaduste hindamine Lõuna-Eestis

Uuringu eesmärk oli puudega inimestele sportimiseks, puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks sobivate asutuste kaardistamine Tartus ja Lõuna-Eestis (sh hoonetele ligipääsetavuse ja hoonetes liikumise võimaluste hindamine). Ühtlasi selgitati välja puudega inimeste ootused ja soovid seoses puhkamisvõimalustega.\nUuringu sihtrühmadeks olid Tartu linna puudega inimesed kolmes vanusegrupis: kuni 16-aastased lapsed koos vanematega, 18-29-aastased ning kesk- ja vanemaealised.\nVaatluse all olid Tartus ja Tartust 70 km raadiuses paiknevad puhke-, spordi- ja vaba aja veetmise asutused.

Tartlane ja keskkond 2016

Tartlaste keskkonnaalase küsitluse tulemused ja võrdlus aastatel 2006 ja 2011 toimunud samalaadsete uuringute tulemustega.

Tartu Arena tasuvusanalüüs

Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalike liiklusuuringute teostamine

Uuringus on analüüsitud erinevaid liikumisviise Tartu linnas, tänavavõrgu struktuuri, ühistransporti, kergliiklust ja raudteeliiklust. Esitatud on autoliikluse modelleerimise tulemused ning tänavavõrgu parameetrid.

Vaksali tn-Näituse tn ristmiku liikluskorralduse eskiislahendused

Töös on analüüsitud Näituse tn-Vaksali tn ristmiku praegust liikluskorraldust ja esitatud võimalikud lahendusvariandid ristmiku rekonstrueerimiseks.

Kaasav eelarve Tartu linnas 2015

Kaasava eelarve rakendamisest Tartu linnas - kolme aasta kogemuste analüüs

Tartu põhi- ja jaotustänavate seisukord 2015.a

Uuring sisaldabTartu põhi-, jaotus- ja kõrvaltänavate seisukorra analüüsi

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2015. a I, II, III ja IV kvartalis

Lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2015. aastal. Esitatud on ka võrdlusandmed aastatel 2008-2015 tehtud mõõtmiste kohta.

Tartu linna ja lähiala elanike liikumiste uuring mobiilpositsioneerimise andmetel

Töö eesmärgiks oli saada andmeid Tartu linna ja lähiala inimeste liikumiste kohta. Saadud andmeid kasutatakse Tartu avaliku bussivõrgu liinivõrgustiku koostamisel ning liiklusuuringutes suure liiklusmõjuga objektide kaardistamisel ja inimeste liikumisvajaduste täpsustamisel

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2015. aastal

Koostatava Tartu linna üldplaneeringu raames uuriti Tartu tänavate liikluskoormust. Uuringul puudub seletuskiri. Liikluskoormus on esitatud kaartidel.

Tartu linna jalgrattasõitude kaardistamine

Töös on kaardistatud jalgrattasõitude arvu, marsruute, sõidukiirust ning sõitude jagunemist sõiduaja lõikes Tartu linnas. Analüüsi ja kaardistamise aluseks on kasutatud Endomondo\nandmebaasi andmeid 2015. aasta mai kuu kohta. Tulemusi on võrreldud ka 2013. aasta andmetega.

Liikluslahenduste koostamine ülekäiguradade tähistamiseks Tähe tn-Vaba tn, Tähe tn-Sõbra tn ja J. Hurda tn-Fr. R. Kreutzwaldi tn ristmikel

Töös on esitatud liiklusloenduste tulemused, liiklusõnnetuste statistika ning liikluskorralduse eskiislahendused koos hinnanguliste töömahtudega Tähe tn - Vaba tn, Tähe tn - Sõbra tn ning \nJ. Hurda tn - Fr. R. Kreutzwaldi tn ristmikel.

Elektribusside laadimissüsteemide tasuvus- ja tundlikkusanalüüs

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada uusim info elektribusside kohta ja välja on pakutud soovitused järgmise liiniveohanke tingimuste kohta.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2015. a kevadel

Loenduse eesmärgiks oli hinnata jalakäijate ja jalgratturite osatähtsust liikluses.\nTulemusi on võrreldud ka 2013. aastal toimunud loenduse tulemustega.

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
IV osa: Raudtee tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide IV osa: Raudtee tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
V osa: Vaksali - Sadamaraudtee - Ülenurme tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide V osa: Vaksali - Sadamaraudtee - Ülenurme tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
I osa: Kesklinn - Ilmatsalu tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide I köide: Kesklinn - Ilmatsalu tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
II osa: Kesklinn - Nõlvaku tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide II osa: Kesklinn - Nõlvaku tn

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektid.
VI osa: Kesklinn - Idapoolne ringtee

Tartu linnas kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojektide VI osa: Kesklinn - Idapoolne ringtee

Maarjamõisa ja kesklinna ühendava kergliiklejate eritasandilise raudtee ületuskoha asukohavalik ja eskiislahendus

Töö eesmärgiks oli leida Maarjamõisa ja kesklinna ühendavale kergliiklusteele sobiv asukoht Näituse tn ja Riia tn vahelisel lõigul.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2014. a

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2014. a

Implementation Plan of Technology Tranfer in Biotechnology

Biotehnoloogia valdkonna rakenduskava

Ühistranspordis kasutatavate diisel-, (bio)gaasi-, gaasihübriid-, diiselhübriid-, ja elektribusside tasuvusuuring

Uuring annab ülevaate erineva kütusega sõitvate linnaliinibusside soetamise ja ülalpidamisega seotud kuludest.\nUuring valmis projekti "More Baltic Biogas Bus" raames.

Urban Audit - a comparison of Europan cities

Euroopa Komisjoni poolt 1998. aastal algatatud Urban Audit projekti raames kogutud Euroopa linnade andmete alusel on koostatud 24 linna (elanike arvuga 50 000 - 150 000) võrdlus erinevate eluvaldkondade valikandmete alusel. Võrdluslinnade hulgas on ka Tartu linn.

Tartu linna õpilaste jalgratta kasutamine ja ohtlikud kohad liikluses

Tartu koolide õpilaste küsitluse tulemused jalgratta kasutamise kohta. Välja on toodud ka õpilaste arvates rattasõiduks ohtlikud kohad Tartu linnas.

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2014. aastal

2014. aastal Tartu linna 35 loenduspunktis läbi viidud liiklusuuringu tulemused

Kaasav eelarve Tartu linnas 2014

Ülevaade Tartu linna kaasava eelarve menetluse ettevalmistamisest, läbiviimisest ja tulemustest 2014. aastal

Tartu linna CO2 heitkoguste lähteinventuur

Tartu linna CO2 heitkoguste lähteinventuur on esimene etapp Tartu linna säästva energiamajanduse tegevuskava koostamisel.

Indikaator A.4. Juurdepääs kohalikele põhiteenustele.

Käesolevas uurimistöös on analüüsitud üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika alusel välja töötatud indikaatori A.4 põhjal tartlaste juurdepääsu kohalikele põhiteenustele. Juurdepääs põhiteenustele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nAnalüüsiti esmatasandi arstiabi, üldhariduskoolide ja lasteaedade, toidukaupluste, ühistransporditeenuse, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide ning väli-tervisesportimise paikade asukohti Tartu linnaruumis.

Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos

Uuringu eesmärgiks on välja selgitada Tartu linna elamualade arendusdünaamika, millised on olnud elamufondi ja elamualade planeerimise ajalis-ruumilised tendentsid tervikuna, linnaosades ja asumites. Töös käsitletakse kõiki kehtivaid elamualade planeeringuid, kuid põhjalikumalt analüüsitakse planeerimis- ja arendusprotsessi 2000–2013. Koostatakse elamualade kaarte planeeringute realiseerimise, kinnisvarastatistika ja REL 2011 andmetel. Tuginevalt tänastele linnaosade ja asumite arengumustritele pakutakse prognoosmudelis välja erinevaid arengustsenaariume. Analüüsitakse ka arendamise mõjutegureid ja asukohaeelistusi, samuti käsitletakse linnapiirkonna elamuarendust ja –nõudlust tervikmudelina.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2013. a

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2013. a

Tartu Veeriku linnaosa tänavavõrgu analüüs

Töö eesmärgiks oli määrata Veeriku linnaosa tänavate liik ja optimaalne punaste joonte vahekaugus ning anda hinnang varemkavandatud liiklusobjektide (nt Sangla tn ja Vitamiini tn läbimurded) vajalikkuse osas.\nTervikliku tööga saab tutvuda linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna projektide arhiivis.

Jalakäijate ja jalgratturite loendus Tartus 2013. a kevadel

Jalakäijate ja jalgratturite loenduse tulemused. Loendus toimus 2013. a kevadel Tartu linna üheksas loenduspunktis.

Nooruse 9 gümnaasiumihoone ühendused kergliiklusteedega.
Liikluskorralduse eskiislahendus.

Töös tuuakse välja ettepanekud kõnniteede ja kergliiklusteede rajamiseks Nooruse 9 gümnaasiumist Riia tänavani, Ravila tänavani, Viljandi maanteeni ja Ringteeni (riigimaanteeni nr 1, Lõunakeskus) ning esitatakse ettepanekud Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerimisprojekti korrigeerimiseks.

Turu tn 26 krundile tankla rajamise eskiislahendus

Töö eesmärgiks on anda ülevaade Turu tn 26 krundile tankla rajamise eskiislahendustest. Töös esitatakse kaks liikluskorralduse eskiislahendust.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2013"

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada tartlaste rahulolu oma eluaseme ja selle lähiümbrusega, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ning soovi ja võimalustega kaasa rääkida linnaarengu küsimustes. Saadud tulemusi võrreldi 2008. ja 2003. aastal korraldatud uuringute tulemustega, et teada saada kas ja kuidas elanike hinnangud aastate jooksul on muutunud. Vahearuanne sisaldab vastuste üldjaotusi küsimuste lõikes.

Tähtvere, Supilinna ja Kesklinna linnaosade avalike ürituste liikluslahenduse eskiisid

Liikluslahenduse eskiisi koostamise eesmärgiks oli lahendada Tähtvere, Supilinna ja Kesklinna piirkonnas avalike massiürituste toimumisaegne liiklemine. Töös tuuakse välja avalike ürituste toimumise kohad, ürituste toimumise intensiivsus, hooajalisus, osalejate arv ja üritusega seotud mõju ulatus. Töös esitatakse olemasolevad parkimiskohad ja sõidukite parkimise nõudlus argipäeval ja ürituste toimumise ajal ning esitatakse ettepanekud uute parkimisalade rajamiseks.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava

Põhineb 2012. aastal valminud Tartu linna välisõhu strateegilisel mürakaardil ja sisaldab müra vähendamise meetmeid ja tegevusi aastani 2018.

Tartu Supilinna ala geoloogiline ülevaade

Supilinna geoloogiline ülevaade ja sellest tingitud probleemid.

Tartu linna hoonete energiatarbimise ja sisekliima uuringu teise etapi aruanne

Monitooring-uuringu eesmärgiks oli fikseerida Tartu linnale kuuluva kinnisvara seisukord energiakasutuse ja -tõhususe ning sisekliima kvaliteedi seisukohast. Uuringu kestvus oli 2011. aasta aprillist kuni 2012. aasta detsembri lõpuni. Uuringu lõppeesmärgiks on üle vaadata kõik linnale kuuluvad erinevat tüüpi hooned ja anda soovitusi edaspidiseks haldamiseks energiakasutuse seisukohalt.

Tartu bussi- ja raudteejaama saabujate küsitlus 2012.a

2012. a novembris Tartu bussi- ja rongijaamas korraldatud küsitluse tulemuste aruanne. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuhu ja millise transpordivahendiga liiguvad edasi Tartusse bussi ja rongiga saabujad ning kas on vajadus tulevikus ühitada rongi- ja bussijaam. Küsitlusele vastas 503 Tartusse saabujat

Riia-Vaksali ristmiku eksperthinnang ja liikluskorraldusprojekt

Analüüsitakse jalakäijate ja jalgratturite Vaksali tänava ületamise võimalusi, otstarbekust ja optimaalset asukohta liiklusohutuse seisukohalt lähtudes.

Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus

Töös analüüsitakse maasoojussüsteemide rajamise võimalusi Tartu linnas ja nende mõju keskkonnale.\nNB! Joonistega on võimalik tutvuda Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.

Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuring, jalgratturite ja jalakäijate loendamine loenduspunktides

Valikor Konsult OÜ viis 2012. aasta oktoobris läbi Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuringu ning jalgratturite ja jalakäijate loenduse loenduspunktides. Jalgrattaparklate täituvusuuringu eesmärgiks oli kaardistada Tartu linna kõigi haridusasutuste, teenindusasutuste ja ettevõtete jalgrattaparklad, loendada parkimiskohtade arv ja parkivad jalgrattad parklas.

Minu koolitee 2011

Tartu üldhariduskoolide seitsmendate klasside õpilaste koolitee ja sellel paiknevate ohtude kaardistamise tulemused.

Liikuskoormuse uuring 2011

Liiklussageduse mõõtmise tulemused Tartu kesklinnas ja äärelinnas hommikusel ja õhtusel tipptunnil ning võrdlus varasemate aastate uuringute tulemustega.

Tartlane ja keskkond 2011

Tartlaste keskkonnateemalise küsitluse aruanne

Jaamamõisa linnaosa korruselamute grupi parkimistingimuste laiendamine

Jaamamõisa linnaosa parkimisvõimaluste analüüs ja parkimise olukorra parandamise võimalused.

Tartu liiklus 2009

Tartu linnas 2009. a sügisel läbi viidud liiklusloenduse tulemused.

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Ohuprobleemide likvideerimine raudtee ja maantee samatasandilisel lõikumisel

Ühtekuuluvusfondi projekti "Ohuprobleemide likvideerimine raudtee ja maantee samatasandilisel lõikumisel" raames lahendati olukord Aardla tn ja Betooni tn eritasandiliste raudteeülesõidukohtadena.

Tartu linna turismiviidapostid ja nende analüüs

Töös antakse ülevaade Tartu turismiviidamaastiku hetkeolukorrast ning pakutakse välja mudel, mille alusel võiks edaspidi toimuda turismiviitade paigaldamine ja viidasüsteemi haldamine.

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Küsitlusuuring "Tartu ja tartlased 2008"

Tartlaste arvamusuuringu tulemused.

Jätkusuutliku arengu uuring

Läänemere Linnade Liidu keskkonnakomisjoni poolt korraldatud küsitluse tulemused.\nTartu linna on võrreldud nii ida regiooni kui kõikide liidu liikmeslinnadega.\nKokku vastas küsitlusele 71 linna ehk 72% Läänemere Linnade Liidu liikmeslinnadest. \nRegiooniti oli vastajate arv erinev:\nPõhja regioon (Soome, Rootsi, Norra) - 25\nIda regioon (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa) - 35\nLõuna regioon (Saksamaa, Poola, Taani) - 11

Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeem

Töös on antud hinnang jalgrattateede olemasolevale olukorrale ja toodud välja olemasolevate ning planeeritud jalgrattateede asukohad. Töö seletuskirjas esitatud skeemid ja joonised on näited võimalikest lahendustest, mida ei saa automaatselt kasutada kõikidel juhtudel. Kuna arenguskeemi väljatöötamisel ei ole üheselt lähtutud olemasolevatest tänavakoridoridest, siis võib skeemi elluviimine tähendada olulisi ümberkorraldusi tänavaruumis ja liikluses.

Tartu linna teede ja tänavate teekatete seisukord 2006.a.

Põhitänavatel ja osa jaotustänavatel tekatte tasasuse, teekatte roopa sügavuse ja teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmistulemused.

Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi analüüs

Töös analüüsitakse Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi ja vaadeldakse põhjalikumalt Jaama t liikluskorraldust Sõpruse pst ja Rõõmu tee vahelisel lõigul.

Tartu riskianalüüsi ruumiline sidumine ja analüüs

Käesoleva töö eesmärgiks on Tartu linna riskianalüüsis välja toodud riskide ruumiline analüüs, sellest tulenevate kitsenduste määratlemine ja kaardistamine ning planeerimisettepanekute tegemine.\nTöö põhineb peamiselt kolmel dokumendil: „Tartu linna riskianalüüs“, läbivaatamisel olev „Tartu linna üldplaneering“ ning 26.06.2001. aasta siseministri määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika“. Tartu linna riskianalüüs koostati Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2002. aastal.\nDokument annab ülevaate riski ja riskianalüüsi mõistetest, riskianalüüsi olukorrast ja kriisireguleerimisplaanide koostamise seisust Tartu linna eluliselt tähtsates infrastruktuuriüksustes (transpordi, vee- ja kanalisatsiooni, elektri-, sooja- ja gaasivarustussüsteemi osas). Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) projekt on koostatud planeerimisseaduse (Planeerimisseadus, 2002) § 8 ja Tartu Linnavolikogu 9. mai 2002. aasta otsuse nr. 551 "Tartu linna üldplaneeringu muutmise algatamine" alusel. Siseministri 26.06.2001. aasta määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika’’ annab seaduslikud juhised maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamiseks.\nTöö koosneb kolmest osast: esimeses on iseloomustatud uuritavat piirkonda ja selle riske, teises analüüsitud neid ruumilisest aspektist lähtuvalt (kujutatud kaardil) ning kolmandas tehtud ettepanekuid leevendavate meetmete kasutuselevõtuks riskide ohtlikkuse vähendamiseks ning riskide arvestamiseks planeerimisel.

Tartu linnas Sõpruse pst-Pikk tn-Kalda tee ristmiku ja Sõpruse pst-Raua tn-Kalevi tn-Jõe tn ristmike liiklusuuring

Liiklusuuring

Tartu liiklus 2004

2004. a sügisel Tartus toimunud liiklusloenduse tulemused

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Näituse tänava tunneli eelprojekt

Tartu ja tartlased 2003

Elanikeküsitluse tulemused.

Tartu linna magistraaltänavate ristmike ruumivajaduse määramine

Tartu linna põhitänavate ristmike ruumivajaduse täpsustamine, mis peab aitama järgida ristmike planeerimisel võrdläbilaskvuse printsiipi, lihtsustama rohelise laine rakendamist põhitänavatel ning määrama ühtse põhitänavate ristmike süsteemi.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Kruntide J.Tõnissoni 1,3 ja Kastani 27,29,31 DPga kavandatava J. Tõnissoni 3 hoone juurdeehituse võimaliku mõju naaberkrundi sihtotstarbelisele kasutamisele ja seda leevendavate meetmete määramine.

Miina Härma Gümnaasiumi juurdeehituse võimaliku mõju hindamine naaberkrundi sihtotstarbelisele kasutamisele.

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Tartu Aardlapalu prügilavee käitlemisvariantide tehnilis-majanduslik analüüs

Aardlapalu prügila nõrgvee käitlemise erinevate lahenduste võrdlus

Tartu linna elanike suhtumine jäätmekäitlusesse

Tartu linna elanike jäätmealase hoiaku arvamusuuring

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Tartu liiklus 1998

Liiklusloendus

Elamustrateegia Tartu linnale

Eesti elamumajanduse arengukavast Tartu linnale tulenevate ülesannete analüüs ja täitmise teede kavandamine

Tartlane ja keskkond 2021

Küsitlusuuring, mille eesmärgiks on teada saada, kuidas hindavad linnaelanikud oma elukeskkonna erinevaid aspekte ning missugused on nende keskkonnaalased hoiakud. Lisaks võrdlus varasematel aastatel (2006, 2011, 2016) läbiviidud samalaadsete uuringute tulemustega.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2020. a I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramised difusioontorudega Tartu linna 16 mõõtekohas.

Tartu linna olmejäätmete sortimisuuring

Töö eesmärgiks oli analüüsida Tartu linnas tekkivate segaolmejäätmete liigilist koostist neljas piirkonnas: eramajade, suurelamute, erinevate elamutüüpidega piirkonnas ning endise Tähtvere valla territooriumil. Lisaks hinnati korraldatud jäätmeveo raames kogutavate biolagunevate jäätmete kvaliteeti ning leiti olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise määr Tartu jaoks 2017. a andmete analüüsi alusel.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2018. a I, II, III ja IV kvartalis

Lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas.

Tartu linna spordiobjektide täituvuse ja harrastajate arvu analüüs ning vajaduspõhine spordiobjektide arendamise kava.

Uuring annab vastused järgmistele küsimustele:
Millise koormusega kasutatakse olemasolevaid spordiobjekte?
Kuhu tuleks rajada uusi või kus renoveerida olemasolevaid spordiobjekte?
Milliste spordialade harrastusvõimalustest tuntakse puudust?